Mudelismifoorum

tervitused, foorumirahvas!

Ei leidnud netis/siin foorumis ringi kolades ühtegi viidet selle kohta, palju kilogramme suudab üks keskmine mudelkopter õhku tõsta-edasi viia? Küsimus ajendatud plaanist üht (loodus)filmiprojekti natuke teise nurga alt filmida ja sellele oleks vaja tehnilist lahendust.

Kaamerakinnituste kohta leidsin siit foorumist juba 2 head viidet, seal pakutud täiskomplektid jäävad küll natuke eelarvest välja, üritaks 50 tuhande piires hakkama saada.

Et segast juttu natuke lihtsamaks saada, siis ka konkreetsed küsimused:

1) Milline oleks sobiv kopter kandmaks statiivi (airfoilskycam/helicam vms sarnane stabiilne lahendus), ~2,5Kg kaamerat ja videosignaali saatjat?

2) Kui tõenäoline on, et misiganes tehnilise rikke tõttu (jätame piloodi vea kõrvale) võib kogu kupatus alla potsatada? Ei taha riskida 60 tuhande eest videotehnikat kaotada mõne murdunud kruvi vms. tõttu

3) kas Tartus eksisteerib mõni pood, kust oleks võimalik kopter jm. lendamiseks vajaminev soetada ja kus mõni spetsialist kohapeal ka hüva nõu jagaks? Paistab, et kõik hobipoed asuvad Tallinnas?

4) on ehk mõni sarnane aparaat eestis ka juba kasutuses, saaks natuke nõu ja muljeid?

Võibolla on Kristjan või Joel sinuga juba ühendust võtnud, nemad on asjaga tegelenud, aga vastan ka üldsõnaliselt siin foorumis.

aj wrote: Ei leidnud netis/siin foorumis ringi kolades ühtegi viidet selle kohta, palju kilogramme suudab üks keskmine mudelkopter õhku tõsta-edasi viia? Küsimus ajendatud plaanist üht (loodus)filmiprojekti natuke teise nurga alt filmida ja sellele oleks vaja tehnilist lahendust.

Idee on tore, teostus pole nii lihtne. Ise asja nullist arendada on vähemalt poole aastane ettevõtmine.

aj wrote: Kaamerakinnituste kohta leidsin siit foorumist juba 2 head viidet, seal pakutud täiskomplektid jäävad küll natuke eelarvest välja, üritaks 50 tuhande piires hakkama saada.

Kaamerakinnitusi on palju erinevaid täiesti olemas. Kindlasti õnnestub ka kalli raha eest halb lahendus osta, kuid uurides leiab selle sulle kõige parema. Kinnitustel on siis reeglina pan/tilt ja need peaksid ka güroskoobiga stabiliseeritud olema. Kasutatav optika võiks ka kindlasti korraliku optilise imagestabilizinguga olla.

aj wrote: 1) Milline oleks sobiv kopter kandmaks statiivi (airfoilskycam/helicam vms sarnane stabiilne lahendus), ~2,5Kg kaamerat ja videosignaali saatjat?

Tänasel päeval ehk juba suur elektrikopter. Eelised on: mootor ei saa välja surra ja töötab alati stabiilselt, puudub kolbmootori vibratsioon, lihtsam ja puhtam kasutada. Tõstejõud ühe kopteri puhul võib ka kindlasti (hinnanguliselt) +/- 30% muutuda olenevalt mootorist, ülekandest, labadest jne. Keegi oskab ehk täpsemalt öelda. Kõige kindlam oleks järgiproovitud kopteri kasutamine, tehtud ja katsetatud projekti kopeerimine, sest ise leiutada seda tänasel päeval enam pole mõtet! Mis kaameraga on tegu? Tasub ka mõelda kohe kopteril signaali salvestamisele, sest kvaliteetne downlink on ka vähemalt 30tuhandene investeering. Lihtsam on digisalvestus või kui kvaliteet lubab, siis DV-decki kasutamine (kasvõi kaamera enda makk).

aj wrote: 2) Kui tõenäoline on, et misiganes tehnilise rikke tõttu (jätame piloodi vea kõrvale) võib kogu kupatus alla potsatada? Ei taha riskida 60 tuhande eest videotehnikat kaotada mõne murdunud kruvi vms. tõttu

