Mudelismifoorum

Tahan siis teada kuidas käib mootorlennuki mootori käivitus? Olen vaadanud,et nipsuga ta käima ei lähe.

Kas leidub mõni targem,kes tooks välja siis need nn põhitõed (mida võib? mida mitte? mis järjekorras? kui palju? miks? jne.)

Kõigepealt oleks hea uus mootor kütusega läbi loputada,et eemaldada tolm jmt sodi.Selleks keera küünal maha ja kalla kütust küünlaavast sisse ja ka karburaatori avast,siis loksuta ja püüa kütus välja kallata.Siis veendu,et mootor käib takistuseta ja ilma kummaliste häälitsusteta ringi.Ülemisest surnud seisust võib uue mootori puhul kolb väikese takistusega üle minna,tundub,et silindrid on valmistatud vähe koonilised.Siis kontrollid,et küünal töötab - selleks ühendad ta korraks käivitusakuga,ettevaatust - võib näpud ära kõrvetada,kui kuumaks läheb.Siis keerad küünla paigale,aga mitte hullu jõuga - vahest on vaja ka neid vahetada.Peale seda kinnitad mootori mudelile või stendi,ühendad paagi toitevooliku ja survevooliku vastavalt karburaatori ja summutiga.Siis paigaldad propelleri selliselt,et ta jääks seisva mootori puhul maaga parallelselt.NB!Poest ostetud propelleri servad on väga teravad,võib peene liivapaberiga vähe ümardada - väldid nii sõrmede lõhkumist.Kui näpuga käivitad,kasuta alati kinnast,või kasvõi lapp ümber sõrme - muidu võid näpu lõhkuda - see on vastikult valus ja kui haava satub veel kütust,siis paraneb sigakaua.Siis täida paak täitevoolikust ja ava karburaatori kütusekraan,u 1,5-2 pööret (loe seda mootori kasutusjuhendist),ava karburaatori seguklapp u 1/3 ulatuses,siis sulge näpuga summuti ots ja keera mootorit mõned pöörded - paaki tekib nii kerge surve ja kütus tuleb voolikuid mööda karburaatorini,võib ka tilga kütust kallatakarburaatorist sisse,aga ainult tilga,muidu ujutab mootori liiga üle ja ta ei taha käivituda.Siis ühendad küünla käivitusakuga,ootad mõne sekundi,et küünal saaks soojeneda ja siis kinnastatud näpuga keerad järsult propellerit kellaosuti vastassuunas.Teoreetiliselt peaks mootor käivituma,aga praktikas saad seda viimast liigutust ilmselt teha kordi.See oleks kõige üldisem algus - tegelikult on see kirjas ka mootori kasutusjuhendis.Hoia näppe!Kui mootor valgub liialt kütust täis,tahab ta tagurpidi käima minna ja siis töötavad näpp ja mootor vastassuundades,ning siis võib paljas näpp katki minna (kui kinnas käes,siis on oht väiksem),kui mootor käivitub,ole kiire näppe eest ära võtma,muidu propeller jõuab neile järele.Kui mootor käivitub korraks ja sureb kohe välja,siis tuleb vähehaaval kütusekraani avada,kui uputab üle,kipub tagurpidi käivituma,siis kütusekraani sulgeda.Kui mootor läheb käima,siis püüa karburaatori seguklapp avada maksimumini,reguleerida pöörded maksimumile,eemalda küünlatoide ja siis seguklapiga pöörded u 1/3 peale ja lase üks pagitäis ära käia.siis lase mootoril jahtuda ja proovi uuesti käivitada.Sissetöötamiseks peaks uus mootor enne õhkutõusmist maas 1/3 pööretega käima u 30 min,siis peaks saama juba lennata.

No enam täpsemalt ei saa. 90% juttu oli uus

Suured Tänud

Õige jutt... aga tänapäeva mootorid on kõik veidi omamoodi, seega lisaks nendele tarkustele tasub konkreetse mootori kasutusjuhendit kindlasti järgida!

