Mudelismifoorum

Tere

Kavatsen osta Lindingeri poest hyperioni z4020 mootori ja ellele vastava speed regulaatori TITAN HI-PRO 80A BL OPTO, aku: 5s LiPo.Sellel regul on aga BEC puudu.

Ma arvan, et liitium akude puhul on päris oluline, et pinge alla teatud taseme ei langeks. Kas äkki ei ole võimalik BECi ise kuskilt osta ja juurde tinutada või ise valmis teha näiteks PIC miktoprotsessort kasutades?

See BEC puudumine ei peaks sind mitte üks raas segama. Kuna tegu on suhteliselt suure mootoriga - eeldan, et lennukis on natukene ruumi. Lihtsaim moodus BEC'i asendada, on tavalised parda akud. 4...5 purki NiMH või NiCd akusid. Vali sobiv mahtuvus ja valmis ta ongi. Kui sa tõesti tahad ise midagi kokku panna, siis Tevalo pakub väga erinevaid pingeregulaatoreid. Teed väikese plaadi, millele istutad ühe või mitu pingeregulaatorit ( tavaliselt 5V regulaatorid ). Lisaks paned mõne kondeka mootori müra silumiseks. Vaata, ehk on Lindigeriski mõni BEC riistapuu saada.
Ja see, et liitiumakude pine alla mingi piiri ei langeks, selle eest peaks regulaator ise hoolitsema. Lihtsalt lülitab mootori välja ( või vähendab võimsust ). Vähemalt selle regulaatori kirjeldus lubab seda.

Tarmo

ma ei muretse sellepärast, et vasuvõtjale ja servodele võik vähe võimsust jääda vaid LIPO akude pärast. Se ei mõju neile kuigi hästi kui need liiga tühjaks laadida. Tglt ma ei teagi, kui pinge kriitilise piirini langeb siis äkki ei püsi lennukki enam õhus?? On seda juba varakult aru saada, kui akud tühjaks saavad??

Siin on sul küll vale prioriteet. Mina muretseksin küll ennekõike selle pärast, et lennukit juhtival elektroonikal jätkuks piisavalt võimsust. Ilma selleta poleks sul ka midagi, mida juhtida. Akusid on ilmselt odavam asendada, kui tervet lennukit koos akudega.

Kui LiPo akude pinge langeb alla lubatava ( selle piiri määrad reeglina sina regulaatorit programmeerides ) siis lülitab regulaator ise mootori välja. Sinul võib gaasikang põhjas olla. Regulaator paneb aga ise mootori seisma. Nii lihtne see ongi. Sõltub juba lennukist, kas see lendab ilma mootorita või mitte. Seda, et aku hakkab tühjaks saama saad aru sellest, et mootor ei jõua lennukit vedada. Aku olekust arusaamiseks kasutan ise LiPo indikaatortulesid ning kella. Puldil olev kell loeb aega, kaua mootor on töös olnud. Selle tööaja leiab katseliselt. Tööaja möödudes hakkab pult piiksuma ning see annabki märku, et on aeg maanduda.

Tarmo

Olemas ka eraldi valmis BEC tükke lipo akude jaoks.
BEC ei kaitse aga kuidagi aku liigset tühjenemist.

Se mudel, millele nii palju kaalu akude ja mootori näol juba peale läheb, oleks kindlasti kasulik ja tervislik kasutada vastuvötja ja servode toiteks lisaakusid, eriti veel seetöttu, et 5S lipo akud annavad liiga palju pinget ja kui seda lihtsa muundaja vöi BEC´ga alla jagama hakata, siis langeb sellele moodulile liiga suur koormus, vöimsus, ja läheb kuumaks ning vöib maha pöleda.
Mina paneks lisaakud.

Mootori kontroller kaitseb pöhiakut ise, nagu Tarmogi mainis.

mahapõlemist ma ei karda, kuna see komplekt on järgi proovitud ja soovitatakse.
Nagu ma aru saan siis on BEC vajalik vaid selleks, et servosid ja vastuvõtjat elus hoida mootori pöörete vähendamise teel, või kudas??

