Mudelismifoorum

Kas on kellelgi olnud mingeid tehnilisi probleeme kvartsidega. Mai ei mõtle siin meh. vigastustest tingitud, vaid näit. ebatäpne sagedus, saladuslik lõppemine või midagi taolist. On mõni firma, mida ei tasu osta?
"Maandusin" vähe õnnetult, kuid ainuke asi mis kõver oli Graupneri 16€ kvarts...

minu teada on kvartsid sellised asjad mis jupsima ei hakka, ta kas töötab või ei tööta üldse mitte, enamasti hakkavad vastuvõtjad (ntx kvartsi pesa ei anna kontakti hästi) vms elektroonika jukerdama, läheb paigast ära, miski parameeter hajub või mida iganes.

Olen ka palju "kukkunud" , aga elektroonika pole seni veel kannatada saanud

Kogemus täiesti olemas- kapis seisab 2 vastuvõtjat,mida ei julge lennukile monteerida,sest seletamatutel asjaoludel nad mingil suvalisel hetkel ei tööta.Põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada,aga probleemid algasid siiski tõsisemast crashist,niiet tükid taga ja mootor sügaval maa sees.Kvartsid on trõesti sellised asjad,mis töötavad või ei tööta,seda ei ole et natuke töötavad.Kõik "natuke töötamise" ilmingud on seotud vastuvõtja endaga ja ilmselt tugeva löögi puhul praguneb trükkplaat ja tekivad radarel katkestused,mida ei olegi võimalik defekteerida.Kuna mudel on saatjast oluliselt kallim,siis ei ole mõtet eksperimenteerida-kui on kahtlused,et korralikult ei tööta,siis tuleb välja vahetada.

NSVL ajal sealsed vigurlendurid, kes tegid 500 lendu aastas, suhtusid kvartsidesse väga tõsiselt. Raske kristall paari traadi otsas väriseb kolbmootoriga vigaseks küll ja läheb kopsudega katki kah.

Täiendus: mõtlesin ka just kristalli ühendusi topsi sees, "külmjoote" perekonda kuuluvaid asju.

Kvartsi sageduse määravad tema geomeetrilised mõõtmed, need ei saa tõesti muutuda. Küll on võimalik ebakindel element näit. elektrilised kontaktid kristalliga.
Kahtlen nimelt mulle sobivas MZK kvartsis - on teine kahtlaselt odav, 6€.
Kas sagedus on paigas, saan hõlpsalt kontrollida, kui aga keset lendu mingi ühendus lahti vibreerib, on teine jutt.
Kuno negatiivsed kogemused on vast seotud crashiga. Peale seda võib suvaline detail normaalselt töötada või lambist lõppeda.

Teooriat peensusteni ei tea, aga kindel on see, et TULEB kasutada sama firma kvartse! nö "valede" kvartside kasutamise puhul võib vastuvõtja küll töötada, aga töökaugus ja töökindlus pole garanteeritud. Täpseid tehnilisi tagamaid oskab ehk keegi teine kirjeldada. Loomulikult on ka nö "kolmandate firmade" toodangud, kes siis teevad Futabale, Grupner/JRle, Hitecile jne sobivaid odavamaid kvartse.

Muideks vaadates offroad rc-autode sõitu imestan ma, kuidas seal tehnika üldse vastu peab. Masinad maanduvad mõnikord 4-5 meetri kõrguselt õhust kümneid kordi päevas ja reeglina tehnika alt ei vea! Servod, akud, vastuvõtja saavad ikka korralikku vatti väga erinevates ilmastikutingimustes. Ka vibratsiooni summutus on reeglina väiksem kui lennukisse paigaldatud tehnikal. Niiet sellist püsivalt mitmete G-dega peksmist peab tänapäeva rc-tehnika hästi vastu. Kõik on kompaktne ja elektroonikakomponentide mass nii väike. et isegi suured G-d ei põhjust väga suuri jõudusid, mis elektroonikat tükkideks rebiks.Saatuslik on vist reeglina just ühekordne kümnete G-dega "koormamine"

Mul ka kvartsidega segaseid kogemusi olnud.....

Kuid kui köike tagantjärgi analüüsida, siis peamiseks ja ilmselt ka ainsaks pöhjuseks, miks kvarts korralikult käinud pole, on olnud elnev mehhaaniline vigastus. Valdavalt pörutus, ühel juhul ka ettevaatamatu vastuvötja keresse sisselükkamine, mille käigus kvartsi jalg viga sai.
Olen kasutanud vaid iga vastuvötja jaoks möeldud originaalkvartse ja seetöttu "universaal"kvartside kohta kogemus puudub.