Käivitada õnnestub kenasti näpuga, aga ise kasutan starterit - elektrimootor ajab koonusest propellerit ringi. Miks? - sest konkreetselt minu lennukil kippus kütus koguaeg paaki tagasi vajuma ja näpuga käivitamine oli väga piinarikas. Starteriga on hea - keerad mootoril nõela lahti parasjagu, ajad starteriga propellerit ringi, kütus jõuab mootorisse (näed seda läbi kütusevooliku), siis paned küünlatoite külge ja 2-3 sekundi pärast mootor töötabki!

Starteri koha pealt olen vähe skeptiline - tegelikult käivituvad tänapäevased mootorid,kui on välja reguleeritud ja sisse töötanud isegi propelleri nupust keerates ja isegi nii,et pole vaja mootorit üle ülemise surnud seisu keerata - piisab hooga vastu surnud seisu keeramisest,muidugi juhtub nii ainult ideaaltingimustel.Korras mootor käivitub esimesel-teisel katsel,kui ei ole nii,tuleb uurida,mis viga.Muidugi on vaja rohkem vaeva näha,kui väljas on miinuskraadid,siis on starterist abi.Seega ei soovita starterit esimese asjana osta,vaid suhtuda temasse kui mitte eriti vajalikku luksusesemesse,mida võib omada,kui kõik muud asjad (lennuk,aparatuur,mootor jne,jne) on tasemel.Ka on ta üks lisavidin,mida tuleb platsile kaasa tarida,lisalks vajab ta akut,mis on suht kobakas või tuleb toide võtta juhtmetega sõiduauto akult.Osta starter siis,kui saad mootori iga ilmaga käsitsi käima!

Starteri aku ei pea olema tavalise akuelektritrelli akust massiivsem.

esimesel käivitamisel ja ja sissetöötamisel soovitaks soojalt kastoori kütusesse lisada, passis on isegi öeldud et kasutada mitte sünteetiliste õlidega kütust(meil suht võimatu leida). kastooril on väga head määrdeomadused. tossab küll hirmsasti, aga teeb ainult head.
Ahjaa käivitamine võimalikult rikka seguga. Uus mootor on algul väga tihe kompressi takti ajal, seega ilma kütuseta mitte kangutada.

Manualis siis selline jutt:
*Peanõel 2,5pööret lahti nullist.
*1/4 gaas lahti ja käivitada.
*kui käivitub, keerata gaas poole peale ja ilmselt tuleb nõela veeran pööret koomale keerata et mootor käima jääks.
*Kui mootor on käinud 1 min, eemaldada küünla juhe ja aeglaselt keerata täisgaasi peale, võimalik et vaja nõela korrigeerida, aga ikkagi peab väga rikas olema, tossama peab kõvasti.
*lasta käia 10 min ja siis seisma, jahtuda 10 min ja uuesti käima, nüüd võib juba veerand pööret koomale tõmmata ja lasta käia 5 mina.mootore seisma
*10 min jahtuda ja uuesti ja iga kord võib sutike nõela koomale keerata (aga ikka rikas), nii peab mootori käiamisaeg vähemasti 30 min olla, siis võib juba lendama minna, aga ikka rikka seguga ja järjest kuivemaks keerates. 5 lennuga peaks hakkama juba normaalset võimsust andma.

Muuseas see VÄGA RIKKA SEGUGA on VALE - sest uus mootor peab ka saavumata õige töötemperatuuri. Külmast peast käib kolb silindris väga tihedalt ning kui mootor ei soojene piisavalt, kuluvad need liialt ära. Mootor peaks saavutama töötemperatuuri, sest siis paisub silinder piisavalt ja ei teki liigset kulumist. Õige oleks öelda, et mootorit peab sisse töötama rikka seguga, kuid siiski nii, et mootor piisavalt kuumaks läheks! Rikas segu teatavasti hoiab pöördeid madalamal ning suurema kütuse/õli läbivoolu tõttu jahutab mootorit.

Samas on kindlasti lollikindlam pigem rikka, kui lahja seguga sissetöötamine...

Kindlasti tuleb hoolega lugeda mootori kasutamisjuhendit. Paljude kaasaegsete mootorite jaoks on madalatel pööretel sissetöötamine tõesti mootori rikkumine valede soojuspaisumiste tõttu, nagu eelmises kommentaaris mainitakse. Tegelikult on kõigil õigus, kui õpetust rakendada õige mootori jaoks.

