Mudelismifoorum

Allpool toodud loo pealtnägijaks või osaliseks ma isiklikult polnud, küll aga kuulsin seda mitmelt inimeselt, nii et loo tõepärasuse jätan lugejate otsustada…
Lugu ise juhtus veel nõukogude ajal Ukrainas paiknevas pommitajate polgus. Polgu relvastuses olid lennukid, mis eristusid ühe huvitava asjaolu poolest. Kui maandumisel oli kütusejääk väiksem kui ütleme 1 tonn, siis vajus lennuk tsentreeringu omapära tõttu peale maandumisjooksu lõppu sabale. Seetõttu kontrolliti kütusejääki lennu kestel vägagi hoolikalt. Ja niisiis- toimuvad lennud. Lendude juht (LJ) jälgib maandumisjärjekorda- kellel jääk väiksem, maandub esimesena, kellel rohkem, aetakse ootetsooni. Iga lähenev lennuk teatab oma numbri ja kütusejäägi. Äkki kõlab eetris võõras number…
LJ (automaatselt): - Kandke ette kütusejääk!
VÕÕRAS(imestusega hääles) :- Pool tonni…
Komandopunkti sigineb ebameeldiv vaikus. Kõik mõistavad, mida tähendab pommitajale, mille turbiinid õgivad petrooli nagu jõehobu söödavihtu , pool tonni- seda jagub vaid üheks hingetõmbeks…
LJ: - Kandke ette šassii asend!
VÕÕRAS(lõbusalt): - Šassiid ei saa ei sisse tõmmata ega välja lasta!
Häireolukord . Kiiresti puhastatakse lennukoridor, meedikud ja tuletõrjujad hüppavad oma kaarikutesse ning kihutavad tuhatnelja oodatavasse katastroofipaika. Algab pingeline ootus.
Ning äkki ilmub maandumisraja kohale “metsavaht" AN-2 haralise telikuga, mida saab ära koristada vaid seda maha saagides ning mille paakide maht pole kunagi olnud kunagi suurem kui 700 liitrit. See värd ajas lennuväljad segi ning otsustas lisaks kõigele pisut naljatada…
Räägitakse, et peale maandumist püüti metsavahi meeskonda lennuväljal terve lennujuhtimise seltskonnaga…