Mudelismifoorum

Minu loogika ütleb ,et oluline on ,et nad ühepalju kaaluks?
Aga labade tasakaalustaja ei mõõda ju labade kaalu.
Või pole see tasakaalustamine mingi raketiteadus ja ei pea olema nii täpne?

Ennem tasakaalustamist oli üks laba raskem nii kaalul kui tasakaalustajal.
Pärast oli algul kergem olnud laba raskem aga tasakaalustajas oli ta ikka veel liiga kerge...

Sõltub kõik ju sellest, kus asub raskuskese. Kõigepealt aja mõlema laba raskuskese ühele joonele ja alles siis lisa raskust kergema laba raskuskeskmesse.

Mina olen kõigepealt labad ära kaalunud ja siis raskuskeskme välja otsinud. Seejärel viin kergema laba raskuskeskme lisaraskuste abil teise labaga kokku ja lõpuks viin labad omavahel tasakaalu vajadusel lisades massi laba raskuskeskme lähedusse. Seni olen nii saanud rootorist vibra välja küll. Raskusteks olen kasutanud igasugu kleepse mis näiteks akude ja mootoritega kaasa tulevad.

Minu loogika ütleb ,et oluline on ,et nad ühepalju kaaluks?

Kopteri koostamisel labade kaal pole tähtis, vaid et nad tasakaalus oleks, nagu Kpe ja trebla kirjutasid.
Kaalu ja raskuskeskme asetust labal hakkad valima siis kui hakkad erinevaid lennustiile viljelema
Raskem laba - stabiilsem kopter - ka kaugema raskuskeskmega rootoripeast. Lihtsam hõljutada.
Kergem laba - manööverdusvõimelisem kopter - sama ka lähema raskuskeskmega. 3D lennuks.

Raskuskese on iseenesest võrdsel kaugusel.
Või see tähendab seda ,et ma ikkagi ei mõõtnud seda raskuskeset piisavalt täpselt või siis ei lisanud raskust piisavalt täpselt?

Ja kui palju peaks labad tasakaalust väljas olema ,et see võiks kopteri silmnähtavalt värisema panna...
Vaatasin oma peavõlli üle ja see oli sirge...üritan nüüd aru saada kust see vibratsioon siis tuleb.

Tähtis on järjekord- raskuskeskmed kokku viia ja pärast tasakaalustada omavahel, lisades vajadusel raskust raskuskeskmesse. Siis on ka rootor staatiliselt tasakaalus. Pärast pead ka dünaamiliselt tasakaalustama ehk labade trackingut ühele joonele ajama. Lihtne!

Tasakaalustamise tulemuseks on see, et mõlema laba raskuskeskmed asuvad samas kohas ja eri labaosade massi ja massi õla korrutise summad on samad.

Oletame, et üks laba on teisest poole lühem, aga poole raskem. selgub, et sellised labad on labakaalul (kiigel) tasakaalus. Samas, nende raskuskeskmed on eri kohas!

Keegi matemaatikahuviline saaks siinkohal genereerida ilusa tõestuse, et kas STAATILISES tasakaalus olevad labad peavad olema sama massiga või mitte

Lohutuseks:
1) gurud ei tasakaalusta staatiliselt mitte vaid piki, vaid ka laiussuunaliselt.
2) DüNAAMILINE tasakaalustamine on see, mida reaalselt vaja läheb. Autorehve tänapäeval keegi enam vesiloodiga ei rihi, ikka dünaamiliselt vastavas pingis.
3) kvaliteetlabad on tänapäeval tasakaalus juba tehasest tulles ja ise midagi tegema ei pea (kontroll muidugi abiks).

träkking on kahe asja koosmõju: linke saab reguleerida vaid täispöörde kaupa, st mehaanika pole 100% samas mõõdus (ega ole lõtkuvaba) ja tõesti staatilise ja dünaamilise tasakaalu vahest. (õigemini ilmselt siis pigem selle kõrvalmõjuna)

Ainult et träkkingu seadistamine on labanurga muutmine ja see pole oma olemuselt õige dünaamilise tasakaalustamise tehnika, sest tulemuseks on horisontaalsuunaline vibra. Pigem on see probleemi maskeeristehnika, kui rääkida dyn. balanseerimisest ERALDI.

dünaamiliselt saaks tasakaalustada vast rehvipingis, kui saaks mehaanika 100% samaks ja lõtkivabaks. ehk siis, teha ülitäpne kronstein / labakinnitus, mis hoiab labad mh. 0-se labanurga peal ja voilaa... samas, dyn. tasakaalustamist vajaks terve pea, mitte ainult labad?!?