Suhteline, kuid ei ole vale öelda, et väga tõenäoline Kopteril on julgelt üle paarikümne kruvi või liigendi mille purunemine tähendab väga kallist crashi. Samas on võimalik kopterit ka nii lennutada, et midagi ei juhtu, see nõuab suurt hoolsust ja pidevat tähelepanu tehnilistele pisiasjadele. Vähegi kahtlased ja küsitavad elemendid tuleb kohe likvideerida.

aj wrote: 3) kas Tartus eksisteerib mõni pood, kust oleks võimalik kopter jm. lendamiseks vajaminev soetada ja kus mõni spetsialist kohapeal ka hüva nõu jagaks? Paistab, et kõik hobipoed asuvad Tallinnas?

Soovitud tehnikat ei ole kindlasti Eestis kohapeal olemas üheski mudelipoes. Tuleks kokku panna komplekt ja see ära tellida. Samas kui ei ole ise varem kopteri juhtimisega tegelenud, aga on soov seda ise teha, võtab kogu protsess VÄHEMALT pool aastat aega. Alustada tuleb juhtimise põhitõde õppimisest arvuti-simulaatoril. Kogu protsessi võiks võrrelda ka võistlusauto ehitamisega. Esimese raksuga korralikku töölooma tõenäoliselt ei saa. Tuleb mõningaid elemente parandada, ümber teha jne.

aj wrote: 4) on ehk mõni sarnane aparaat eestis ka juba kasutuses, saaks natuke nõu ja muljeid?

Nagu öeldud, siis Kristjan ja Joel (JT) tegelevad minuteada selle asjaga hetkel ainsatena Eestis.

Hea alternatiiv on ka heeliumipalli kasutamine. Mis teatud tingimustes on vaieldamatult parim platform õhust filmimiseks/pildistamiseks. Neid lahendusi on ka täiesti saada, pole vaja tegeleda kopteri juhtimise õppimisega jne. www.google.com on kindlasti abiks. Leiab sobiliku heeliumipalli/dirizhaabli ja sinna alla käiva pan/tilt kaamerasüsteemi kinnituse. Tõstejõudu on sellise süsteemi puhul väga lithne paari valemiga arvutada (õhu ja heeliumi erikaal, ehk peaks ka õhutemperatuuri arvesse võtma?).

Kui pole vaja teha kaameraga lendamist, vaid jätkub kõrgelt kohapeal filmimisest, siis soovitaksin eelmainitud lahendust.

Näiteks LOTR ja vist ka Harry Potter filmides on mitmel korral (eeldatavasti 35mm) filmikaameraga spetsiaalset raadioteel kopterit kasutatud. Piloote on ühe võtte jaoks ka mitu tükki kasutatud, kes võtavad juhtimisõiguse järjest üksteiselt üle, kuna kopter lendab ühe plaani jooksul läbi väga suure vahemaa, näiteks mägede vahel!

Huvitav kelle/mis projektiga tegu, kuna ka ise otsapidi tele/filmimaailmas sees...

Lauri vastus oli põhjalik.
PS on huvilisele saadetud.

Mul kuskil olemas ka heeliumipalliga fotode/filmide tegija kontakt. Vajadusel võib märku anda, otsin üles. Minuteada ta vähemalt ühest kontsertist videolingi abil õhust plaani võtnud otse OB-van'i. Kogemust vist vähemalt 4-5 aastat.

Paar sõna siis ka minu poolt.

Lauri seletused on äärmiselt paikapidavad ja minu juttu võiks võtta jätkuks.

Siinkohal alustakski eelarvest 50000 krooni - korralik akupakk, mida me paratamatult aerovideotest rääkides silmas peame, maksab suurusjärgus 10000 krooni ja üles. See on siis ühe akupaki hind, mis kopteril asub. Sellise akupakiga saab sõltuvalt kopteri ja tehnika massist lennuaega 10-20 minutit ning seejärel on vaja see aku uuesti täis laadida, mis alla pooleteise tunni on võimatu, kuna LiPo akusid laetakse 1C vooluga (st. kui akupaki mahtuvus on 7 ampertundi siis laadimisvool on 7 amprit) kuid laadimistsükli algus ja lõpp ei kulge maksimaalse vooluga.

