Mudelismifoorum

Juba mõnda aega olen kavatsenud teha telemeetria süsteemi mis näitaks reaalajas igasugu andmeid.
Voolu, Pinget, temp, mAh, kõrgus kiirus jne kokku võimalik 16 kanalit.

Vaikselt ka juba algust tehtud ja hetkel tekkis võimalus osta rõhu andureid odavamalt (100 eeku)

Tahakski siin nüüd küsida et kui asi päris valmis oleks ja töötaks, siis kui paljud inimesed kui üldse sellisest asjast huvitatud oleks?
Seda andurit saaks kasutada kõrguse mõõdikuna või variona(ka näiteks piiksuga vario)

Kogu värk ise läheks ligikaudu +-1000 + natuhe tegemisrõõmu mis on vägagi odav

Max pinge 50V(12s LiPo) 0,01Vreolutsioon, (saaks ka teha mingi variandi näiteks max 25V või 5V parda aku jaoks mis tuleks veelgi odavam)
100A ?

Ega midagi veel kindlat pole aga lihtsalt kui suur vajadus oleks?

Sellisel tasemel kõrgusemõõtjaid läheks maailmaski:
http://www.hexpertsystems.com/zlog/
Nende tegijal kahjuks kadus huvi või on muud probleemid!

Mis kanalit pidi sa andmed alla saata kavatsed? Ja mis rõhuanduriga on tegu, tema täpsus?

Hei,

sellised asjad käivad tavaliselt autopilootidega kaasas - kahepoolne side näiteks xbee moodulitega (meil legaalne 10mW moodul pakub range't ligi kilomeeter) ja siis laptopi ekraanil attitude info ja saab ka lennuki parameetreid mudida.

Huvi pakub rõhuandur - mis andurist jutt on ja kas neid sinu käest saaks?

tänan,
AndrusK

Andur on see
http://www.hoperf.com/sensor/HP03M.htm

1m resolutsiooni peaks ilusti välja andma .

Andmed saadan Corona vv/saatja mooduliga. Seda peaks ka tegelikult testima, kui palju üks saatja lennuki vastuvõtjat mõjutab. Kui ma Corona DC 35MhZ vastuvõtjaga proovisin siis ei seganud nagu, kui just vastuvõtjat vastu antenni ei pannud, siis läks lukku.


Autopilootidele ja FPV süsteemidele on jah päris palju neid tehtud kuid sellist mis oleks lihtne kasutada, andmed reaalajas LCD-l... ma nagu ei leidnud. Just lihtsuse pärast ei kasuta ma pinge mõõtmisel ka balanceri otsasid. Kõik peab toimima nii nagu mingeid lisavidinaid polekski, ainult 1 lcd puldi küljes.

Hei,

Oleks huvitav teada, mis sellest projektist saab. Sensorihuviline esialgu pole, ei ole erilist usku pieso asjade täpsusesse.

Ground station teema on ka minu autopiloodil aktuaalne, aga see on kahepoolne side kas üle xbee või gsm'i ning on laptopi baasil.

AndrusK

Konkurentidest odavama vario vastu tunneks isegi huvi, kuid kardan, et 1m täpsusest võib plaanerite puhul väheks jääda, samas eks kõik oleneb ikka reaalsest testimisest. Saksas müüdavate variote täpsus jääb sinna ühe jala kanti väidetavalt, muidugi on hind ka 200-300 eurot.

Enne, kui plaatide söövitamiseks läheb, peaks kindlasti proovima, kas jupstükk ka moodsa plaaneri keresse reaalselt sisse mahub.

Hei,

kõige tõsiseltvõetavam atmosfäärirõhu sensor mida ma tean on see: http://www.sparkfun.com/commerce/produc ... ts_id=8128

maksab $26 + transa, aga kirjade järgi on tundlikkus 9cm kõrguse muudatust, mis on täitsa hea, ka paaribitise müra juures.

AndrusK

tulnuk wrote:kardan, et 1m täpsusest võib plaanerite puhul väheks ...

Olen variomeetriga päris hulga tunde viimastel aastatel lennukit lasknud. Tõusu-vajumise kiirus ja selle tundlikus ning kõrguse mõõtmise täpsus on hästi erinevad asjad. Minu variomeeter reageerib käes oleva lennuki paarikümnesentimeetrisele tõstmisele-langetamisele ja tundlikus on suures ulatuses reguleeritav (Wstech Classic Sound Vario).
Reaalselt aitab variomeeter otse pea kohal oleva lennuki korral - kõrgust ja just kõrguse muutust on väga raske hinnata. Kaugel eemal oleva lennuki puhul saab kogenud piloot ilmselt ka ilma variomeetrita edukalt hakkama.
Muuseas võistluslennu ajal variomeetrit kasutada ei tohi, rekordkatsetel võib.