Alates 500 kopteritest peaks vist terve pea tasakaalustama, seal juba massid nii suured, et annavad tunda. Dubrol on proppide tasakaalustamise vigur millega saab edukalt ka pearootorit tasakaalustada, esmalt tasakaalustad rootoripea koos flybariga (kui on siuke olemas) ja siis koos pealabadega.
http://www3.towerhobbies.com/cgi-bin/wti0001p?&I=LXD712

dünaamiliselt saaks tasakaalustada vast rehvipingis, kui saaks mehaanika 100% samaks ja lõtkivabaks. ehk siis, teha ülitäpne kronstein / labakinnitus, mis hoiab labad mh. 0-se labanurga peal ja voilaa..

Aga kui täpne see rehvipink on? Minuteada on rehvide puhul lisatavad raskused grammides, rootori puhul aga kümnendikes või isegi sajandikes grammides.

No siin nüüd on soovitusi küll olnud ... Aga kui vibra ikka sees, siis paar kohta võid veel üle vaadata:

1. pealabade joondatus (tracking)
2. flybar`i labade nurk ja võrdne kaugus
3. sabarootori labade tasakaal (olen kohanud ikka väga erineva kaaluga labasid)

Ja kui labad on liiga kõvasti kinni keeratud, et tsentrifugaaljõud ei suuda neid sirgeks tõmmata, tekib ka tugev vibratsioon. Sabarootori puhul kopter lausa tantsib laua peal

ega ma päris konkreetset pinki silmas pidanudki, pigem põhimõtet. ilmselt eeldab tõesti rehvipingi töökojast täpse laborimalli või "mudeli" tellimist... ))) aga enne tellima asumost vaja lahendada põhimõtteline probleem, kuidas teda üldse kasutada saaks.

jah, just kogu rootoripea vaja sinna pista. probleem on aga selles, kuidas see pea fikseerida, mehaaniliselt sarnaseks ja lôtkuvabaks saada. Vôimalik muidugi, et liialdan sellega, aga minu meelest on see vajalik eeldus enne tulemusi andvat dyn. balanseerimist.

kas keegi teab, kuidas päriskopteril seda tehakse? tean, et kopteri rootor pannakse reaalselt tööle (st. kopteripiloot annab "ketsi"), ilmselt suudetakse mingit tüüpi anduritega asja mõõta....

seega, back in basics ehk Kpe soovitised igati mõistlikud läbi katsuda.

...labade kinnikeeramise tugevus võib mõjuda ka üsna naljakalt. nimelt, mul oli üks laba veidi tugevamalt kinni keeratud kui teine. täispööretel see ei mõjunud, sest tsentrifugaaljôud käis asjast üle. aga hõljutamispööretel tekkis õhus päris karm ristisuunaline vibra... lisateguriks ülikerge kopter (RJX). sest labad ei tõmmata mitte ainult sirgeks, aga nad ossileerivad labahoidjas ette-taha kogu aeg. kui see on häiritud on vibra käes.

dubro jubin on siiski staatilise balanseerimise riist, võrdne kiigekaaluga, kui just mitte mootor sellele lisada.

http://www.avionavtask.com/Static%20Bal ... cience.pdf

Mh. selgub, et päriskopteril:
- lisatakse tundub et grammides mõõdetav (yliväike, palju kaalub päriskopteri laba?) raskus eri kohtadesse (eri labahoidjasse?) ja mõõdetakse vibra muutumist. edasi arvutatakse... kopterile lynx näiteks on dyn balanseerimise paketi max lubatud kaal 250gr... Seega, sisuliselt mõõdetakse tõesti ilmselt mingi kümne grammise testpaketiga ja arvutuste põhjal otsustatakse, kuhu kui raske pakett fixeerida.

- staatiist mõõdetakse nagu mainitud mass x õlg, dynaamilist aga kiirendusena (vibrana). IPS = inches per secound.

Kokkuvõtteks sain oma labad tasakaalu. Lisasin 0.7g ja 0.4g
Nüüd nad kaaluvad ühepalju ja labade kaalul on nad ka võrdsed
Viga oli selles ,et ma ei mõõtnud algul raskuskeset piisavalt täpselt.