Seega siit järeldus - akupakke peab olema mitu. Näiteks kolm.
See teeb siis juba 30000+ krooni, millele juurde korralik laadija ja balanceride komplekt hinnaga 5000 krooni. Kopterit veel ei olegi ostetud ja hind on juba eelarvest põhimõtteliselt väljas.

Siiski, pidades silmas, et mainitud on 2.5kg kaaluvat kaamerat on ainukeseks võimalikuks kasutatavaks elektrikopteriks Maxi Joker, kuna ainult sellega saab sellist massi üles tõsta selliselt, et lennu- ja manööverdamisvõime veel sälivad. Ka väiksemad kopterid tõstavad sama massi üles, kuid ohutult lennata pole enam nii lihtne kuna ollakse tõstejõu piiri peal.

http://www.minicopter.de/en/Maxi_Joker2.html

See on spetsiaalselt aerofotode ja aerovideode tegemiseks konstrueeritud kopter, mis on momendil maailmas defitsiit ja uuena ei ole seda hetkel võimalik osta - vähemalt nädal aega tagasi veel ei olnud.

Kopteri hind on 16000 krooni, millele lisandub veel mootori - 4000 krooni, regulaator - 4000 krooni, güro ja sabaservo - 2000 krooni, juhtimisservod - 2000 krooni, raadiosaatja ja vastuvõtja - 10000 krooni, pardaaku koos laadijaga - 1500 krooni ning kopteri seadistamiseks vajalikud tööriistad - 2000 krooni.

Kokku tuleb päris jõhker summa, ning silmas tuleb pidada seda, et seda kõike me veel lennutada vist ei oska ning omaette kunst on kogu süsteemi eelseadistamine ja lõppseadistamine ning akude ja muu sellisega korrektne ümberkäimine.

Jätkan siiski juttu veidi teise kohapealt.
Nimelt elektrikopteritele on alternatiiviks veel sisepõlemismootoriga kopterid, mis laias laastus jagunevad kaheks
1. Metanooliga töötavad mootorid
2. Bensiinimootorid

Esimese jätaks välja ja räägiks bensiinimootoritest. Korralik bensiinimootor, mis sobib sellistele platvormidele maksab 5000-6000 krooni. Liiter kütust maksab paarteist krooni ja liitriga saaks täislastis kopterit lennutada tiba alla tunni. Seega oleks sellisest vaatevinlikst bensiinikopteri justkui ahvatlevam valik aga suurim probleem justnimelt ühesilindriliste bensiinimootorite puhul on see, et nad vibreerivad väga tugevalt ja see vibratsioon kandub üle ka kaamerasse ning rikub pildi ära. Vibratsioonist saab igasuguste summutitega lahti kuid mitte täielikult, ning lisaks vibratsioonist lahtisaamine maksab lisamassi võrra.

Samuti on bensiinimootoritel oht õhus välja surra. Kui mootor on õgesti seadistatud siis see tõenäosus on praktiliselt olematu kuid kõiki asjaolusid arvestades siiski olemas. Seiskunud mootoriga kopter suudab edukalt maanduda aga jällegi kui tegemist on täislastis kopteriga siis ei tule edukas autorotatsioon ilmtingimata välja.

Ikkagi - bensiinimootoriga koptereid kasutatakse rohkem kui elektrimootoritega koptereid justnimelt hinda ja lennuaega arvestades ja videopildi kvaliteet saab olema hea kuigi mitte nii hea kui elektrikopteril.

Bensukopteritest soovitan uurida Robbe Cuatro, Bergen Intrepid või Observer, JR Gasser ja mõni veel. Parim koht uuringuteks: http://runryder.com

Edasi - alati on võimalik ka kogu süsteem osta kasutatult. Hinnad sellisel juhul kuni 2x odavamad ning üldjuhul täiskomplekti ostes on see kellegi poolt juba ära seadistatud ning RTF ehk lennuvalmis. Isegi kui RTF`i ei arvesta, on minu arvates kasutatud peast asjade ostmine kasulik tegevus, kuna kopteritest rääkides kulumaterjali justkui ei olegi va. halvasti hooldatud mootorid või koormuse all töötanud servod jne.