Täpselt. See ongi BEC peamine eesmärk. Tekitada toide vastuvõtjale ning servodele ( või ka teistele pardal olevatele seadmetele ). Reeglina kasutatakse servode ning vastuvõtja toiteks 4.8V...6V toitepinget ( 4 või 5 NIxx akupurki ). Mootorit toitva jõuaku pinge on reeglina kõrgem. Selle muundamise 5V-le ( tavaliselt on 5 volti ) teebki BEC lülitus. On see siis regulaatori sees või eraldi. BEC - Battery Elimination Circuit.
Ehk oli sellest mõttekäigust abi.

Tarmo

Võimsatele regulaatoritele ei ole reeglina BEC sisse ehitatud. BEC muundab mootoriaku pinge vastuvõtjale/servodele sobivaks - 4.8V-6.0V olenevalt BECist ja mõnel saab seda ka valida!

Mida suurem on akupaki pinge, seda "raskem" on BECil pinget alandada ja seda rohkem ta kuumeneb, suuremad on kaod. Tavaliselt on välja toodud akupaki pingete vahemikud ja sellele vastavad voolud, mida BEC suudab vastuvõtja/servode jaoks välja anda. Siit ka loogika, miks võimsatel regulaaatoritel ei ole BEC sisse ehitatud - suur lennuk, võimas mootor, kõrge aku pinge, võimas regulaator, palju servosid, võimsad servod, suur voolutarve servode poolt. Tulemuseks ongi halvim võimalik olukord BEC jaoks - suur pingevahe ja suur voolutarve servode poolt!

Veel parem riist on Ultimate BEC. Sellega saab edukalt ka 45 Volti 5 Voldiks teha, seejuures kasuteguriga üle 90%, mis lineaarse BEC-iga pole kuidagi võimalik.
Üks näide:

Specifications:

Maximum Input Voltage: 45 V
Minimum Input Voltage: 5.5 V (goes into bypass mode below 5.5 V)
Output Voltage: 6 V
Weight: 20 g
Output Current: 3 A continuous / *5 A up to 5 minutes
Dimensions: 1.25 x 1.75 x 0.38 in
Type High efficiency Switching Voltage Regulator
Input / Output leads 12 and 8 inches in length
Output servo connector Universal
The Ultimate BEC eliminates the need for a separate battery pack to power your Rx and servos.

Niiet mul oleks siis ikka eraldi akut vaja. Aga kas ise ei annaks seda kuidagi valmis teha mõne pinge regulaatoriga nt sellega http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store. ... =73-288-83

Panna üks 12 voldine ja teine 5 voldine jadamisi siis pole pingete vahe nii suur.

Kui juba niipalju raha LiPO ja mootori peale kulutatud, tasuks ka Ultimate BEC ära osta, sest just sellise juhtumi jaoks nad ongi. Eraldi aku on ehk vähe odavam variant.
Kui viimasele küsimusele vastust ise ei tea, ei maksa nii tähtsa elemendi isetegemisega riskida ja oma tehtud investeeringuid jukerdava BEC-i tõttu sandiks lasta.

Ühesõnaga kui sa tead ja oskad ja suudad selle ise valmis teha, siis pole ju mingit küsimust... Samas see on KÕIGE tähtsam lüli kogu lennuki juures - vastuvõtja ja servode toide! Kas tasub katsetada ja riskida? Kõige lihtsam on panna eraldi aku mis maksab ~150 krooni ja probleem lahendatud. Teine variant osta eraldi BEC, mis maksab ~400 krooni.