Pörutustundlikud on nad töesti.

Mul jälle selline kogemus,et vaid ühe vastuvõtja -saatja olen komplektis ostnud,edaspidi on laienemine toimunud täiesti spontaanselt - seega on paarid pärit ise aegadest ja komplektidest.Firmad Graupner ja Futaba.Selles suunas,et paarid nagu omavahel ei sobi,nagu mingeid hälbeid pole täheldanud.Aga peale "planeerimatuid" maandumisi on vaja teha vastuvõtjale kaugustest ja ka kerge karbi muljumistest,et veenduda töökindluses.

Teades kavrtsi töötamise põhimõtet, kahtlen selles "originaalkvartsi" jutus. Kui sagedus, mõõdud ja pistik sobivad peaks piisama?
PS. Minu lugu on selles, et Lindigerist ostetud MZK vastuvõtjaile sobiva sagadusega kvartse polnud. Lubati lahkelt tellida sobivad FUTABA kvartsid, 9.90€ tk. Ootan juba kuukene ja ei midagi. Samas pakub üks saksa pood MZK nn. originaalkvartse 6€ tk.
Siit ka minu teemapüstitus.
OK. Kuno vastas praktiliselt ära

Mul pole kahjuks täit ülevaadet kvartside tööpöhimöttest, seepärast olen uskunud teiste juttu....
Et näiteks Graupneri ja Multiplexi vastuvötjad sisemiselt, kvartsi toimimisega seonduvalt, veidike erinevad olevat.
Praktikas väljendub see selles, et neid kvartse vahetades vastuvötja tegevusraadius väheneb, tunduvalt.
Olles selle ühel korral omal nahal, rahakotil, kindlaks teinud, järgin reeglit originaalkvartside suhtes ja pole enam ämbrisse astunud.
Vöimalik, et kui püsida mudeliga lähema 100m raadiuses, pole probleemi.

mart wrote:Mul pole kahjuks täit ülevaadet kvartside tööpöhimöttest, seepärast olen uskunud teiste juttu....
Et näiteks Graupneri ja Multiplexi vastuvötjad sisemiselt, kvartsi toimimisega seonduvalt, veidike erinevad olevat.
Praktikas väljendub see selles, et neid kvartse vahetades vastuvötja tegevusraadius väheneb, tunduvalt.
Olles selle ühel korral omal nahal, rahakotil, kindlaks teinud, järgin reeglit originaalkvartside suhtes ja pole enam ämbrisse astunud.
Vöimalik, et kui püsida mudeliga lähema 100m raadiuses, pole probleemi.

TÄPSELT seda olen mitmest kohast lugenud. Ise pole hakanud mõnesaja krooni pärast isegi katsetama mitte, et 5-6tuhat vastu maad lasta. Samas kui töökaugus on korras, siis _ei tohiks_ probleeme esineda.

Lõikasin oma surnud Graupneri kvartsi lahti ja selgus majas. Kristall oli küll purunenud, kuid põhimõtteliselt on asi klaar..
Kahe kvartsi jala pikenduse külge oli joodetud osaliselt hõbetatud “kristall”, mis oli minul 0.15 mm paksune leht ca. 5x5 mm, osaliselt kindla mustriga mõlemalt poolt hõbetatud. Midagi kondeka moodi. Ilmselt hõbetamata vaba pinna järgi sätitakse paika sagedus. Või on vastupidi? Pole vahet.
“Kristall” on küll õhuke, kuid seetõttu ka väga kerge. Tundub, et tavalisest mudeli crachist ta vaevalt katki läheb, küll aga väiksemagi mõlkimise – painutamise tagajärjel. Kvarts on küll väga kõva, kuid sama habras materjal.

Ega sul pildimasinat käepärast pole.
Huvitav oleks seda sisu näha. Ma pole neid lahanud.

