Mudelismifoorum

Tere,

Kui regul on juba sisse ehitatud toide vastuvõtjale, servodele jne, siis kui lisada väline SBEC, kas peaks regu omal + või - juhtme lahti ühendama või saavad sisseehitatud ja väline pingeregulaator olla mõlemad samaaegselt ja paralleelselt?

Tänud,
Raimo

Riff wrote:Tere,

Kui regul on juba sisse ehitatud toide vastuvõtjale, servodele jne, siis kui lisada väline SBEC, kas peaks regu omal + või - juhtme lahti ühendama või saavad sisseehitatud ja väline pingeregulaator olla mõlemad samaaegselt ja paralleelselt?

Tänud,
Raimo

Kui ESC'il on juba oma BEC siis tuleb ikkagi see nö. ära ellimineerida. Ehk tuleb eemaldada punane juhe, mis ESC ja vastuvõtja vahel on.

Saavad olla küll paralleelis aga regud (need +5V omad) võivad ola veidi erinevad ja kõrgema väljundpingega isend hakkab teist "toitma". Vahe pole ilmselt suur ja lisab vaid veidi stabika kivi temperatuuri aga...kui sa nagunii tahad kasutada eraldi stabikat, kaob ju asjal mõte - "ärapõlatud" regu stabikast võimalikult tulevad häired satuvad ju ikka +5V väljundile. Sel juhul pole eraldi stabikal enam mingit mõtet (v.a. siis kui soovid ainult tema max. voolu suurendada).

ESCides on enamasti lineaarne 5V stabikas 7805 kiviga. SBES peaks tähendama Switching regulaatorit ehk impulss-stabikat. Kui toitehäired probleemiks, on just see asi (SBEC) paha.

Eraldi pingestabilisaatoril on ikka vähe sügavam elumõte ka- kui ESC koos oma sisseehitatud BEC-iga otsustab millegipärast saba maha panna ülekuumenemise tõttu näiteks. Sellest siis samm edasi oleks ka eraldi aku paigaldamine vastuvõtja ning servode toiteks. Vabanda, felch, aga mina küll ei soovita erinevaid stabilisaatoreid paralleelselt ühendada ilma, et nad täiesti sünkroonselt töötaksid. Akude paralleelühenduse puhul algusest kõrgema pingega aku hakkab küll kiiremini tühjenema kuid mingil hetkel akude pinged võrdsustuvad ja asi on enamvähem ok. BEC-i puhul aga üks neist jääbki kogu ajaks suurema koormusega tööle ning kui siis see teine saba ka maha paneb, on tulemused ettearvamatud. SBEC vastuvõtjasse minev juhe tuleks 5-6 korda ümber sobiva ferriitrõnga mässida ning kui pole tegemist päris kräpiga siis mainimisväärseid häireid vastuvõtjasse ei peaks sattuma. Siiski olen SBEC-i pannud vastuvõtja antennist võimalikult kaugemale.

Oot, ma ei soovita säärast ühendamist. Märkisin lihtsalt et nii saab ka ja midagi maha ei põle. Eriti hea see ühendus küll ei ole. Ja loomulikult tuleks impulssregu (SBEC) vastuvõtjast kaugemale paigutada.
Kui tema taga olev koormus pole eriti suur siis kasutaks pigem lineaarset stabikat (BEC).

Kas keegi teab, mitu amprit kannatab üldse Spektrum AR6200. Antud vastuvõtja on mul väikese 450 seeria kopteri peal, millele plaanin lisada välise toite servodele kuna nad on näljased A järele. Kahtlustan, et kui mul ühel korral signaal kadus siis võis see olla liigsest tarbimisest.

Kuigi regu spetsi järgi on kirjas SBEC 5V ja 3A, siis ma ei saa selles 100% kindel olla. Servod tarbivad koormuse all kirjade järgi ~220mA/tk.

Saan ja peaksingi enne järgi proovima milline on toitepinge kõikumine, kui liigutan puldist kange intensiivselt. See peaks selgema pildi ette tooma. Voolu tugevust peaksin saama ka mõõta, kui mootorit ei kasuta.