Selge...panen kokku ja loen õpetust. Kui endas kahtlen võtan teinekord kuhugi lennutamisele kaasa:)

uus mootor käib nii raskelt ja käginaga ringi,paneb imestama et nii üldse käima läheb. see läheb ikka vägagi kuumaks, soojast peast see ülesurve kaob parajaks
karta tuleks igal juhul üle küpsetamist

passiski kirjas, et algul keeratakse segukruvi üle ja et pooltel pööretelgi üldse käiks siis tuleks juba järgi anda ja siis järk järgult lasta käia vähem rikkamal segul.
kui keerata kohe segu enamvähem õigeks siis kuumeneb üle ja kolvipaar saab õhtule ka selle mootori puhul

Ma ei hakka uut teemat tegema küsin oma küsimused siis siin ära Smile

1. kas on võimalik servot tesitpidi käima panna? (st ma trhrottle servo sain puldi menüüst käima aga oleks veel 1 sevo vaja)


2. Ja kui servo on uimane,jääb kinni,hiljaks, kui seisab siis teeb mingit imelikku häält Very Happy jne. (mul üks selline nagu on) on ta siis p**** või...?
Teised on normaalsed.

1. kas on võimalik servot tesitpidi käima panna? (st ma trhrottle servo sain puldi menüüst käima aga oleks veel 1 sevo vaja)

Throttle reverse on saatja menüüs reeglina täiesti eraldi alalõik, sest see mõjutab mitut asja. Lihtsalt niisama reversi jaoks on eraldi REV (oli vist?) alamenüü, kust saab iga kanalit eraldi reversida - tavaliselt tähistatakse R // N

2. Ja kui servo on uimane,jääb kinni,hiljaks, kui seisab siis teeb mingit imelikku häält jne. (mul üks selline nagu on) on ta siis p**** või...?
Teised on normaalsed.

Selle kirjelduse järgi 99% nässus, eriti kui oled teistega võrrelnud samades tingimustes. Mis nässus on - see juba veidi keerulisem teema. Uue servo puhul saada garantiisse kohe. Vanema servo puhul võib läbi olla: hammasrataste hambad, pote, mootor, elektroonika...

servo on odav - lennuk on kallis! ei tasu riskida ja kõrvalda viga /või servo/

nii....sai nüüd mootor ka pääle ja mõned servod ka sisse.

1. Panin tähele seda,et kui servo läheb algseisu (keskele) tagasi jääb kestma mingi imelik ja vaikne kõrin! Kas see võib olla tingitud pingest või on see normaalne? (kõrin kaob siis kui kangi natuke liigutan)

2. Kui puldilt gaasi alla vajutan kas siis karbuss peab kindlasti 100% sulgema?

3. ja ...kuidas see küte sinna paaki siis saab?

1. Panin tähele seda,et kui servo läheb algseisu (keskele) tagasi jääb kestma mingi imelik ja vaikne kõrin! Kas see võib olla tingitud pingest või on see normaalne? (kõrin kaob siis kui kangi natuke liigutan)

Vahetevahel mõni servo kipub veidi kõrisema jah. Väga normaalne see ei ole, kui koguaeg ja pidevalt kõriseb - siis lõpuks kulub ka ära. Ehk oskab keegi veel midagi tarka selle kohta öelda - õpetada. Kas tegu mingi odava "noname" servoga?

2. Kui puldilt gaasi alla vajutan kas siis karbuss peab kindlasti 100% sulgema?

Sul vist MX-12 saatja, sellel on THROTTLE CUT funktsoon (nupp paremal üleval). Mootori suretad välja nii, et hoiad seda nuppu veidi aega all - siis läheb karburaatori täiesti kinni. Miinimum gaasi timmid nii nii, et mootor ei sureks välja, kui kang maha on tõmmatud. Seda pead konkreetse propelleriga ja kütusega katsetama, niiet tühikäigu pöörded jääksid normaalsed! Reguleerida saad servokäigu menüüst saatjal. Täisgaas on ikka 100% lahti, lennus miinimumgaas on ~10% lahti (umbes!!!) ja mootori väljasuretamiseks gaas täiesti maha 0%.

