Paar sõna siis ka minu poolt.
Lauri seletused on äärmiselt paikapidavad ja minu juttu võiks võtta jätkuks.
Siinkohal alustakski eelarvest 50000 krooni - korralik akupakk, mida me paratamatult aerovideotest rääkides silmas peame, maksab suurusjärgus 10000 krooni ja üles. See on siis ühe akupaki hind, mis kopteril asub. Sellise akupakiga saab sõltuvalt kopteri ja tehnika massist lennuaega 10-20 minutit ning seejärel on vaja see aku uuesti täis laadida, mis alla pooleteise tunni on võimatu, kuna LiPo akusid laetakse 1C vooluga (st. kui akupaki mahtuvus on 7 ampertundi siis laadimisvool on 7 amprit) kuid laadimistsükli algus ja lõpp ei kulge maksimaalse vooluga.
Seega siit järeldus - akupakke peab olema mitu. Näiteks kolm.
See teeb siis juba 30000+ krooni, millele juurde korralik laadija ja balanceride komplekt hinnaga 5000 krooni. Kopterit veel ei olegi ostetud ja hind on juba eelarvest põhimõtteliselt väljas.
Siiski, pidades silmas, et mainitud on 2.5kg kaaluvat kaamerat on ainukeseks võimalikuks kasutatavaks elektrikopteriks Maxi Joker, kuna ainult sellega saab sellist massi üles tõsta selliselt, et lennu- ja manööverdamisvõime veel sälivad. Ka väiksemad kopterid tõstavad sama massi üles, kuid ohutult lennata pole enam nii lihtne kuna ollakse tõstejõu piiri peal.
http://www.minicopter.de/en/Maxi_Joker2.html
See on spetsiaalselt aerofotode ja aerovideode tegemiseks konstrueeritud kopter, mis on momendil maailmas defitsiit ja uuena ei ole seda hetkel võimalik osta - vähemalt nädal aega tagasi veel ei olnud.
Kopteri hind on 16000 krooni, millele lisandub veel mootori - 4000 krooni, regulaator - 4000 krooni, güro ja sabaservo - 2000 krooni, juhtimisservod - 2000 krooni, raadiosaatja ja vastuvõtja - 10000 krooni, pardaaku koos laadijaga - 1500 krooni ning kopteri seadistamiseks vajalikud tööriistad - 2000 krooni.
Kokku tuleb päris jõhker summa, ning silmas tuleb pidada seda, et seda kõike me veel lennutada vist ei oska ning omaette kunst on kogu süsteemi eelseadistamine ja lõppseadistamine ning akude ja muu sellisega korrektne ümberkäimine.
Jätkan siiski juttu veidi teise kohapealt.
Nimelt elektrikopteritele on alternatiiviks veel sisepõlemismootoriga kopterid, mis laias laastus jagunevad kaheks
1. Metanooliga töötavad mootorid
2. Bensiinimootorid
Esimese jätaks välja ja räägiks bensiinimootoritest. Korralik bensiinimootor, mis sobib sellistele platvormidele maksab 5000-6000 krooni. Liiter kütust maksab paarteist krooni ja liitriga saaks täislastis kopterit lennutada tiba alla tunni. Seega oleks sellisest vaatevinlikst bensiinikopteri justkui ahvatlevam valik aga suurim probleem justnimelt ühesilindriliste bensiinimootorite puhul on see, et nad vibreerivad väga tugevalt ja see vibratsioon kandub üle ka kaamerasse ning rikub pildi ära. Vibratsioonist saab igasuguste summutitega lahti kuid mitte täielikult, ning lisaks vibratsioonist lahtisaamine maksab lisamassi võrra.
Samuti on bensiinimootoritel oht õhus välja surra. Kui mootor on õgesti seadistatud siis see tõenäosus on praktiliselt olematu kuid kõiki asjaolusid arvestades siiski olemas. Seiskunud mootoriga kopter suudab edukalt maanduda aga jällegi kui tegemist on täislastis kopteriga siis ei tule edukas autorotatsioon ilmtingimata välja.
Ikkagi - bensiinimootoriga koptereid kasutatakse rohkem kui elektrimootoritega koptereid justnimelt hinda ja lennuaega arvestades ja videopildi kvaliteet saab olema hea kuigi mitte nii hea kui elektrikopteril.
Bensukopteritest soovitan uurida Robbe Cuatro, Bergen Intrepid või Observer, JR Gasser ja mõni veel. Parim koht uuringuteks:
http://runryder.com
Edasi - alati on võimalik ka kogu süsteem osta kasutatult. Hinnad sellisel juhul kuni 2x odavamad ning üldjuhul täiskomplekti ostes on see kellegi poolt juba ära seadistatud ning RTF ehk lennuvalmis. Isegi kui RTF`i ei arvesta, on minu arvates kasutatud peast asjade ostmine kasulik tegevus, kuna kopteritest rääkides kulumaterjali justkui ei olegi va. halvasti hooldatud mootorid või koormuse all töötanud servod jne.
Kaameraplatvormidest rääkides eelistaksin mina HeliCamSolutionsist ja AirFoilSkyCamist rääkides esimest, kuna toodang on mu enda vaatevinklist vaadates professionaalsem ja omanik - vanem meesterahvas - ei räägi oma toodangust ülivõrdes ning kosmosetehnika termineid kasutades. See on puhtalt minu arvamus ja seda ei maksa arvesse võtta. Arvesse võtta tasub seda, mida on kummagi tootja kodulehelt näha ning samuti nende kasutajate kommentaare ja tehtud videote kvaliteeti.
Siinkohal mainin ka seda, et paari või siis natuke enama kuu pärast lasen välja ka oma platvormide seeria, ning vaatan kuidas neid turustada õnnestub. Hetkel on toodang tara ja valvekoertega ümbritsetud
aga see selleks.
Kui eelnev jutt on vastuvõetav siis jällegi Lauri jutule viidates on vaja lendamine selgeks saada. See on pikk protsess ja pool aastat on optimistlik lähenemine ning võimali juhul kui iga päev simulaatoris harjutada ja nädalas paar korda ka reaalselt platsil käia.
Senikaua võiks rääkida teenuse ostmisest, kuna nagu mainitud sai, on kohapeal valik olemas.
Aerostaatide rakendamisest võin palju rääkida, sest palju kära tekitanud "Venemaale põgenenud dirižaabel" on 100% Eli toodang ja seal firmas ma töötan.
Ps. Ropka siit foorumist mainis, et laupäevases Postimehes oli minu ja aerostaadi pilt, ise pole küll näinud aga mida küsiti ja mis oli lahendus?
K.