Mudelismifoorum

Hei!

Kellel huvi ja vajadust servodealase infi järele, siis sellel prantsuskeelsel lehel päris korralik infokogumine tehtud.

http://www.teaser.fr/%7Eosegouin/aeromode/servos.phtml

Servode andmebaas:
http://osegouin.free.fr/servo/servormances_v22.zip

Väga asjalik inf.

Möned entusisastid on isegi lehe arvutitehnika abil ingliskeelde pööranud.
http://members.cox.net/perlcamel/rc/Ser ... nglish.pdf

Mart.

Servod on väga tõsine teema, eriti neile, kel lennutunde palju koguneb.
Olen oma eksirännakutes ikka ja jälle Futaba ja Graupner-JR servode juurde tagasi jõudnud, mida saab tõesti usaldada. Ka Hiteckil on päris häid (HS-56, HS-65 jne.), seejuures odavaid.
Need ilunumbrid, mis servoga kaasas, kahjuks objektiivset pilti ei anna. Mõned hakkavad logisema ja lonkama väga kiiresti.
Loeksin hea meelega teiste kogemustest.

Olin enam kui aasta tagasi tösiseslt hädas servodega.

Tellisin oma plaanerile eleronide ja klappidele HS 5125 servod, tundusid igati kobedad olema, ka hind oli OK, kuid siis tulid üllatused.

Esimesed kaks pölesid laual lihtsalt maha sest servokäigu äärmised punktid ei sobinud tegeliku likumisulatusega, mehhaaniline takistus. Täiskoormusel vötavad nad pea 3A ja väike elektroonika seda pikemat aega üle ei ealnud. Peale piiride uuesti programmeerimist, väga mugav asi digitaalservodel, käisid hästi, kuid kasutuses ilmnesid täiendavad hädad. Mootor ilmselt liiga tugev hammasrataste jaoks, kuigi MG, vöi hammasrattad, just see viimane, mille otsas hoob, liiga nirud. Maandumisel pikemasse heina önnestus hammasrattaid katki teha ja ka ühel korral, suure hooga maandumise ajal, kui klapid täis välja lasin, siis läksid hammasrattad nässu, hambad tulid maha. Viimane juhtus, kui abiline unustas aega öigel ajal öelda ja maandumiseni oli vaid ca 30 sek aega ja mudel oli nii 350 m körgusel. Sealt otse alla ja siis kusagil 75...50 m peal klapid välja.
Hea omadus nendel servodel see, et hoivad väga hästi "0" seisu ja ei vödise. On öhukesed ja oma suuruse kohta jöulised ka. Hinna ja kvaliteedi suhe väga hea.
"Normaalse" kautuse korral igati head.
3.3m plaaneril olen veel kasutanud HS85MG eleronidel, HS225MG körgus ja pöördetüüril, HS5245MG pöörde ja körgustüüril.
Väikesel 1.8m plaaneril HS81MG köigis positsioonides.
Nende servodega plaaneri kasutuses igati rahul olnud.

Servod olen ostnud siit:
http://www.derkum-modellbau.de/

Mart.

Millega sa Hitec'i digiservosid programmeerisid? HFP-10 Hitec digital servo programmer'iga või saab ka kuidagi kavalamalt näiteks pc-arvutiga...

Lohutuseks hammasrataste teemal võin öelda, et näiteks Trex 450 kopteril 90% kasutab Hitec HS56 või HS65 servosid ja tagavara hammasrattad peavad alati "kaasas" olema. Väiksemagi crashiga on hambad maas, aga sellegipoolest on väga head servod väikesele kopterile (kui digi-servod välja jätta).

Kasutan nedele möeldud originaal programmaatorit, on vist HFP-10 jah.

Hammasratastega HS5125MG vöi HS125MG tarbeks on aga asi kehva. Neid pole ma kusagilt eraldi leidnud, et osta saaks. Olen seepärast pidanud uue servo ostma.

Pidasin vahepeal ka plaani neid freesida lasta, kuid pole selleni veel jöudnud.

Mart.

HS-81 ja HS-81MG -del on mul veidi häirivad loksud sisse kulunud, muidu käivad küll hästi ja on kerged, kiired, odavad. Paljudel juhtudel see nulliümbruse väike loks tegelikult pole eriti oluline.

Mul 2,5m termikaplaaneri peal sabaservodeks HS-81MG, loks neil sees peale 1 hooaega mis sisaldas vähe lennutamist. Eleronidel HS125MG, nende kohta ei oska midagi head/halba öelda, probleeme nendega ei ole olnud. HS-81'le on nii plastik kui metall rattaid õnneks saada.

Laur

Kui kõvad on eri materjalidest servohammasrattad:

Täidetud on üks tõsine "auk" servode reas. Nimelt puudusid siiani ülikerged ja kiired digitaalsed servod. Futabalt on müüki jõudnud digiservod S3153 ja S3154, mis oma kiiruse poolest peaks sobima hästi ka väikeste helikopterite güroskoobi servoks.
Futaba digiservod:

http://www.futaba.com.au/browse.asp?ContainerID=1645

Rahva arvamused:

http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=581034

Plaanerite testitud, töökindlad, tunnustatud servod:

http://www.kennedycomposites.com/servos.html

Dymond-i servod paistavad olema viimasel ajal plaaneritel läbilöögivõimelised. Saksa koondis oli vist lausa nendega. Äkki kellegil on Dymonditega praktilisi kogemusi ?

http://www.roi-import.com/Diamond_Servos.htm

Kui ma odavama poole pealt servosid otsisin, siis Mart millalgi soovitas Dymondi omasid proovida. Kasutasin 4x D200 - mingil hetkel oli ühel vaja hammasrattad ära vahetada, sest ühele poole ei käinud hästi, muid vigasid ei täheldanud ja mulle kõlbasid küll Dymond digiservodega veel kokku puutunud pole.

