Mudelismifoorum

Alljärgnevas videos on selline huvitav mootorikene mida sooviks isegi soetada.Kus kohast selle tellida saaks või mille seest selle leida võiks.
Hea oleks muidugi kui see asuks pärnus.
Video ise siin
http://www.youtube.com/watch?v=Y5Lf_W83CA0

äkki see on tavaline harjadega mootor ?

Ma ise seda värki ei jaga ehk sa mõtled et on siis mikromootor tavaline ?
Et lihtsalt see on siis kuidagi genereerima pandud ?

Ise arvan jah , las mõni targem siin kinnitab seda aga täitsa kindel pole

Mikromootor nagu sobiks jah aga praegu on keegi jälle igiliikurit ehitanud
Magnetism on ikka 1 huvitav asi küll eksole.

Täpselt nii
Et siis tavaline mikromootor sobib ?

Tavaline harjadega mootor sobib generaatoriks vägagi hästi - a vaba energiat sealt küll eriti loota ei maksa.

Mõni lüütkondede hunnik ka juurde ja ongi nagu generaator.

Mootor on ilmselt pärit CD/DVD lugejast ja arvatavasti paneks led-i põlema ka. Aga miks te arvate, et ta peaks pöörlema/elektrit genereerima JÄÄMA? Ega ikka ei jää küll! Mingi aja kindlasti aga miite igavesti. Isegi mitte arvestatava aja vältel.

felch wrote:Mootor on ilmselt pärit CD/DVD lugejast ja arvatavasti paneks led-i põlema ka. Aga miks te arvate, et ta peaks pöörlema/elektrit genereerima JÄÄMA? Ega ikka ei jää küll! Mingi aja kindlasti aga miite igavesti. Isegi mitte arvestatava aja vältel.

Kunagi väiksena mõtlesin, et ühendaks mootori generaatoriga ja kui siis see igiliikur käima tõmmata hakkab generaator voolu tootma mis omakorda ju mootorit ringi ajab... mille peale mulle öeldi ,et katsu ennast kõrvadest üles tõsta...

Saaks asja ideaalses keskkonnas teha ehk vaakumis, siis oleks mõeldav tuu igiliikumine mingil määral.

Hmm, ja et vaakumis siis isand hõõrdejõud ei levi või
Ja kuskohast tuleb see energia, mis algses katses valgusena "süsteemist" välja lendus?

Sinna selle hõõrdejõuga tahtsingi tüürida
Kas ta seal päris olematu on aga..... ideaalkeskkond füüsikute jaoks.

Tjah, neid "free energi" videosi on youtube täis.
Nii mõnedki on asju aina aretanud ja parendanud ja täiustanud kuni jõudnud ikka sinna, et kohe kuidagi ei õnnestu.

Ega koolis ilmaasjata füüsikatunnis lihtsaid katseid korraldata.
Aga eks jalgratta leiutamise käigus õpib omal nahal ikka kõige paremini

Kuullagril on täitsa savi kas ta vaakumis või õhukeskonnas.
Määrdeaine mis peaks nigu veeremist hõlbustama on ikkagi ka ise takistuseks

Kui kellegil huvi on, ning ka hea k6hut2is naerda, siis otsige selline asi yles nagu:

Mythbusters S02E16 Ming Dynasty Astronaut

Selle osa l6pupoole, nad lahkavad myyte seoses Free energy ja igiliikuritega. V2ga vaatamist v22rt, nii teaduslikus m6ttes, kui lihtsalt huumori m6ttes.

Kui päris igiliikurit leituada siis edu neile kes valmis teevad.
Unustaks taustsüsteemid ja igasugu Newtoniseadused jne.
Umbes nii, et igiliikur ei saa energitat oma liikumiseks ja ei tooda ka seda ise.
Suht ulme tänaspäeva füüsikateadmiste juures.

Igiliikurit pole mõtet enne leiutada kuni nafta on täitsa otsas.

Japsid kelkisid 10-aastat tagasi, et on suutnud luua tuumaenergia tehnoloogia kus toimub aeglane energia vabanemine - põhimõtteliselt hoopis midagi muud võrreldes seniste tuumageneraatoritega.

Väitsid, et on võimalik teha tuumaelektrijaama näiteks eramu tarbeks
Samuti tuumaenergial kellapatarei mis töötab oma 25-aastat (Nagu liitiumelemendid mis ka lühise korral ei saa tühjaks vaid annavad oma väikest voolu - aga see-eest kaua).
Kellapatareis olla nii väike kogus seda va radioaktiivsust, et kui alla neelad ei juhtu sinuga midagi

Tehnoloogia olla nii kaugel, et 2-3 aasta pärast tullakse esimeste katsetega turule.