3. ja ...kuidas see küte sinna paaki siis saab?

Kütusepumba või tavalisest kütusepudelist kütust väja pigistades. Kütusepaakidel on tavaliselt 3 toru/voolikut:
1. kütus mootorisse
2. surve summutist
3. tankimiseks - lennu ajaks on punn ees

Kütust paaki pumbates pääseb paagis olev õhk läbi summuti välja. Kui su paagil on näiteks ainult 2 toru/voolikut, siis pead tankima läbi mootorisse mineva kütusevooliku kaudu.

Kui sa varem pole nende mootoritega mässanud, siis soovitan ikkagi kõigepealt "kuiva trenni teha". Monteeri mootor lennuki küljest lahti ja kinnita kuskile "stendile" kinni. Kütusepaak pane enamvähem mootoriga samale joonele, nagu juhendis näidatud. Nii saad rahus käivitada, katsetada, timmida ja mootorit sisse töötada. Seda kõike EI OLE MÕTET teha nii, et mootor on lennuki ninas - ainult väntsutad ja lõhud oma lennukit ning keegi teine peab seda veel koguaeg kinni ka hoidma... Pärast kui mootor on sisse töötatud, käitumine tuttav ja käivitamine ei valmista probleeme, siis kruvi mootor lennuki ette ja lendama!

kunagi kruvisin enda 2.5cc mootori ühe suvalise lauajupi külge, kütusepaak teiselepoole lauajuppi kummirõngastega kinni ja kogu värk suurte kruustangide vahele, mis kõvasti töölaua küljes kinni olid. "stendi" valmistamine võttis aega ehk 10-minutit (4 auku puurida). Sai rahus mootorit käivitada ja katsetada. Käivitamise, nõela regulleerimise ja muu sellise peale kulub kenasti algul tund või rohkemgi ära...

Üldiselt kui rohkem tegelda mootoritega, oleks parem selline statsionaarne (massiivne) stend.
Vibratsioon ei ole mootorile just hea ja seetõttu võiks ta olla ikka väga kõvasti kinni mõne väga koguka asja küljes.

Meil on klubis kasutusel suur rauast jurakas, kus küljes on muudetava asendiga käpad erinevate mootorite tarbeks.

Siin maailmas on palju mootoreid lõhutud neid käppapidi või karterit pidi käivitamiseks kruustangide vahele keerates!
Igal juhul mitte nii ja teha tuleks kasvõi 10-sest vineerist mootorialus ja see kruustangide vahele keerata.

No kõige õigem on ikkagi kasutada sama mootorikinnitust, mis ka lennuki külge läheb. On olemas ka spetsiaalne mootori-stend, aga seda vist peale Ropka keegi enale ostma ei hakka

Tänud Lauri.

Servod ei ole Noname...tehnika on graupner. 3 servot Dymond 4000 standard (millest 1 on kahtlane) ja 1 servo C 577
Servot ei ole hea pinge alla jätta ning olen oma traadid nii timminud et nad käivad kergelt ja mingit pinget ei tohiks olla kuid kõrin on ikkagi

Kui mul on erinevad servod kas see ka midagi mõjutab?

Kütus: Voolikuid tuleb minu lennukist välja 2
1. kütus mootorisse
2. surve summutist

seda 3 mul ei ole...küll on seal kust voolikud väljuvad mingi auk, aga lennuki manualis seda mainitud EI ole
Mootor eraldi käima lasta on kuld idee...AGA kütuse paak on lennuki sees ja seda sealt kätte saada on võimatu (ma ei hakka lennukit lammutama)

Kas kütuse filter on kasulik?
kas kütuse voolik(ud) ei tohi olla vastu mootorit? (loogiline ju oleks)

Mootor on GX 40

Silikoonvoolikud mootori kuumuse käes seni pole ära lagunenud - mootor nii 100+ Celsius ja silikoon peaks kenasti palju suuremat temperatuuri kannatama. Kui võimalik, siis peaks loomulikult kütusevoolikud eemalt minema.