Hei!

Dymondi D200 servod on oma hinna poolest väga head, kui edasi kallimate suunas minna, siis leiab loomulikult paremaid.
Kergele termikaplaanerile on nad eleronide ja ka körgus- ning kaldtüüri jaoks piisavad. Kui peaks kahtlust hammasrataste suhtes olema, siis D250 MG on samade välismöötudega, kuid metallülekandega.
Spoilerile ja suuremale, raskele plaanerile, mis kiiresti lendab ja seega ka märkimisväärselt suuremat jöudu tüüridele arendab, pole nad sobilikud.
Elipsoidile peaksid hästi sobima.

Mida võiks Elipsoidi tiivaservodena kasutada, seni on D200 olnud, võibolla jätkaks sama seeriaga? Hitec HS seeria on oluliselt parem?

Kui on valida, kas metallhammasratastega servod panna kas tiiba või pöörde- ja kõrgustüürile, siis kumb paigutusvariant tagaks parema töökindluse, ise pakuks, et töökindlamad servod kõrgus- ja pöördetüüri külge?

Kõige enam kasutatakse metallhammasratastega servosid tiiva sees. Need tüürid ja klapid saavad kõige rohkem maandumistel hammasratastele ohtlikke lööke. Sabatüüride hammasrattad on ohus peamiselt siis, kui lennuk maandumisel mingi sellise poogna viskab, et tüüridega maad tonksab. Nii juhtub harva.
Õhus servosid ära lõhkuda on ilmselt väga raske.
Parim, aga ka kallim variant on digiservod. Digiservode pöördemoment ja kiirus on suur ka väga väikestel tüüri liikumistel, mis tagab palju suurema juhtimistäpsuse. Tavaservod on väikeste liikumiste korral aeglased ja nõrgajõulised. Suurte tüüriväljalöökide puhul pole suurt vahet.
Dymondi väikesed digiservod näevad head välja, aga kahjuks neist eriti palju ei tea.

Muidugi on digiservod veidi täpsemad ja jöulisemad, kuid arvan, et Elipsoidile sobivad D200 servod küll. Hitec servode kohta ei oskagi kohe öelda, kas nad paremad on.
Elisoid on ikkagi rahuliku lennu jaoks möeldus ja seega ka tüüridele väga suurt koormust ei tule. Pöördetüüri jöud on tavaliselt suhteliselt tagasihoidlik vörreldes körgustüüri omaga. Kuna tegemist ikkagi elektrimudeliga, siiska körgustüüri servo erilit koormust ei saa, vörrelduna vintsi stardiga, samal ajal on aga eluliselt tähtsa funktsiooniga.
Olen körgustüürile alati pannud korraliku servo, pea parima, mis mudelis on. Eleronide ja klappide servod saavad muidugi ülsjagu vatti maandumisel, nagu [J] seda juba märkis, kuid Elipsoidil vöivad nad köik D200 vöi siis metallülekandega olla.
Kui sul servod veel eelmisest mudelit alles ja töökorras on, siis pole vaja küll uusi otsima hakata.

Crashi üle elanud servod soovitan hoolikalt läbi katsetada! Nimelt TERVE servo käigu ulatuses tuleb servo õlale koormus rakendada ja vaadata, et servo terves ulatuses korralikult töötab. Nimelt nüüdseks on mul juba 2 juhust olnud, kus servo töötab ideaalselt... kuni talle rakendub koormus ja servo õlg on äärmises asendis! Ühesõnaga hammasratta hambad on maas, aga ilma koormuseta see v'lja ei tule.

Digiservo eelis tuleb välja hästi pisikestel tüüri liigutamistel neutraalasendi ümbruses. Seal tavaservo loivab ennast uuele kohale suure häda ja vaevaga, digiservo on kiire, täpne ja võimas.
Suurema liikumisnurga korral jõuab ka tavaservo mootor korralikult käima minna ja pole mäekõrgust vahet. Siis kõrgustüürile digi pole paha variant.
Olavi jaoks on parim ilmselt Mardi soovitus, minu targutused on rohkem üldisemat laadi.

Kohe, kohe on müügil ka kontaktivaba elektrimootoriga servod. Ilmselt uus kvaliteet töökindluses:

Lingil huvitavaid väikeste servode testitulemusi:
http://www.f1a.info/en/electronics/servo-test.html

Veel sellised servod:
http://www.servocity.com/html/servo_actuators.html

K.

Siin ülalpool oli juttu ka Dymondist,isiklik kogemus odavama otsa servodega suht negatiivne.
Kahest standardservost,üks uuest peast ei tööta,ilmselt mingi külmjoode või katkestus trükiplaadil.
Tiivasevod hävisid samuti,probleem hammasratastega.
Tegu oli siis vastavalt DYMOND D 4000 BB ja DYMOND D 200 BX BB odavate servodega.
Tulevikus eelistaks kas Futaba/Robbe või Hitechi omi,või siis prooviks Dymondi kallimat otsa.

pisikestest on mul Dymond D37eco hävinud....tihti jääb ühte äärmisesse asendisse kinni