Riski hind on päris suur, niiet riskida ei tasu... samas korralik BEC ise ehitada tuleb vist kokkuvõttes veidi kallim, kui see osta Nende lihtsate pingeregulaatoritega jõuad sa eeldatavasti sama tulemuseni - kui hakkad 20V-st 5V tegema ning tarbid 1A siis eralduv soojushuk on eeldatavasti päris suur ja juba probleemid. Ei hirmuta, vaid juhin tähelepanu... samas sügisilmad koledad ja aega eksperimenteerimiseks ju on.

Ostaksin küll kui see kuskil umbes 20-25 EURiga saadaval oleks. Lindingerist ma igatahes seda ei leidnud ja oleks mõttetu sellepärast mõnest muust poest tellida ja postikulu maksta.
Oomipoest tellisin ühe vidina prooviks ära ja kui tööle hakkab teen ka valmis, muidugi ei saa enne lendama minna, kui põhjalikud katsetused sellega läbi viidud. Praegu on eesmärgiks ~2.5-3A pidevat voolu.
Eks ma panen siia foorumisse ka üles, kui asi üldse nii kaugele jõuab ja valmis saab.

Valmis UBEC-i alla 500 krooni vaevalt, et esialgu saab. Liiga uus asi ja piiratud tootmine - käsitöö tasemel.
Kasutatakse näiteks kivi LM 2596S (SIMPLE SWITCHER Power Converter 150 kHz 3A Step-Down Voltage Regulator). Infi pdf failina näiteks siin.

http://www.alldatasheet.co.kr/datasheet ... S-5.0.html

Üks reaalse UBEC-i pilt:

http://cgi.ebay.de/UBEC-3-AMP-5-oder-6- ... dZViewItem

http://cgi.ebay.de/UBEC-3-AMP_W0QQitemZ ... dZViewItem

Otse Hiinast on eriti soodne:

http://cgi.ebay.com/3A-Switch-Mode-UBEC ... dZViewItem

K.

Kristjan päästis olukorra! Hakkan ka kohe ostma ja tulevikus kasutan EBAY-d tihedamini.

Kas sealt ebay-st tuleb käibemaks ka juurde kui asi ise on väljaspool ELi?

22€ -ni makse pole.

Makstustakse suht suvaliselt. Mul tuli siit http://www.robotpower.com/ pakk kolme ööga!!! ja otse postkontorisse ilma maksudeta. Hind kokku oli 1550 krooni.

Pole kunagi varem USAst sellise kiirusega tulnud, täiesti tavaline post, kõige odavam.

Aga jah üldiselt on see käibeka piir mingi 380 krooni või umbes nii, samas Hong-Kongist ei tule mitte kunagi käibekat otsa ja pakk tuuakse koju kätte

K.

Maksuvaba piir eraisikule on 22€. Kui pakis on üle selle summa väärtuses kaupa (saatmiskulu läheb ka vist arvesse) tuleb maksta käibemaksu 18% ja ka kaitsetolli - sõltub lähteriigist ja kauba tüübist, paljudel kaupadel 0%.

Mulle on ka USAst 3-4 päevaga pakk tulnud, saatmine oli odav ja tavaline, vist oli Amazonist! "hiinast" tuleb koju kätte tihtipeale sellepärast, et nad ei vormista pabereid nõuete järgi ja ei märgi kauba tegelikku väärtust pakile! Sellest aastast on uus süsteem käigus - kui tuleb üle 22€ väärtuses kaup, siis Eesti Post vormistab ise tollideklaratsiooni ja küsib selle eest 58krooni. Teoorias on võimalik sellest ka keelduda ning vormistus ise teha, kuid see suht segane asi ära vormistada ja peab kas tollimaakleri juurde minema või netis seda tegema

Kindlasti uurige UBECi taoliste asjade kasutegurit. Tavaline BEC on suur energiaraiskaja. Kui kasutada üle 20V toitepinget mootorile, eeldab see juba suurt mudelit ja 120 -150 g lisakaalu vastuvõtja akude tarvis ei tohiks olla probleem.
Kuigi jah, ostke üks UBEC ja vaadake kui soojaks ta üle 20V toitepingega läheb. Ja jagage oma kogemusi.

kuskil nägin, aga enam ei leia... nende korralike BEC'ide kasutegur või õigemini maksimaalne eraldatav soojushulk, mille järgi saab hinnangulise kasuteguri välja arvutada.

