Mudelismifoorum

Väidan, et rattaid ei ole enamusel tarvis. Kergemat tüüpi mootorlennukitele piisab terastraadist tahapoole kaldu kargust, mis kaitseb maandumisel propellerit ja ka kere "riivimise" eest.
Kui puudub kõva kattega stardi-maandumisplats tulevad rattad oma õhutakistuse ja haakuva toime tõttu pigem kahjuks.
Suure pinnakoormatusega vigurlennu-lennukit igaüks käest ei viska, aga see on erijuhus.
F3-F5 (B,J) lennukitel ei tohi isegi karku olla ja probleeme pole.

Eks ta nii ole küll, et kui maast startida ei plaani, siis pole rattad ka maandumiseks hädavajalikud. Planeritel on nad töesti segavaks vöi isegi keelatud faktoriks.
Omasin kunagi ka ühte 1.3m tiivaga ja ca 1300g rasket sörestikkonstruktsiooniga "Piper"´it. Lendas elektrimootoriga ja 7 purgiga igati hästi, kuni lennul, surmasölme ajal, tuli tiib küljest ära.
Sellel olid rattad all, neid sai originaliga vörreldes suurendatud. Murule maandumine polnud eriline probleem, pikema heina sisse jäi niigi kinni.
Murult startimine ei önnestunud, asfaldilt vöi linoleumi ribalt küll.
See mudel poleks ilma ratasteta maandumist välja kannatanud, kile sörestikul läheks katki. Kelk, vöi suusk oleks kindlasti ka maandumisabi ära ajanud.
Tegelikult pole rattad siiski probleemiks, vaid platsi hooldus, vöi hoolduse vöimalus.

Kuidas startida ja maanduda - sellele küsimusele leidsid lahenduse juba RC (mudel)lennunduse pioneerid. http://www.ctie.monash.edu.au/hargrave/ ... e_sam.html
http://www.ctie.monash.edu.au/hargrave/denny.html


Start katapuldiga.


Langevari.


Maandumine langevarjuga.


Veel huvitav moment, esiratas on peaaegu propellerite all - kogenud mehed.





Teine asi on väikesed elektrilennukid. Maandumine ja startimine kõvalt pinnalt pakub omaette elamust. Kiirused on 8-15m/s. Tavalised plastikrattad lahevad kiiresti puru. Korralikud õhukummidega rattad on kallid ja suure õhutakistusega.
Üks lahendus võib olla sellistes poliitiliselt kahtlastes ratastes.

GWS-i variant. Plastvalu.



Variant saksa firmalt www.cnc-modellsport.de
Klaasplastist, väikese takistusega, väga kerged, vastupidavad ja odavad.



Omal on plaan kasutada midagi sarnast. Vajadusel koos kummirõngaga,



Sabaratta jaoks huvitav lahendus.

Katapulti-langevarju kasutavad ka kaasajal paljud UAV-de firmad. Nii saab ca 300 km/h lendavate lennukitega startida suvalisest kohast ja maanduda samuti. Näiteks Eesti firma Planex:

Või siis Eesti firma Eli.
http://www.uavflight.com/Gallery.htm

Aga kui päris lennukil on telik sissetõmmatav siis peaks sama võimalus ka mudelil olema.

Kui tegemist näiteks Cessna laialt levinud mudeliga siis optsioon puudub. Üldjuhul mudelis ikka asi kinni. Ise pooldan maast starti, tükk maad huvitavam.

K.

Probleem on tõsine väheste kõvakattega lennutamisplatside tõttu.
RC lennutamiskohti Tallinna ümbruses oleks külluses, paraku puudub pea alati ratastele maandumise võimalus, eriti sügisel ja talvel.
Olen ise mõelnud Trainer´i tüüpi lennukile midagi suusalaadset paari kruvi ja silikooniga kleepida, et maandumisel nina vähe kõrgemal hoida. Telik tuleb muidugi enne maha kruvida. Nägin midagi taolist ka ühel Kolja mudelil.
Elektrikal peaks siis vist küll klappprop olema...?

Haed Vana Aasta lõppu kõigile!

See kõige esimene pilt katapuldiga on tore, näha on, et selleaja puldiga lennukid kasutasid veel traadiga ühendust

See ju kindel variant, et kui lennuk liiga kaugele lendas, siis tuli juhe küljest ära ja motor jäi seisma ja langevari visati välja.....
Arvan siiski, et kui mudelit juhiti, siis mitte juhetpidi.
Pigem oli see katapuldi stardiks möeldud juhtpult.

usun,et ennukit juhiti kindlasti raadio teel.Kuskilt lugesin,et venelased proovisid juhtida 30.ndatel aastatel Ilja Murometsa raadio teel,õhku olid saanud aga edasi ei tulnud asi päris hästi välja-lennuk oli kaduma läinud!