Fotokas on olemas, kahjuks oli “kristallist” järgi vast kolmandik, nüüd ei sedagi.
Püüan kirjeldada: kvarts plaat umbes 5x5 mm (ruut?) ja paksusega 0.15mm oli joodetud kahe, kvartsi jalgade pikendusse ühendatud plekkribade lõhikusse. Kvartsplaadil oli lõhikusse jootmiseks spetsiaalsed kõrvad. Kvartsplaat oli hõbetatud mõlemalt poolt osaliselt kokkulangeva, minu fragmentide järgi ebakorrapärase mustriga. Plaadi ühe poole hõbetatud muster oli joodetud ühe ja teine pool teise väljaviigu külge… nagu kondekal

Hei,
uurisin veidi seda kvartside asja.
Tõepoolest, mitte iga kindla kanali kvarts pole universaalselt sobiv kõikidele saatjatele-vastuvõtjatele. On isigi kolm eri võimalust: täiesti identne, osaliselt sobiv (sageduse erinevus +-300Hz) ja lõpuks täesti mittesobiv.
Näiteks IR ja GWS on 35MHz identsed, IR ja Futaba sageduse vahe on kuni pluss-miinus 300Hz.
Püüan esitada ka mõned pildid oma lõhutud kvartsist.
Kahel esimesel on näha mõlemalt poolt ühe poole väljaviik. Kolmandal tükk kristalli (tegelikult plaadi) keskosast, mis näitab, millise imeliku mustriga on plaat hõbetatud.



Lõpuks püüan selgitada noortele lühidalt kvartsi tööpõhimõtet:
Kvarts on piesoelektriline seade. Piesolektrikud on tavaliselt kristallid, millede eri tahkudele rakendatud potensiaali toimel kristall tõmbub kokku või vastupidi, olenevalt rakendatava pinge polaarsusest. Vahelduvpinge puhul hakkab piesoelektriline kristall rakendatava sageduse taktis võnkuma. Praktikas leiab see kasutamist näiteks ultraheligeneraatorites, aga ka meie saatja-vastuvõtja kvartsides.
Piesoelektrikul on ka vastupidine omadus – mehhaanilise surve mõju tekib kristalli eri poolustele potentsiaal + või - (pinge), võrdeline survega. Seda omadust kasutati vanasti nn. piesoelektrilises grammofoni helipeas.
Igal kristallil on oma kindel resonantssagedus, mis on määratud eelkõige kristalli geomeetriliste parameetritega..
Eelnevast jutust peaks olema arusadav, kuidas saatja – vastuvõtja kvarts toetab oma kristalli resonantssagedusega ettemääratud sagedusriba.
Resonantssagedusega mehhaaniline võnkumine toetab teda toitvat elektrilist sagedust positiivse tagasiside kaudu.

See on Futaba vastuvõtja kvarts. Kinnitub vedrukeste vahele ja õrnalt on joodetud samuti.
Mul oli ka ümaraid lahtisi AM-kvartse, aga ei suutnud neid leida. Õrnad asjad on nad tõesti.

Leidsin oma 27 Mhz kvartsitopsi üles!
Vasakpoolsed on lennunduse kvartsid, parempoolsed muud. Kunagi defitsiidi ajastul isegi lennutasime uuesti kinnijoodetud või liimitud kvartsitopsidega kvartsidega.
Sagedust muutnud lihvimisega, nagu raadioamatöörid kunagi õpetasid, siiski ei ole.

Muljetavaldav!

Ei tea, kas topsi sees ka tavaline öhk, vöi on seal mingi "gaasisegu"?

Tavalise õhuga lennutatud kunagi terve suvi ilma mingite probleemideta. Vett ja saltserit ehk ei tasuks täis valada!

[J] kvartsid on ju jumalst terved, torka aga sisse ja anna minna...

Lisaksin omalt poolt põhjuse, miks mitte kõik kvartsid ei sobi suvalise saatja – vastuvõtjaga.
Kuna teemat lõpuni ei valda, tsiteerin tõlkimata, originaalkeeles.
Põhjuseks on: Frequency and phase shift polariti.
On vastuvõtjaid positiivse või negatiivse polaarsusega. On uuemaid, universaalse shift polarityga, e. nn. autodetect polaritiga.
NB. Peale selle on võimalik vastuvõtja tundlikkuse langus seoses teatud firmade kvartside resonantssageduste erinevused. See puudutab juba saatja – vastuvõtja kvartsipaari.
Ühesõnaga, asi on keerulisem, kui esialgu paistis.
Igal juhul pole saatja, vastuvõtja või nende kvartside muutmisel nende tundlikkuse kontroll kunagi ülearune.

Kvartsid jah jumala terved ja 100% töötavad. Ainus häda, et Sideamet pistab nende sageduste kasutamise eest soolaputkasse.
Selliseid kvartsikesi on tegelikult iga raadiojuppide tinutaja sahtlinurgas tavaliselt kuhjakene.