Kaameraplatvormidest rääkides eelistaksin mina HeliCamSolutionsist ja AirFoilSkyCamist rääkides esimest, kuna toodang on mu enda vaatevinklist vaadates professionaalsem ja omanik - vanem meesterahvas - ei räägi oma toodangust ülivõrdes ning kosmosetehnika termineid kasutades. See on puhtalt minu arvamus ja seda ei maksa arvesse võtta. Arvesse võtta tasub seda, mida on kummagi tootja kodulehelt näha ning samuti nende kasutajate kommentaare ja tehtud videote kvaliteeti.

Siinkohal mainin ka seda, et paari või siis natuke enama kuu pärast lasen välja ka oma platvormide seeria, ning vaatan kuidas neid turustada õnnestub. Hetkel on toodang tara ja valvekoertega ümbritsetud aga see selleks.

Kui eelnev jutt on vastuvõetav siis jällegi Lauri jutule viidates on vaja lendamine selgeks saada. See on pikk protsess ja pool aastat on optimistlik lähenemine ning võimali juhul kui iga päev simulaatoris harjutada ja nädalas paar korda ka reaalselt platsil käia.

Senikaua võiks rääkida teenuse ostmisest, kuna nagu mainitud sai, on kohapeal valik olemas.

Aerostaatide rakendamisest võin palju rääkida, sest palju kära tekitanud "Venemaale põgenenud dirižaabel" on 100% Eli toodang ja seal firmas ma töötan.

Ps. Ropka siit foorumist mainis, et laupäevases Postimehes oli minu ja aerostaadi pilt, ise pole küll näinud aga mida küsiti ja mis oli lahendus?

K.

Unustasin mainida, et ise ma kasutan kahte elektrikopterit - üks on Maxi Joker 2 ja teine on Joker 2

ning

peadselt valmib Joker, millele installeerisin võimsa bensiinimootori ja suure kütusepaagi ning sinna kauplen hetkel erinevatelt tootjatelt soodsat autopilooti peale.

Eelnevalt olen pikalt kasutanud Bergen Observerit aga kõik materjalid, mis sellega kunagi kogutud said, on hävinenud kõvaketta peal

K.

OT küll, aga ootan põnevusega, Kristjani seeriat. Hinnaprognoos oleks huvitav. Kuna mind tõi kopterite juurde just video ja foto mõte.

vallo@ronib jälle simu taha.

See on spetsiaalselt aerofotode ja aerovideode tegemiseks konstrueeritud kopter, mis on momendil maailmas defitsiit ja uuena ei ole seda hetkel võimalik osta - vähemalt nädal aega tagasi veel ei olnud.

Pidasin silmas ikka seda, et niivõrd palju on ostjaid, mitte et seda enam ei tehta.

K.

suured tänud positiivse tagasiside eest. Olen privaadis saanud kontakti 3 inimesega, jätkan sealt. Foorumijutu jätkuks ka

lauri wrote:Mis kaameraga on tegu? Tasub ka mõelda kohe kopteril signaali salvestamisele, sest kvaliteetne downlink on ka vähemalt 30tuhandene investeering.

filmimiseks on canoni xh a1, downlingi eesmärk oleks küll kadreeringu kontroll ja muutmine, salvestamine jääks jah kaamera hooleks.

lauri wrote:Soovitud tehnikat ei ole kindlasti Eestis kohapeal olemas üheski mudelipoes. Tuleks kokku panna komplekt ja see ära tellida.

Seda ma usun jah, et kohapeal ei ole. Aga kas mõni asutus asub ka Tartus, kus oleks võimalik tellida? Internet on võimas värk ja post tooks mulle kõik koju kätte küll aga näost-näkku suhtlus (mulle veel täiesti võõra alaga) meeldiks rohkem

lauri wrote: Samas kui ei ole ise varem kopteri juhtimisega tegelenud, aga on soov seda ise teha, võtab kogu protsess VÄHEMALT pool aastat aega.

Foorumit lapates olen sellele järeldusele juba isegi jõudnud. Reaalselt läheb lennuks juuli lõpus, seega on üksjagu aega. Äkki oleks otstarbekam minna mööda rada Simu > odav kopter esimeseks lennuks > korralik kopter?

lauri wrote:Hea alternatiiv on ka heeliumipalli kasutamine.