Nüüd on möödas ca 10-aastat

Me ei oska isegi ette kujutada milliseid tehnoloogiaid, patente ja litsentse on naftaseigid endale tagataskusse kokku ostnud

Ma aretakse oma motikad ja autod puhtalt piirituse pealt t66le, ruumi kodus on, kartul kasvab, maad kasvatamiseks on. Kui see ainult kohutavalt illegaalne ei oleks. Sest piiritust saab ju tarbida ainult joomiseks....

nuudel wrote: Unustaks taustsüsteemid ja igasugu Newtoniseadused jne.
Umbes nii, et igiliikur ei saa energitat oma liikumiseks ja ei tooda ka seda ise.

Nu siis peaks inimesel ka väga lihtne iseeneslikult lennata olema - lihtsalt kogemata kombel kukub maast mõõda

Just just, eirame gravitatsiooni jne.
Üldiselt see igiliikuri ja muu säärase arutelu on isiklikult ühes teises foorumis ära tüüdanud.
Tullakse imeasjadega välja, et kaitsta igiliikuri olemust jne.
Füsaseadustega asi täiesti vastuolus.

Mina paneks ikka moodsa kontaktivaba mootori ja suure propelleri külge. Saab tuule käes lausa vahelduvvoolu ja kulumas pole ka peale 2 kuullaagri midagi.
Mida rohkem elektriliselt koormata, seda raskem ringi ajada.
Kõik toimib, nagu ikka, ainult vastupidi.

[J] wrote: ja kulumas pole ka peale 2 kuullaagri midagi.

On ikke Lisaks on kulumas veel paar laagrit, mille otsas toda propi "tuulde põõratakse" + põõraja meh osad.

Tunduvalt tulusam oleks tusama mootor panna võll püsti asendisse ja tolle võlli otsa tuulepuri - tolle kunagistest ilmajaamadest tuttava neljakausilise konstrui suurem vend - Kui ma õieti mäletan, siis miskit sellesarnast on Tlnas Rocca al Mare kaubakeskuse juures reklaamitorni otsa aetud.

cuprum wrote:tulusam oleks tusama mootor panna võll püsti asendisse

Just

http://www.google.co.uk/search?hl=en&q= ... 0QX0vcz_Dw

Lihtsam variant...mida ka kasutatakse

Öeldakse, et propeller tüüpi tiivikutel on kasutegur kõvastu suurem kui neil Savoniuse stiilis (vertikaalse teljega) asjadel.

Kui väga valesti ei mäleta, siis põhjus peituvat õhu kiiruses tiiviku laba peal... aga isegi kui see valesti meenub, siis kasuteguri jutt oli selge ja konkreetne. Kõige muu samasuse korral, on see suurema läbimõõduga tiivikutel suurem.

"Tiibadega" vertikaaltiivikuid ma paraku ei tunne, nii et pole suuteline kommenteerima nende kasutegurit. Tundub tõenäoline, et neil on "kopsiku" stiilis masinate ees eeliseid.

Ise teen sihukest nalja (mitte eriti mikro, tiivik tuleb umbes 1.5 m läbimõõduga) muide hetkel. Jalgratta esirummu baasil, aksiaalse ehk piki pöörlemistelge polarisatsiooniga magnetid, topeltrootoriga, millest üks on ühel ja teine teisel pool mähist:

Konstrui üksiku paika teibitud mähisepooliga, et mõõta pinge RPM-i kohta:


Mähis valmib (ja muide epoksiidi katastroof ka: ärge kunagi pange alla paberit, pange kile ;) :


Labad tulevad solgitorust esialgu (väga niru aerodünaamika, aga odav ja kerge valmistus). Millal katusele saab, ei tea veel.

Savoniuse eelis oli see ,et teda ei pea tuule suunas keerama... võimalik ,et see on ka ainus eelis.

Mis sa mähiseotstega edasi teed? Ehk siis kuidas kavatsed ühendada?
Kuidas ja mmis kujul kavatsed pinget stabiliseerida?
Palju ise loodad energijat saada?

Nende mitte-nii-mikro-skaalas tuulegeneraatorite jutte, jooniseid ja juhendeid on internet täis. Müüakse magnetite jms komplekte + juhendeid, täitsa põnev ise-ehitamine! Ebameeldivaks kuluks on "kontrolleri" hind, mis energiat akudesse ja sealt välja võtta oskab. Äkki tänapäeval saab mingist HobbyKing laadsest kohast juba soodsalt? Mõni aasta tagasi veel väga mitte...

Kasutegur on tore asi, kuid alati pole kõige tähtsam. Tihtipeale näiteks W/€ on palju olulisem. Teinekord on mõistlikum kehvema kasuteguriga, kuid kokkuvõttes odavama (ja suurema) generaatori ehitada. ABB-st saab kindlasti korraliku tööstusliku tüki tellida, aga W/€ läheb niruks

ulmekulgur - on mõni pilt sellest ka, kuidas lõplik asi võiks välja nägema hakata ja palju energiat toodab?