Vastuvõtja kannatab nii mitu amprit, kuini lõpuks hakkavad kontaktid trükiplaadilt lahti sulama - see on päris mitu amprit. Vastuvõtja servopistikute plussid on omavahel ja miinused omavahel paralleelis.

Sul võis probleemiks olla jah hetkeline pingelang, kui näiteks kõik servod koos suunda vahetasid ja suure koormuse tekitasid. Selle vastu aitab parem toide (parem regu parema BECiga või eraldi BEC) või spets lisakondekas mis vastuvõtja kanalipistikusse ühendada. Nii Spektrum kui Futaba müüvad taolist.

Alla 1mm paksusel trükkplaadil on tavaliselt 17,5 um paksune foolium mille puhul 1mm laiune voolurada kuumeneb 60 kraadini 3 A voolu juures. Paksematel trükkplaatidel on tavaliselt ka paksem foolium (35um) mis 1 mm laiusena kuumeneb 60 kraadini 4 A voolu juures. Sulamiseks on vaja järelikult tunduvalt tugevamat voolu, muidugi juhul kui skeem pole kokku joodetud Rose joodisega

Oh, seda pole vist karta -Rohs "tinavaba" tina sulab päris kõrgel temperatuuril. Pigem võib karta raja läbi põlemist. Kui rada on kaetud tinakihiga, pole vist ka 40A suur mure. Oma 4-kopter saab toidet läbi BTS555 kiviga lüliti. Logi järgi ulatub max tarbimine kiiretel manöövritel 40A kanti. Miskit pole lahti sulanud kuigi kasutan tavalist tina sisaldavat joodist aga see-eest paksu kihina suure voöluga radadel.
Vastuvõtjates on vist raja laius >5mm seega ..saab ka suitsule tuld võtta Iseasi on see, et 5V allikas on märksa mannetum.

Mõtlesin Rose joodist antimoniga, sulab kuskil 60-70 kraadi kandis mäletamist mööda. Kunagi sai korpuseta transse ja LED-e joodetud sellega, tavajoodise puhul juppide karvad lihtsalt aurustusid

Felch pidas vist silmas pliivaba joodist.
Aga millega see plii siis asendatud on?
Tina sulamistemp on tõesti küllalt kõrgel.

Ma üritasin lihtsalt nalja visata aga ei tulnud välja nagu alati... Rose sulamit tunnen küll, olen kasutanud ka.
Tänapäeval on kohustuslik kasutada pliivaba tina (minu kõnepruugis "tinavaba" ). Miski ROHS-standard. See sulab kõrgemal temperatuuril ja seega võiks taoline joodis isegi suuremat voolu taluda enne kui lahti sulab.

Lubage loll küsib ka miskit?Siin räägite mingist rose joodisest antimoniga.Kust seda saada,peaks saama sellega ju alumiiniumi tinutada?

Alu saab joota ka tavalise jootetinaga. Aga oleneb muidugi rakendusest ja kohast.
Üks firma kes joodiseid müüb on Anapol
http://www.anapol.ee/useful.php?id=68

See eelmine voolu mõõtmine lõppes mul testri surmaga, pilt on ees (nullid), kuid ei mõõda enam midagi. Pean vaatama vähe kangema testri voolu mõõtmiseks.

------------

Paari nädala pärast peaks saama proovida lisa regu (st siis peaks aega tekkima natuke proovimiseks), selle ühendamist ja kuumenemist (kui kaks regu paralleelselt). Mõõdan enne pinged ära, et näha, kas on liiga erinevad v mitte.

Tööl elektrikilpides kasutame aegajalt paralleelselt lisa 24V pingeregulaatoreid lisa A saamiseks, seal asi toimib, need on aga ka muidugi korralikud ja täpsed regulaatorid.

Esialgu lisasin 3300müü F kondeka, mis peaks pingelange stabiliseerima.

Riff wrote:See eelmine voolu mõõtmine lõppes mul testri surmaga, pilt on ees (nullid), kuid ei mõõda enam midagi.

Enamasti on testrites tavaline sulavkaitse sees mis suure (mõõdetava) voolu puhul maha põleb. Kontrolli!