Mõtlesime sarnasele variandile, jääb ära oma fikseeritud positsiooni tõttu. Eesmärk on saavutada linnulennu tunne, metsades-rabades kus maandumise-startimise jaoks just siledat pinda palju ei ole (seetõttu ka lennuk ei sobi)

lauri wrote:Huvitav kelle/mis projektiga tegu, kuna ka ise otsapidi tele/filmimaailmas sees...

see filmiprojekt klassifitseerub valdkonda "kulukas hobi" ehk siis mingisugust kommertsväljundit vms. sealt tulemas ei ole. Seetõttu jätaks kõrvale ka kõik teenuse pakkujad, tahaks asjaga otsast lõpuni ise tegeleda. Eesmärk on väiksema seltskonnaga üks omamoodi loodusfilm teha, peaasjalikult panoraamidest koosnev. Kui keegi on tuttav filmiga Koyaanisqatsi, siis tulemus oleks midagi sarnast, küll kodumaal ja koduste vahenditega tehtud

kristjan wrote:Ikkagi - bensiinimootoriga koptereid kasutatakse rohkem kui elektrimootoritega koptereid justnimelt hinda ja lennuaega arvestades ja videopildi kvaliteet saab olema hea kuigi mitte nii hea kui elektrikopteril.

Paistab, et eelarvesse mahub ikkagi bensiinimootoriga lennuvahend, seda ka põhjuse tõttu, et igal pool pole laadimiseks elektrit käepärast võtta. Süvenen nüüd mõneks ajaks eelpool mainitud runryder.com'i

ahjaa. veel tabasin ennast mõttelt, et jätta lendavatest kaadritest kõrvale raske kaamera ja muretseda selleks otstarbeks mõni kergem kompakt, nii peaks ka koper mõistuse piiridesse jääma.

mina kaldun arvama, et suvekuuks sa seda kopterilendu nii käppa ei saa, et hakata suvaliselt kaamerat lennutama üle metsade....

kopteri juhtimine on ikka natuke rohkemat kui et paneme käima ja üles ja küll välja tuleb

otsi kontakt parem mõne tegelasega kes on nõus seda sinu eest tegema


poole reaalsem, kui ikka niiväga ise tahad lennutada, oleks mõni plaaneriomadustega el.lennuk, kui aga see kaamera nii vägev peab olema, siis tundub kandevõime kahtlane

kõikide lennukite jaoks ei peagi olema stardirada jne, käest üles ja rohu sisse/heina siss/sohu kuhu iganes saab ka maanduda.

Mõistlik oleks jah alustuseks simu muretseda.
Prooviks tõmba kõigepealt fms ja vaata mingi sobiv pult (kus oleks 2 neljasuunalist kangi, mitte joystic). Siis piirdub esimene kulu ainult mõnesaja kroonise pudiga.

Kui aga tahtmine on tõsine, siis võid kohe ~3k kulutada ja RealFlight G3(,5) mode 2 osta. RealFlight seepärast, et seal on koos simuga ka sobiv (simulaatori)pult kaasas. Ja saad ilma suurema seadistamiseta lennutama asuda.
Simus võiks alustada Impala .30 training kopteriga.
Ise olen teinud lihtsustamiseks mõned seaded Selleks vali edit aircraft -> ja siis software radio - (mälu järgi panen - simu on kodus) 1-2 kanal (need mis tegelevad pearootori kallutamisega) input 70% ja expo nii low kui high rates 35.
See teeb esialgu asja lihtsamaks.

aj wrote:ahjaa. veel tabasin ennast mõttelt, et jätta lendavatest kaadritest kõrvale raske kaamera ja muretseda selleks otstarbeks mõni kergem kompakt, nii peaks ka koper mõistuse piiridesse jääma.

See on üsna mõistlik mõte
Näiteks pana 3ccd kaamerad on 400-500 grammi ja pilt pole üldse paha.
Võimaliku "näpuvea" või mõnel muul põhjusel tehtud crashi kulud jäävad ka tublisti väiksemaks.

aj, tule külla!

Näitan üht-teist ja pilt saab kohe selgemaks.

Terv,
K.

Kristjan wrote:aj, tule külla!

Näitan üht-teist ja pilt saab kohe selgemaks.

Terv,
K.

suurima heameelega, räägime sellest täpsemalt e-maili vahendusel

Aga vahepeal olen ma netiavarustest välja kaevanud sellise UFO: http://www.rctoys.com/rc-toys-and-parts ... -SAVS.html kaamera on teisel kehvake ja ega erilist usaldust ta küll ei tekitanud esmamuljel piltide järgi.

