Mudelismifoorum

Elektrimootoritega nagu lihtsam.
Sisepõlekatele see köögikaalu süsteem ei sobi.
Käivitamise ajal vaja stend ja kaal korralikult paigal hoida.
kui mootor juba tiksub siis alles dünamomeetrile vedu taha panna.

Ise mõtlesin midagi sahtli siinide laadset ehitada.
Ja kust mõnda soodsat kuid usaldatavat dünamomeetrit otsida?
Need odavad kalariputuskonksud ei ärata usaldust.
Mingi digidünamomeeter, +/- 10gr täpsusega oleks ilmselt paras.

Tahaks reaalselt katsetada erinevaid propse.
Tõmbe mõõtmis vahemik peaks sobima nii 0.10 kuni ehk 0.52 kubatuuridele.
Suuremate mootoritega ilmselt 4-5 propsi juba prooviks ei soeta ja suuremaid ilmselt lihtsam lennuki küljes mõõta.

Kas keegi on endale midagi sellist teinud?
Või kuidas võrdlete eri propse?
Ainult pöörete mõõtmisest jääb nagu väheks

Igasugu ideed oodatud.

Usamees avastas, et kui maas oli veojõud lennuki kaalust väiksem, siis nina püsti tahtis ta seevastu kohutava kiirusega taevasse end rebida.
Siit järeldades oleks vist õigem test maapinnast kõrgemal mingitel siinidel tega, kus õhul vaba liikumine oleks.
Kopter imeb end vastu seina, kui seinale liiga ligidale satub, eks lennuki propis ole sama efekt, kui maapind liiga lähedal....siit ka vast veojõu väike kadu maas mõõtes.

Stendil veojõu mõõtmine ei anna suurt midagi,kuna tegelik situatsioon tekib kooslusest mudel-mootor-propp,ehk üks ja sama propp erinevate mudelite puhul võib anda erineva tulemuse.
Bensumootoril on antud tavaliselt staatiline tõmme mingitel pööretel,mingi propiga ja mingil kõrgusel,see oleks nagu autodel antakse kütuse kontrollkulu.Mina olen kontrollinud peale mudeli valmimist tavalise vedrukaaluga tegeliku elu vastavust selllele etteantud staatilisele tõmbele ja kui tulemus oluliselt erineb "tehasenäitajatest" ,siis olen asunud põhjust otsima.Propi valikuga saab asja üldiselt vastavusse ja isegi paremaks,kui lubatud.Staatiline tõmme oleneb isegi propi hinnaklassist (mis suhteliselt arusaadav - ehk erinevad kvaliteediastmed),rääkimata labade arvust ja läbimõõdust,lennuki kere diameeetrist ja õhuvõtu avade paiknemisest ja suurusest.Seega ei ole mõtet eriti laboratoorseid katseid teha - esialgsel valikul tuleks lähtuda etteantud parameetritest ja hiljem propi valikuga leida see optimaalne lahendus.Tihti paneb paika propi valiku ka teliku pikkus ja soovitav mudeli välimus - siis läheb elu veel keerulisemaks.
Niiet mina küll ei soovita mingit stendi aretada - see töö on tegelikult juba valmistajatehases tehtud,tegelikus elus jääb üle vaid mudel viia etteantud parameetriteni - stendis tehtud propi valik võib hiljem valeks osutuda,kuna ta ei sobi kokku tegeliku olukorraga mudelil.

Kunoga 100% nõus
Propi teooria on kaasajal päris täpselt paika pandud ja kasulik on seda lugeda. Hoiatuseks, et päris keeruline värk.

Kas tahate väita, et kolm erinevat propsi mis stendikatsetustes annaksid tulemuseks näiteks: 2kg, 1,9kg ja 2,5kg

Võiksid reaalselt õhus toimida vastupidises järjestuses???

Loomulikult

Oehh wrote: Võiksid reaalselt õhus toimida vastupidises järjestuses???

Täiesti vabalt, kui mõõtmise tingimustesse sisse viia ka vastu tulev "iseeneslik" (tegelikult küll lendamisest tulenev) õhuvool.
Liikuvas õhus sama veojõu saamiseks tuleb propile lisada õhuvoolu jagu sammu.

Üritasin väikest näidet teha. Kõik sama, muudan ainult proppi.
a) prop 15x6

Staatiline tõmme 2461 grammi (Thrust=2461g), horisontaallennus (sinisega toonitud rida) tõmme 754 grammi.

b) prop 33x3

Staatiline tõmme 6800 grammi, kiirusel 4 m/s tõmme ainult 18 grammi ja lendama ei hakkagi, sest lennukiirustel prop ei vea üldse!