Mudelismifoorum

Siin teemas mainiti, et akud võivad külmas ootamatult jõuetuks jääda: http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=3619
Ma üldiselt teadsin seda enne ka aga kogemus oli säärane huvitav et ... kas tõesti?
Trex 500, aku laetud 3 päeva tagasi. Eile lennukatses ei jõudnudki üle 20 cm maapinnast sest ESC tõmbas 2-l korral "piduri" peale (lasi pöörded sujuvalt alla). 3. korda ei riskinud proovida ja endal hakkas ka jahe...
Koperise muu toimimine oli ka kummaline - nagu oleks sideprobleem või miskit toitega. Enne toas käis kenasti. Kas võib olla külma mõju (ca -11 kraadi oli siis) ?

Loeb aku temperatuur. Kui sooja aku ära isloeerid välistemperatuuri eest, siis pole probleeme. Aga kui LiPo temperatuur alla +10C on, siis hakkab juba tema jõudlus kukkuma. Ei anna voolu välja, pinge langeb ära jne.

Ehk siis - hoia aku alati "toasoe" ja pole probleeme.

Konkreetne kogemus nii minul kui Ivol: Trex 500 lennutades polnud mingit vahet lennuaja pikkuses, kas lennutada pluss kraadides, või -12 kraadiga. Külma ilmaga kopterilt tühja akut maha võttes oli ta paras soe, et ta peos tasku pista ja külmunud käsi soendada. Ja õigete servodega ei saanud meie aru, et kopter oleks külma vastu protesteerinud. Lendas ja keerutas taevas.
Aga analoog servodega oli -12 kraadi juures kopteriga probleeme, et ta peale õhkutõusmist üldse tervelt maale tagasi tuua.
Kõik akud olid autos soojas enne lendu.

mis vahe külmas liikumisel on digi ja analoogservodel?

mrtn wrote:mis vahe külmas liikumisel on digi ja analoogservodel?

Pigem on küll vahet heal ja halval servol
Aga tüüphäda on määrde paksenemine, mis kiilub servo lihtsalt kinni (või siis servo liigub väga raskelt => aeglaselt).

Tüüpiline digiservo on esiteks natuke kallim, ning tootja on raatsinud sinna ka parema "tavoti" sisse toppida. Teiselt poolt, kuna digiservo üritab oma asendit saavutada kogu aja, analoogservo aga impulsi korral, siis seegi annab oma osa takistuse korral paremal liikumisel.

Väikesed odavamad digiservod on tavaliselt ilma kvartsita, mis tähendab tihti tugisageduse külmas äraujumist - neutraalasend läheb "metsa". Soovitaks oma servode keskasendite äraujumised külmas järgi testida. Mõned servotüübid ujuvad väga kõvasti, mõnel on viga lausa mittemõõdetavalt väike.
Tulemustest oleks huvitav kuulda!
Omalt poolt võin kuulutada, et HS-65 ja HS-5065 ei ujunud ja on väga head.
-12 kraadi andis väga selgelt tunda isegi lahja mootoriga plaaneri tõusul, mis võtab kuni 10 A.
Omaette elamus on paks õhk. Lennuk lendab üllatavalt hästi ja ei tule kuidagi alla! Meenutab nuga pehmes võis! Mootori otsas lendavate lennukitega ei paista see paks õhk vist nii selgelt välja.

cuprum wrote:

mrtn wrote:mis vahe külmas liikumisel on digi ja analoogservodel?

Pigem on küll vahet heal ja halval servol
Aga tüüphäda on määrde paksenemine, mis kiilub servo lihtsalt kinni (või siis servo liigub väga raskelt => aeglaselt).

Tüüpiline digiservo on esiteks natuke kallim, ning tootja on raatsinud sinna ka parema "tavoti" sisse toppida. Teiselt poolt, kuna digiservo üritab oma asendit saavutada kogu aja, analoogservo aga impulsi korral, siis seegi annab oma osa takistuse korral paremal liikumisel.

ma kuulsin kullos kõlakat et nüüd ongi standard servod digid muud vist nagu ei tehtagi.

cuprum wrote:...Teiselt poolt, kuna digiservo üritab oma asendit saavutada kogu aja, analoogservo aga impulsi korral...

Ei peaks nii olema. Kui sisendpulsi laius muutub, tekib veapinge ja servo üritab potega väljundvõlli keerata seni kuni viga on nullilähedane. Küll aga võib see mitte õnnestuda...

felch wrote: Kui sisendpulsi laius muutub, tekib veapinge ja servo üritab potega väljundvõlli keerata seni kuni viga on nullilähedane. Küll aga võib see mitte õnnestuda...

Krt, pean natuke skeeme uurima, aga kas (vana ja viletsa mälu järgi laulan praegu) analoog mitte sedasama veapinget ainlt impulsi ajal ja vahetult järel ei produtseerinud. Error Amp'i juhtpinget hoidev kondekas peab ju jõudma ka tühjeneda, kui control pulse lühemaks muutub. Kuskilt on meelde jäänud ~20ms pikkune ajaühik, mille jooksul analoogservo reaalselt pulsi järgi ennast "paika sätib".
Lisada siia veel odavamate skeemilahenduste "jõuvoolu/pinge" sõltuvus deltast, ning saamegi loomupärase "uimasuse".

Täiesti võimalik, et praegu ehitatakse teistsuguste skeemide järgi. Lihtsalt need, mida kunagi ise ehitasin (üritasin...), töötasid pidevalt kuniks sisendis impulss.
Määretest. Servot saab ju lahti võtta, milline määre võiks olla hea? Arvatavasti on plast- ja metallhammakatele erinevad määrded.
Siis vajadusel lihtsalt määriks uuesti.