Aga tore, kui soov asja ise teha. Nii huvitav just. Saab kohe kaks kärbest ühe (väga suure) löögiga - kopteri lennutamisoskuse ja lisaväljundi sellele.

RealFlight G3.5-ga on saatjapult kohe kaasas (täpselt nagu päris saatja, ongi päris Futaba pult, ainult et juhtme otsas!) mis käib USB pesasse arvutis. Hiljem on võimalik ka mudelisaatja selle usb-puldiga ühendada, et kõiki saatja võimalusi 1:1 ära kasutada nii, nagu enda päris mudelil kavas!

tervist,
kas arvate, et kõige lihtsam oleks alustada Impala .30 training kopteriga ja siis hiljem näiteks Trexi peale üle minna?

Minu see jutt oli RealFlighti simu kohta.

Trexi seal kaasas pole, aga netist on saadaval erinevaid mudeleid. Osad neist eeldavad mõne addon plaadi olemasolu.

RF simule on tehtud Trex kopter(eid) aga vähemalt paar kuud tagasi ühtegi väga head ja realistlikku mudelit polnud. Panin peale, lendasin veidi ja saatsin pikalt. Simu on ikkagi simu ja 100% sarnaseid lennuomadusi nagunii ei saavuta, seega sisuliselt kõik simuga kaasas olevad 3D kopterid sobivad harjutamiseks, kui päris lennuvahendiks on näiteks Trex 450 või 600. Olemasoleva kopteri tundlikused, pealabade maksimaalsed nurgad jms saab muidugi ümber timmida.

Kristjan wrote:... Eelnevalt olen pikalt kasutanud Bergen Observerit ...

Kuidas kommenteerid selle stabiilsust? Just kaamera värinad-loksumised? Ahvatlev mõte on eraldi kopteri ja kaamerastatiivi asemel soetada 2in1 valmis lahendus, samas ei paista, et seal kasutataks gürosid, seega äkki hakkab liiga logisema pilt?

JR GSR260 Voyager paistab olevat üks levinud variantidest, airfoilskycam pakub seda ka ühe oma kit'ina, alternatiiviks oleks siis Bergen Intrepid, paistab päris suuri raskusi tõstvat. Robbe Cuatro kohta esmapilgul midagi ei leidnudki, jätkan otsinguid.

Kuidas kommenteerid selle stabiilsust? Just kaamera värinad-loksumised? Ahvatlev mõte on eraldi kopteri ja kaamerastatiivi asemel soetada 2in1 valmis lahendus, samas ei paista, et seal kasutataks gürosid, seega äkki hakkab liiga logisema pilt?

JR GSR260 Voyager paistab olevat üks levinud variantidest, airfoilskycam pakub seda ka ühe oma kit'ina, alternatiiviks oleks siis Bergen Intrepid, paistab päris suuri raskusi tõstvat. Robbe Cuatro kohta esmapilgul midagi ei leidnudki, jätkan otsinguid.

Kopter ise oli äärmiselt stabiilne aga kaamerakinnitus mulle individuaalselt ei meeldinud. See istub seal 4 vertikaalse kummimuhvi otsas ja videopilti kuigi hästi ei säästa, aga ma sellega videoid tegin küll. Ühesõnaga - suurepärast kvaliteeti sellega ei saavuta, seda räägivad ka paljud teised kasutajad teistest foorumites. Digipeegliga aerofotosid võtab ta aga küll ja küll. Tol hetkel mul endal digipeeglit ei olnud ja pikemalt mõtlemata sai ta eBaysse müüki lükatud ja müüki läks sama hinnaga nagu ta ostetudki sai. Samas varuosasid ostsin USA`st otse Chris Bergeni käest ja ca. 5 päevaga olid ukse ees nad olemas. Seega kui otsustad Bergeni võtta siis varuosade pärast ära muretse. Ja äkki võtad üldse Industrial Twini kuna see võimaldab vedada juba äärmiselt suuri ja professionaalseid filmikaameraid...

Gürod pildi logisemist ära ei võta va kui mõtlesid mehaanilist kolme telje güroskoopi nagu Kenyon ja muud sarnased.
Elektroonilised gürod hoiavad lihtsalt kaamera suunda - näiteks teed kopteriga vasakpöörde aga kaamera vaatab ikka selles suunas, kuhu ta enne pööretki vaatas.