Kütusefilter peaks kindlasti kasutuses olema. Paratamatult võib platsil tankides kütusepaaki prahti sattuda. Liiv jms kulutab mootorit, suuremad tükid põhjustavad arusaamatut mootori mitte-töötamist, mis võib kena lennutamispäeva rikkuda.

1. filter võib paagis olla, vooliku otsas mis kütust mootorisse annab
2. filter kütusevooliku vahel enne mootorisse minekut

"stendil" mootori katsetamiseks võid ka teise kütusepaagi muretseda või selle ise teha mõnest metanooli-kannatavast purgist.

Kui paagis on veel kolmas auk,siis hoolitse,et see oleks raudselt suletud.muidu hakkab sealt kütus mootori töötamise ajal lennuki keresse voolama.Seal augus ilmselt peabki täitevoolik olema.Sinna pane toru,toru otsa voolik,mis tuleb lennuki kerest välja ja vooliku otsa punn.Paak peab olema survekindel,ei tohi olla mingeid "auke",mis ei ole suletud.Filter on soovitav,kuigi ise pole kunagi kasutanud - tegelikult peaks.
Stendi ei ole ilmtingimata vaja,võib lennuki siduda sabapidi millegi statsionaarse külge,saab ka hakkama,aga kińnikama peab lennuki igal juhul,sõbrast võib vähe abi olla - lennuki kere läheb õlist libedaks ja soovimatu start võibki olla käes.Stend on muidugi selles suhtes parem,et saab mootorit paremini reguleerida ja puudub oht mudelit kuidagi tahtmatult sissetöötamise käigus kahjustada.Ise olen küll viimased neli mootorit kohe mudelile paigaldanud,lasknud ca 30 min käia,siis proovinud,kuidas käivitub soojalt,külmalt,kerge täisgaasi proov ja õhku.Muidugi ei saa kohe hakata vigurlendu tegema,kipub üle kuumenema ja võib ootamatus olukorras välja surra (ja üldiselt nii ta teebki),aga rahulikult edasi-tagasi lennates on meeldivam.Kuskil 3-4 lennu ajal on tunda,et asi hakkab korralikult tööle.Muide uued mootorid on valmistatud nii,et üle kuumenedes nad ei jookse mitte kokku,vaid muutuvad hõredaks - kompressioon kaob ja mootor jääb seisma.Siit ka algul probleem - uus mootor ei taha soojalt hästi käima minna.
Servode kõrinast ei ole mõtet väga välja teha - see kipub algul iga uue mudeliga nii olema - kui teha paar lendu ja ei taha ära kaduda,siis tuleb vaadata juhikud üle - kuskil on takistus,mis tuleb kõrvaldada.Muidugi ei tohi mudelit õhku tõsta,kui servo ei jõua tüüre neutraali tagasi liigutada,siis on vaja kohe välja uurida takistuse põhjus ja see kõrvaldada.

Tegelikult läks see sooja mootori jutt natuke võssa - ülekuumenenud uus mootor ei taha hästi käivituda ja vana kulunud mootor ei lähe soojalt käima - nüüd sai õieti!

nii...

Täna sai siis mootor tööle ja paika. Tegin seda koos ühe härraga kes on vist rohkem lennutanud kui mina elanud. Igaljuhul töötas Õli ta küll ohtralt pritsis aga muidu tipp-topp. Mulle soovitati mootor peale lendu "break cleaneriga" läbi loputada. (õli ja muu pask välja) Mis teie arvate?

Endal väike purk nö spets AfterRunOil'i mida tildutad mootorisse ja ajad seda ringi, niiet kõik seest kokku saaks sellega. Break Cleaneri kasutamisest ei tea midagi. Taoline puhastamine / õlitamine ei oma suuremat tähtsust, kui iga nädal mootori käima lased, kui talveks jääb, siis peaks jah seda tegema. Väga hea mootori säilitaja ja korrosioonivastane aine pidi kastoorõli olema, mida tänapäevastes kütustes enam eriti ei kasutata. Ainsaks puuduseks vast see, et kuivab "klimpi" kui teda mootorisse liiga palju jääb.

