Mudelismifoorum

Aga palun rääkige ühe ja kahetiivaliste lennukite erinevast iseloomust. Võtaks pilgu alla alla meetrise tiivaulatusega lennukid.

Minu jaoks moesuund. Teeb konstruktsiooni palju keerukamaks ja paremini ei lenda, pigem hullemini. Ei meeldi need tömbi ninaga dinosaurused. Plaaneri jaoks kõlbmatu variant, aga kütust kannatab sellisega põletada küll.
Reaalse positiivse efekti annab sisevigurlennus (saalis elektrimootoriga lennates)- saab väikese tiivaulatuse juures suurema pindala ja seega väiksema pinnakoormatuse (lennukaal jagatud tiivapindalaga). Lend läheb aeglasemaks ning laskmine lihtsamaks.

Rohkem disaini küsimus.Muidugi kui küsimus seada üles selliselt,et lennuk peab ruutmeetri sisse ära mahtuma,siis on selge eelis biplaanil.Nagu eelkirjutaja mainis - kui on vaja mingil põhjusel väikseid gabariite,siis kahepinnaline,kui see ei ole tähtis,siis ühepinnaline.Eks omal ajal loobutigi ju biplaanidest seetõttu,et konstruktsioon keerulisem ja sealt lähtuvalt ka töökindlus küsitavam (hoidku taevas,kui juhtud ta ära lõhkuma,siis on jama kui palju).Isiklikult mulle nad meeldivad.
Kui pühendad end rohkem nagu lendamisele (mitte välisele efektile ja detailide töötlemisele) siis peaks eelistama ühepinnalist.

Mudelite F3A ehk vigurlennu MM ja EM on paar aastat tagasi ka kahetiivalisega edukalt võisteldud! Niiet tõepoolest moe asi, sest selle aasta EM-il enam kahetiivalist polnud...

Link: http://users.tkk.fi/~jkarppin/f3a/kuvia ... ail_2.html

Biplaanide tiivad on üldjuhul väikese v-kujuga ja ka lühikesed. Seetõttu peab piloot seda ise lennus õiget pidi hoidma, mis eeldab hästi head juhtimososkust. See lennuk ei saa aru, kuspool taevas, kuspool maa ja omapead pikalt lennata ei suuda.
Vabalennumudelitel sellist probleemi iial ei teki, kuigi neid hetkegi ei juhita.