Mudelismifoorum

Korraliku koopiamudeli ehitamiseks on vaja piisavalt üksikasjalikke jooniseid. Mul õnnestus need saada soome mudellendurilt.

Kiusatus oli teha FW-190- koopia, mille kohta oli ka piisavalt dokumentatsiooni. Selle lennuki ninaosa on aga tunduvalt lühem kui Spitfirel ja viimase puhul on raskuskeskme paikasaamisega probleeme vähem.
Niisiis, vaatamata kandepinna suht keerulisele kujule just eestvaates, otsustasin viimase kasuks.
Kui suur teha? Eelmine koopiamudel vene õppe-treeninglennukist UT-2 oli tiivaulatusega 1200. Otsustasin teha suurema ning pinnaulatuseks kujunes 1580 st. originaaljoonist suurendasin 3,3 x

Kolleegidele selgituseks, et selle koopiamudeli sünnilugu algas 70-ndate lõpupoolel.
Viljandis oli firma, mis tegeles klaasplastikust esemete valmistamisega. Sain sealt vaiku ning klaasriiet pioneeride majalegi ning nii valmisid trassimudelite kered, mõned kiivrid, raadioplaaneri kered klaasplastikust, loomulikult tegime kõik need negatiivses vormis.
Nii otsustasin ka Spitfire kere samal moel valmistada.
Selleks liimisin 2 pärnaplanku, mis olid eelnevalt siledaks hööveldatud kokku, kusjuures vahele käis kiht paberit, et hiljem kerepooli oleks võimalik lahutada. Ja nüüd polnud muud , kui sabloone kasutades kere välja voolida. Edasi siis pahteldada- värvida ning mõlemast poolest vorm valmistada.



Pildil siis keremudel valmis vormi tegemiseks.

Olen ka ise suur Spitfire 9 seeria fänn. Kunagi sai ümber joonistatud ning ka mudeli raam enamvähem valmis tehtud (balsa + saar jne puitmaterjalist).

Tahaks väga näha sellist korralikku mudelit, mis ei ole vahust tehtud, see on omaette tase!

[quote="Riff"]Olen ka ise suur Spitfire 9 seeria fänn. Kunagi sai ümber joonistatud ning ka mudeli raam enamvähem valmis tehtud (balsa + saar jne puitmaterjalist.

Mis pinnaulatusega ning kui suurele mootorile on mudel mõeldud?
Jäi ootama paremaid aegu?

Mudel sai väike ~900mm tiivaulatus, jäi jah paremaid aegu ootama. Nüüd on oodanud ~15a.

Võtan sama teema tõenäoliselt uuesti ette, kuid palju suuremalt mõõtude poolest...

Nagu piltidelt näha on kõvasti vaeva nähtud - äkki oleks mõistlik lennukile paigaldada raadioaparatuur - rõõmu hiljem tehtud tööst rohkem -mis seal salata raadiomudeli puhul võimalused siiski palju avaramad,eriti koopiamudeli puhul.Vanasti ei olnud suurt valikut - seetõttu tuli mudel "traadi külge" panna,aga praegu ei ole selleks nagu erilist põhjust.

Jah, eks seegi variant on võimalik. Alustasin seda mudelit, nagu eelpool mainitud, veel nõuk. ajal ja tolajal olin ohimudeliga koondise kandidaat, siis tuligi just ohjadega mudel teha...
Aga pole hullu! sellest vormist on tulnud juba mitmed R/C mudelid, nii elektri kui nitromootoriga ning kindlasti olete neid lendamas näinud.

Kui suur see vorm on? Millise tiivaulatusega lennumasin sellest tuleb? Kui on piisavalt suur vorm, siis kuidas on võimalik hankida ka endale üks mudeli kest

Hetkeseis selline. Pinnaulatusest oli ülalpool juttu.

usun, et sellisest kerest on huvilisi veelgi

mina igatahes olen ka huvitatud tooriku saamisest

Raivo on ka Spitfire ise ehitanud - siin elektriversiooni esimene lend
http://www.vimeo.com/7550007

Kuna tolajal N.Liidus ohimudelitel nö stand- off hindamist ei toimunud, vaid aeti supleri ja joonlauaga millimeetreid taga, siis üritasin teha võimalikult täpse koopia. Joonis oli tip-top ( millegipärast seda esimest orig joonise pilti enam ei näe) ning fotosid ka. Pealeselle saatis mulle rootsi mudelist S. Pontan plastmassmudeli 1:24 mis koosnes 165-st detailist. Puust ja punaseks, võib öelda.
Rattad mudelile valmistasin ise. Kogemus kummide vulkaniseerimisel oli olemas. Vormid duraalist treisin , protektorimustri ja muud kirjad söövitasin. Veljed tuli treida ja töödelda mitmes järgus osadena. Tulemus siis selline.
Pildile on jäänud terve kollektsioon kummivorme, sealhulgas ka Spitfire sabaratta oma.



Valmis ratas. Mootoriks on vene Talka 10 RC, veel on näha klaasplastikust valmistatud kok või moodsamas kõnepruugis spinner

Vaadates ja mõeldes Sinu tehtud tööle MÜTS MAHA ja sügav kummardus. Suurepärane! Kas Sa selle rootslase eesnime veel mäletad? Võibolla tean inimesi kes teda teavad ja tunnevad. .

Selle rootsi mudelisti nimi on Sven, tegeles tipptasemel team- racinguga ja sisekatega .Viimasel ajal kirjavahetus kahjuks soikunud...

PS. Mõned aastad tagasi saadud fotol poseeris RC plaaneriga.

sügav kummardus sellisele põhjalikkusele - tänapäeval vist enam sellist meest naljalt ei leia,kes rattaid sellise piinliku täpsusega järele tegema hakkaks.Fotol on näha rattaveljed - millest ja kuidas need on tehrud,või on siiski laenatud
Talkaga ei ole vist enam midagi peale hakata - muuseumi mõistlik panna Mul oli kunagi selline 7ccm mootor,aga ohika versioon - muidu nagu käis päris hästi aga raputas koledasti ja kompressioon kadus ka suht ruttu Tollel ajal "värviline paar" (kolb alumiinium ja hülss kroomitud pronks) oli suht eksootika,esimene mootor,mida osta sai oli MDS.

Veljed on ikka ise treitud duraalist. Nagu eelpool juttu oli, siis mitmest osast koosnev ja see kodara või avadevärk eraldi töödeldud. Laagriks pronkspuks.
Talkat pole käivitanud. Aga mul ka üks seitsmene teatud pööretel lõi tugeva vibra sisse nii et pilotaazi tahtis laiali lammutada.Selle mootori töökõlblikuks tegemise kohta oli veel tsehhi Modelazes artikkel.
Eks näeb, mis see mootor stendis teeb...

Juhtkolmnurk kõrgustüürile ja gaasihoovastik kolmanda ohjaga liigutamiseks on kohale saanud.



Kabiini sisemus veel tegemisel.



Sabatelik



Mudeli ninaosas pole kaalu püütud vähendada. Kapott katab pikalt kere esiosa.



Altvaade hetkel