Break Cleaneriga ma küll mootorit läbi ei peseks,kuna see eemaldab pindadelt õli.Mootor ei tohi kunagi mitte mingil tingimusel kuivaks jääda,seal peab olema mistahes õli.Ka ei tohi kunagi kuiva mootorit ringi ajada - see kahjustab kohe silindri ja kolvi töööpindu ja väntvõlli laagreid.Enne ringiajamist ikka tilk kütust sisse,eriti kui mootor on mõnda aega seisnud ja õli võib olla välja valgunud.
Kastoorõlil on omadus ära kivistuda ja kohe nii kõvaks,et pärast tuleb mootorit kütuses leotada,et ta üldse ringi käiks.Konserveerimisele ei ole kunagi mõelnud,ilmselt ei pea selle probleemiga üldse end vaevama.Üks asi küll - kui mudelit ei kasuta,mähi mootor kaltsu sisse,et tolm ei pääseks mootorisse,võib panna samal eesmärgil ka punnid karburaatori ja summuti ava ette.

Ma siin uurisin veits servode kohta ka aga mõistus ei püüdnud eriti kinni midagi...

Tahaks teada kas need nn "standard" servod on midagi asjad ka? või tsaub raha koguda ja endale midagi normaalsemat kohe osta? või kõlbavad need ka.

"Standard" servo tähendab rohkem servo suurust kui kvaliteeti. "Standard" servodega laseb terve maailm ja selle taha asi ei jää. Futaba ja Graupner/JR kõlbab kindlasti.
Õigem oleks: Standard Size Servos

Standard size servo tähendab jah sellist umbes 41 x 20 x 36mm ja 30-45 grammist servot. Standard mõõdus servo võid osta mingi odava ebakvaliteetse hiinaka, või ka korraliku kuullaagritega metall-hammasratastega digiservo.

Graupner/JR C677 ja C577, Futaba S3001, S3003 ja S148 on tavaliselt need servod, mis aparatuuridega kaasa tulevad (kui just pole väga high-end aparatuurikomplekt). Need servod on kindlasti korralikud ja töökindlad ning sobivad ka vigurlennu mudelile. Edasi peab juba ise hindama, kas mõne tüüri jaoks tahad tugevamat servot, näiteks gaasi jaoks võibolla kergemat servot jne.

Kui sul on standard-mõõdus servo, mis pole mõne tuntud ja tunnustatud tootja oma, siis on täiesti enda otsustada, kas see servo sinu ettenähtud otstarbeks on sobilik.

Standard mõõdus servosid ongi kokku kõige enam, helikopteritel, lennukitel, autodel, paatidel. Eeliseks ongi see, et kõigil on üks mõõt, üks kinnitus, ühed kinnituspoldi avad jne. Odavamad on 100-200 krooni kanti, kallimad nii 2500-3000 krooni tükk (väga võimsad digiservod).

muide need servode otsas olevad sisekandiga tüüritraatide kinnitused soovitaks kahelt poolt igaks juhuks kinni ka liimida. Kui need peaks ülekoormuse mõjul paigast nihkuma, siis on lennukiomanikul mõneks ajaks tuju huvitav

enne tüürid trimmi ja siis kahele poole tilk peale, elastset epot ntx.
aga lennuk ju tiptop:)

Vaatasin ka pilte siit - http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... Trainer-40

Lennuk päris kobe ja täitsa hea õppimiseks-lendamiseks, kõik tüürid küljes ja puha!

Aga need servode küljes olevad kangide kinnitused minule isiklikult üldse ei meeldi - kui SAAB lahti minna, siis ka läheb! Niiet fikseeri need kindlasti kuidagi tugevamalt ära. Vibratsioon on lennukil päris kõva ja peale paari-kolme lendu võivad need hakata vaikselt lahti tulema, kui mitte varem.

Mul RC autol ka (enamikel) gaasi ja piduri kangid sama loogikaga. Täna just värises üks lahti, kuigi oli tugevalt kinni keeratud, threadlockiga liimitud veel ja peale sõitmist ka üle kontrollitud, aga ikka läks lahti pikema väristamise peale...