Huvitav, millest selline erinevus tuleb?
Tollel odaval rõhuanduril on veel tore võimalus ka temp. number saada.
Aga projekti võiks minu meelest lisada veel paar "sinist tulukest":
- väljavalitud infot loetakse ette häälega (ISD voice corderi kiviga lihtne teha);
- igal puldil pole taimerit (nt mu Graupneril , Opticul on aga selle piiksu ei kuule üldse), selle lisamine oleks samuti tehniliselt lihtne, ka talle hääle andmine;
- GPSi lisamise võimalus (kui juba pole), oleks samuti lihtne (1 seriali katkestus, isegi softilise serialiga saab suurepäraselt hakkama) ja kasulik.

Minu kasutuses variomeetri hääl, mida kuulan scannerist:
http://www.wstech.de/english/sound_e.wav
Mida kiiremini tuututab, seda kõvem tõus, mida madalam ühtlane, seda kõvem langev.
Anduri võimendatud väljundpinget võrreldakse läbi pote (ajakonstandi reguleerimiseks) kondekale jõudnud pingega. Toon vastavalt sellele kumb pinge ees ja kuipalju ...

Hei!

Aastaid tagasi sai janditud sellise süsteemiga:

http://home.arcor.de/d_meissner/d_logg2_engl.htm

Toimis väga hästi, eriti telemeetria osa, maapealse osana toimis Palm.

Mart.

Võibolla peaks sellise täpsuse saamiseks hoopis kiirendus andurit kasutama

Võibolla peaks sellise täpsuse saamiseks hoopis kiirendus andurit kasutama

Variomeeter peab näitama tõusu-vajumise kiirust. Surnud õhus on plaaneritel vajumiskiirus kusagil 0,3 m/s ... 1 m/s. Eesti tingimustes on tõusvad langevad õhuvoolud tavaliselt kuni 2-3 m/s. 10 m/s kanti on madalal väga harvad.
Tavaliselt võrreldakse välise õhurõhu ja mingil moel "mälus" oleva hetk tagasi olnud õhurõhu erinevust.
Mehitatud plaaneritel on enamasti mäluks mingi kapilaartoru (tekitab viite) kaudu väliskeskkonnaga ühendatud maht ja membraan muudab osuti asendit (täielikult mehaaniline süsteem ja kõrgusega meetrites ei oma mingit seost).

Hei!

Kiirendusandurid on päris tundlikud, kuid toimivad kahjuks vaid kiirendusele. Kui mudel lendab läbi töusva vöi langeva öhuvoo, siis kiirendusandur annab päris hea signaali. Kui mudel aga jääb mulli ja töus edaspidi on stabiilse kiirusega, siis kiirendusandurist enam suurt kasu pole.
Parema täpsuse, lahutuse, jaoks on kasulik huvitav piirkond välja filtreerida ja vaid see pinge vahemik analog-digiral muundajasse saata.
Kui arvata, et mudel kunagi körgemale kui 400m ei lenda, siis on huvitav vaadata vaid seda nihkumise osa 0-400m´ni. Ehk teisiti öeldes tehakse andurist tulevale signaalile nihe, mis vastab huvitavale piirkonnale.
Kasutasin tookord absoluutse röhu jaoks möeldud andureid ja vöimendasin huvipakkuva piirkonna AD muunduri jaoks parajasse vahemikku. Nii saab "tundlikkust"- lahutust tunduvalt tösta.

Mart.

Kiirenduse saaks tegelikult ka kiiruseks ümber arvutada, sama põhimõte millega Inertial Navigation System (INS) töötab. Sellega kaotaks küll pikaajalise kõrguse/kiiruse mõõtmise täpsust. Lahendus oleks kasutada näiteks mõlemat andurit ja tulemusi üksteisega korrigeerida, aga see läheks juba suht keeruliseks/kalliks?

felch wrote: Aga projekti võiks minu meelest lisada veel paar "sinist tulukest":
- väljavalitud infot loetakse ette häälega (ISD voice corderi kiviga lihtne teha);

Noh piiks on juba peal. Kõne edastamine ka suht huvitav idee, kui ei jõua ekraani vahtida.

- igal puldil pole taimerit (nt mu Graupneril , Opticul on aga selle piiksu ei kuule üldse), selle lisamine oleks samuti tehniliselt lihtne, ka talle hääle andmine;

Mõeldud ja saab ka tehtud

- GPSi lisamise võimalus (kui juba pole), oleks samuti lihtne (1 seriali katkestus, isegi softilise serialiga saab suurepäraselt hakkama) ja kasulik.

Noh eesmärk oli aretada hästi lihtne, odav ja kerge asi. Kui GPS mingeid eri vidinaid või liiga palju klemme ära ei võta on ka see mõeldav.[/quote]

GPSile läheb vaid 1 ots - vastuvõtt. Kõige tavalisem (minu teada) on 4800 bd kiirus. Ma tegin oma koolitöö jaoks eraldi PIC12F629-ga filtri, mis noppis välja vaid huvi pakkuva infi kogu üldisest mölast ja puhverdas seda. Kui soovid, saadan koodi. Port oli seal softiline ja ehk on mõnest muust trikist ka veidi kasu.