Mudelismifoorum

Kas on Tartus aktiivseid ohilendureid ,kui on andke teada kus käite lendamas ?

Pärnus on ringlend tänasks välja surnud. Jäänud ainult medalid ja diplomid mälestuseks. Keegi tahtis justkui ohjasi? Kes viitsib Pärnu tulla, annan tasuta ära 2paari (punutud ohjad õhuvõitlusele koos käepidemega).Käin vähe foorumis, helistage 5289552 Arne

Kotkasule klubis on eelmistest generatsioonidest erinevas seisukorras ohjakaid ja vastavat varustust. Paraku pole praegu lennutajaid, ega õpetajat, kes oskaks järelkasvu treenida ohimudelite osas.

Ohimudelite nö. õitseaeg eestis jääb ajajärku , mil polnud veel saada töökindlaid raadioaparatuure. Kuni 60-ndate lõpuni suutsid vähesed ise ehitada aparatuuri, mis pöördetüüri liigutas, rohkematest kanalitest ei tasu rääkidagi.

Selge see, et raadiomudeli lennutamine on palju huvitavam nii lennutajale kui pealtvaatajaile. Seega usun, et ohimudelitel suuremat populaarsust enam ei tule.

aga miks ei võiks tulla

See oleks esimene ODAV samm mootorlennukite maailma.
Aeglaselt lendava suurema lennukiga ringirastast laskmine annab selle mootori tunde kätte Oht lennukit päris laiali lasta on ka ikka kõvasti väiksem kui raadiolennukite esimsesed lennud.
Ei mingeid kalleid raadioid, servosid, tuhandeid maksva "prügikoti sisu".

http://www.youtube.com/watch?v=e10bGw-i ... re=related
selliseid maailmatasemel mehi on meil veel olemas, aga ei ole enam võistlusi, sest ..... pole võistlejaid (kolmekesi üks ja sama läbi aastate, see pole nagu võistlemine enam)
Jõhvis ja Narvas vist klubide vahel veel midagi toimub, õhuvõitlus just, muud klassid on välja surnud.

Kaasaegne mudellend on jõudnud sellisele tasandile, et väga paljud firmad toodavad kõikvõimalikke mudeleid. Ka kunagised "ässad" on oma mudeleid tootma-täiustama asunud ning tegutsevad edukate ärimeestena. Seega iga, ka tipptasemel mudellendur ei pea enam ise suurt ehitamisega tegelema, vaid põhiline on lendamine.

Kahjuks pole ma kursis ohimudelite turuga. Mis puutub lendamisse, siis polegi see nii lihtne, kui alul võibolla näib, oleneb muidugi mudeliklassist. Samas õpetaja olemasolul saab asja piisavalt selgeks mudelit lõhkumata!
Näiteks ohipilotaaz on väga palju harjutamist ning mudeli(te) häälestamist nõudev ala, samas kordi odavam raadiomudelist. Noortele innustuseks võib lisada, et mudellendureid, kes pilotaazi programmi puhtalt läbi lendasid, ei olegi vabariigis eriti palju olnud, arvan, et pole kümmetki vabariigi mudellennuajaloos!
Kui jutt juba ajaloole läks, siis oleks peramine aeg midagi kirja panna, kasvõi siin foorumis. Rääkisime sellest hr Salumäega ning oleks vist sobiv siin pilte- jutte- tulemusi avaldada, sest kes minevikku ei mäleta...

suvel sai paar korda proovitud - Järva-Jaanis,Hiiumaal ja paar korda ka Tallinnas.Lennuk jäi ühte tükki
Aga eks ta nii jääbki - võrreldes raadiolennuga siiski igavavõitu.Kunagi sai pilotaazi programm isegi ära lennatud - mudel peab selleks siiski hea olema - muidu hästi välja ei tule.

Seepärast see ohilend ongi rohkem mudeliringi teema.
Lennukid tuleb ise teha, mudelipoodides sellist kraami liigub ülivähe, lisaks peab olema juhendaja, kes lendamise põhimõtte selgeks teeb, ette näitab ja aitab edaspidi startida, mõtleb harjutusi välja.
Harjutamise mõttes peaks lennuplats olema ka ikka suht normaalne (vähemalt niidetud), päris põlve otsas ise tehtud lennukit isaga võsa taha ikka proovima ei lähe ju...

Kuna meil neid ringe väga laialt ei ole ja enamus on orienteerunud plaaneritele, siis ongi seis selline nagu ta on.
Salumäe kunagi mainis ka, et tal ju kõik olemas, samas ringis käivad poisid ei viitsi pläristamisega jamada, nikerdavad mingeid viskekaid pigem.

Pilotaazi õppimiseks 2,5 ccm mootoriga "lible"-kerega mudeliga sobib kõige paremini pehme pinnasega ( heinamaa) ja põlvekõrguse heinaga plats. Käeststart pole probleem ja võib ranversmani ka otse maasse lõpetada, ei juhtu plastmassvindiga midagi!
Ja kujutage pilti , naljanurga teema küll, aga läks juba siia. Niisiis vaikne õhtu Viljandi Vetelpääste taga heinamaal enne jaanipäeva, kell juba üle üheteistkümne õhtul. Käimas viimased treeninglennud enne vabariiklikele minekut.Ja ega 2,5- sel tolajal sumbutajat külge ei käinud. Ja siis tormab mäeveerult alla maruvihane pikas aluspesus rusikatega vehklev ja vanduv arhidekt hr. Malmre!

Aadu Salumäe rääkis,et uus mood pidi olema elektrimootoriga ohimudel - soomlased pidid praktiseerima.Eeliseks ka võimalus üksi lennutada - start käib taimeriga.Kas keegi on ka midagi taolist kuulnud-näinud
Aga muidu oleks see ohjade värk algajatele päris huvitav - resurssi kulub suht vähe ja lõbu päris palju.Treenimisega tõesti vähe keeruline - arvuti simulaatorit pole - kõik puhas katse-eksituse meetod Omal ajal sai lühikeste ohjade (ca 8m) otsas ilma mootorita lennukit keerutatud - nii saab selle esimese juhtimise tunnetuse kätte ja eksimused ei lõpe mudeli purunemisega.Kõige lihtsamaks mudeliks oli vineeritükk,millele kõrgustüür taha pandi,kolmnurga kaudu ohjadega ühendati,raudpolt käis raskuseks otsa,et raskuskese paigas oleks ja harjutamiseks käis küll

Kuno wrote:... uus mood pidi olema elektrimootoriga ohimudel

Kaasaegsete elektrimootorite tehnilised näitajad teevad kolbmootorile ära "pika puuga", ei mingeid vibratsioone, õlist tilkuvaid lennukeid jne. F5J, F5B tõusukiirused ületavad aastakümneid arendatud F1C tõusukiirusi, kiirusrekordid on elektrikate käes jne. Vigurlennus võidutseb sama suund. Kolbmootori jaoks on asi moest hullem.
Elektrimootori ja kevlarist ohjadega, vahust valmistatud ohikas oleks tegelikult täitsa huvitav testida.
Tänapäevasel rahvusvahelisel ohikavõistlusel on kolbmootorid taandumise teel:
http://www.youtube.com/watch?v=HvAhsIRJ ... re=related