Leidsin juhuslikult UBEC´i kohta veidi infot.
Tõesti , see on tava BEC´iga võrreldes täiesti teine süsteem. Max. kasutegur kuni 92 %.
Toodud näide: tavaline BEC 4S –14.8V aku puhul: 1A ja 5V (5W) kasuliku tarbimise puhul on akust tarbitav vool samuti 1A, ainult et 14,8V, so. 14.9W. 5/14.9 x 100= 33%. Ülejäänud ca.66% energiast läheb soojuseks.
UBEC´i puhul 4S aku, 5v ja1A tarbimise korral 14.8V akust võetav vool ainult 0.36A, ehk 0.36ax14.8V= 5.6W .
5/5.6x100= 89.3% kasutegurit (efektiivsust).

m.o.t.t.

Kuigi jah, ostke üks UBEC ja vaadake kui soojaks ta üle 20V toitepingega läheb. Ja jagage oma kogemusi

Mul eelmisest talvest saadik on (pilt eespool). Paari servoga on raske isegi soojaks saada.
Hetkel on juba müügil pindmontaažiga , kerged ja väikesed, mitte nagu minu ...
Võrrelda tavaBEC-iga ! - ajab muigama.

Kui küsida võib, mis on BEC ja UBEC?

Ropskar wrote:Kui küsida võib, mis on BEC ja UBEC?

BEC = Battery Eliminator Circuit (aku kõrvaldamise elektroonika)

On kiireuseregulaatorile sisse-ehitatud või eraldi komponendina. Teeb mootoriaku pingest (näiteks 12V) vastuvõtjale/servodele sobiva 5V või 6V toitepinge. Nii pole vaja eraldi akut vastuvõtja/servode jaoks!

UBEC ei ole miskit muud kui impulssmuundaja kus sisemiselt, körgemat sagedust kasutades, muundatakse pinge sobilikuks. Paljude selliste muundajate puhul pole oluline millist pinget sisse antakse, ehk sisendpinge vöib olla ka alla väljundpinde, sobiliku mudeli korral.
Need impulssmuundajad on väga vintsked tükid, kannatavad pikemaajalist lühist väljundis ja paljudel on ka sisseehitatud termokaitse.
Olen mitmel korral kaalunud mudelisse sellist vidinat vastuvötja ja servode toiteks panna, kuid kahtlused on ikka nii suured olnud, et kasutusse olen vötnud ikka tavalised akud, suurema mudeli puhul.
Tegelikult suurema ja ka kallima mudeli puhul oleks topelt toide veelgi parem.
Pärast on targad köik.

mart wrote:Tegelikult suurema ja ka kallima mudeli puhul oleks topelt toide veelgi parem. Pärast on targad köik.

Sellele olen isegi mõelnud, kuid pole kätte sattunud ühtegi head elektroonikat (või skeemi) kahe toitesüsteemi kasutamiseks. Ehk oskab keegi soovitada või on kasutanud?

F3A jms võistlusmudelite jaoks on muidugi spets elektroonika olemas, aga hetkel nii kõva mees veel pole, et neid "magic box"-e ja muid kasutada

Köige lihtsam variant on kaks viie purgilist akut Shottky dioodidega kokku vötta. Nendel dioodidel suht madal pingelang ja sobilikud seetöttu. Vöib ka tavalisi dioode kasutada, siis pingelang dioodil ca 0.6V. Diood peaks muidugi vajalikku voolu ka kannatama, et kui plaanis voolu ca 5A tarbida, siis diood peks seda voolu ka taluma.
Muu elekroonika osas peab olema ka kindel, et see antud pingega töötab, et pinge liiga körge ei ole.