Oehh wrote:Mis sa mähiseotstega edasi teed? Ehk siis kuidas kavatsed ühendada?
Kuidas ja mmis kujul kavatsed pinget stabiliseerida?
Palju ise loodad energijat saada?

Mähis tuleb kolmefaasiline, ehk ühendan üle 2 jadamisi mähise poolid, nii et saab kolm kolme pooliga faasi. Tüüpiliselt toodab suva ajahetkel üks faas päripidi, teine vastupidi ja kolmas faas on suht passiivne... mis tegelt toimub, näeks otsilloskoobiga paremini.

Kas ma teen täht- või deltaühenduse, või mingit eksootikat (et pinget kordistada) ma ei tea veel, sõltub saadavast voolust ja pingest.

Sõltuvalt tüüpiise tuulega saadavast väljundpingest läheb mähise taha kas lihtsalt alaldi või alaldi-pingekordisti (laeme kondekad paralleelselt, tühjendame jadamisi) või mingi muu moodustis. Eesmärk on igatahes saada normaalse tuulega 28 volti kätte, millega saab laadida 24V pliiakude panka.

Kui palju võimsust saab, tahan isegi teada. :D See ei ole valmisretsepti järgi tehtud, vaid väikest viisi arendus.

lauri wrote:Ebameeldivaks kuluks on "kontrolleri" hind, mis energiat akudesse ja sealt välja võtta oskab. Äkki tänapäeval saab mingist HobbyKing laadsest kohast juba soodsalt? Mõni aasta tagasi veel väga mitte...

Alaldist akude poole läheb tõenäoliselt päikesepaneelide laadimiskontroller, tuule jaoks mõeldud kontrollerid on kallid ning ei salli genekate paralleelselt ühendamist, mida ma just tahan teha. Esialgu on plaanis mingi 40 eurone hiinakas.

on mõni pilt sellest ka, kuidas lõplik asi võiks välja nägema hakata ja palju energiat toodab?

Eelmine mudel oli liiga erinev, nii et praktiliselt pole, aga kui valmis saab, siis retsept ja testitulemused lähevad avalikuks, võin ka siin välja hõisata. See ei tohiks kaugel olla, umbes kuu aja pärast peaks olema selgus saabunud.

tuulikutel on telje paigutuse osas üks suht kindel reegel.
vertikaalsel (VAWT) on kasulikuna tarbitav võimsus 120W m2 kohta ja horisontaalsel(HAWT) 200W m2 kohta.
põhjus selles, et vastu tuult liikuvad osad VAWT tüübil, vajavad ka energiat.

savoniuse eelis on tohutu vääne aga ei ole pööret mida voolu tootmise juures vaja. üleskiirendamine kaotab energiat ja enamus genekad tahavad saada suht kõrget pööret. isetehtud aksialil on võimalik ajada ka pöörete vajadus madalaks aga materjali kulu suur.

HAWT tüüpi tuulikute pööre on oluliselt sobivam. miinuseks on tuule suuna pidev otsimisvajadus.

omal olemas olevate tuulikute pealt on näha kuidas VAWT juba toodab samal ajal kui HAWT alles tuult otsib.

jutud VAWT ja eriti savonjuse sobivusest turbulentsese alase on tõepõhjalised ainult osaliselt. aeg mis läheb HAWT-il suuna otsimiseks suudab VAWT juba toota aga ega ta erilist võimsust ikka ei anna. kõrge mast on mõlemile hea.

proovi näiteks päikesepaneel panna varju? ega ju ei ole mõtet!
miks siis panna tuuliks maapeale objektide vahele?

tiivaprofiil labadega VAWT on pöörete kohapealt oluliselt parem tüüp kui savonius aga endiselt madalad ja kui ajada TSR suureks siis isekäivitus kahaneb.

TSR on laba tipu kiirus tuule suhtes ehk kui sul on tuul 3m/s siis laba käib näiteks TSR 7 puhul 7 korda kiiremini mis on 21m/s
HAWTil levinum vahemik on 5-9 ja VAWTil jään vastuse võlgu
savonjusel on 0,8

VAWTi vastu räägib ka suht suur materjali kulu igatepidi ja kipub masti rohkem raputama. samas ei ole tema käimist peaaegu kuulda enne kui laba vastu pead tuleb, siis käib lihtsalt kolks.
materjali kulu näide, et kui võtta meetrise laba ja teed meetrise läbimõõduga rootori siis saab VAWTist kätte 120W aga kui HAWT ja meeter laba siis saad kaks meetrit läbimõõdu mis on 3,14 pindalaga ja järelikult juba üle 600W võimsust.


võimsused m2 kohta arvutatakse 12m/s tuulega

kontrolleriga selline asi http://www.scoraigwind.com/circuits/chargecontrol.htm
kui vähegi kolb käes püsib siis päris hea lahendus.
ei oma küll MPPT ega PWM-i ega muus sellist aga töö teeb ära.