JR GSR on jah airfoilskycami poolt pakutav variant ja üsna populaarne selline. Euroopas saab teda osta Inglismaalt ja Saksamaalt ja võib-olla veel mõnest kohast.

Üldjuhul tõstavad kõik samasuured ja samarasked kopterid sama massi probleemideta üles, see et mõni kopter on veerand kilo teisest raskem, ei määra midagi. Kui aga ühel on 1.8 meetrine rootor ja teisel 1.5`ne, siis see on juba väga suur vahe.

Cuatrot pakkusin sellepärast, et Robbe koptereid samast Futura patenteeritud mCCPM mehaanikaga seeriast on mul endalgi olnud ja üldjuhul keegi neid eriti müüma ei kipu kuna nad lihtsalt on nii töökindlad ja kestavad äärmiselt kaua. USA`s probleemid kuna RobbeUSA lõpetas oma tegutsemise teadmata põhjustel. Eestis aga toob Mudelipood (Rein Saar) Robbe varuosi sisse ja neid saab ise ka hõlpsasti Belgiast tellida. Saksamaal ja üldse seal kandis on väga palju Cuatroid aerokaameraid vedamas. Kui Cuatro aastaid tagasi välja lasti siis teda reklaamitigi kaheks rakenduseks - Aerofotograafia ja FAI.

Kui sa otse küsid, et milline võtta siis ma ei oskagi eriti kindlalt soovitada.
Kui võtaksid Cuatro siis selle ma timmiksin põhimõtteliselt silmad kinni heasse lennuvalmidusse. Ah jaa... Cuatrole tuleb juurde osta paarisaja eurone gasseri conversion kit.
JR GSR`i ma pole isegi näinud aga soovitada julgen küll.
Bergenit on lihtne seadistada aga samas sellega on ikkagi selline lugu, et eriti nagu ei soovita.

Vajutan vahepeal "Saada" nuppu ja vaatan mis kokku sai jutustadud.
Sai siin pikalt eemal oldud kuna autol käigukasti reeversi trummel muutus pulbriks ja peavalu kui palju nii lihtsast asjast...

K.

Kristjan wrote: Kui sa otse küsid, et milline võtta siis ma ei oskagi eriti kindlalt soovitada.
Kui võtaksid Cuatro siis selle ma timmiksin põhimõtteliselt silmad kinni heasse lennuvalmidusse. Ah jaa... Cuatrole tuleb juurde osta paarisaja eurone gasseri conversion kit.
JR GSR`i ma pole isegi näinud aga soovitada julgen küll.
Bergenit on lihtne seadistada aga samas sellega on ikkagi selline lugu, et eriti nagu ei soovita.

Mis kit see on? Miks

segadus süveneb Tegelikult tellisin vahepeal ära simu ja lisaks komistasin foorumites kolades ka sellise raamatu otsa: http://www.aerialphotobook.com/ sai see ka ühtlasi tellitud, ehk annab vastuseid veel tekkimata küsimustele.

USA rahvas soovitab just igal pool foorumites bergenit, miks ma ta oma eelistuste nimekirjast peaks välja jätma?

Tegelikult on asjaga nii, et mida rohkem foorumeid lugeda, seda rohkem erinevaid arvamusi ja soovitusi, mille vahel valida, tekib. Kuna endal kogemus 0, seega oskan võrrelda ainult tehnilisi detaile nagu rootori diameeter ja komplekti kaal.. ja see on absoluutsest tõest kaugel

Jätan siis oma valikutesse alles JR GSR260 Voyageri ja Robbe Nova Cuatro, lõpliku otsuse peab vist tegema kõhutunde ja varuosade kättesaadavuse järgi. Ja nagu USA foorumites mainitakse siis ei saa väga alt minna ühegagi neist (gasseritest siis..)

See kit on selleks, et Cuatrole saaks bensumootori panna

Raamat mul on juba olemas ja läbi loetud... algajale infi küll. Ise ma suurt midagi sealt juurde ei saanud aga ostu ma sellegipoolest ei kahetse. Teatud määral muutis mingit arusaama kui asja ärilisest küljest vaadata.

Võta JR GSR ja asi olemas, sellega sa alt ei lähe, seda võib kindla peale ütelda.

Kaameraplatvormi ei ole kohe mõtet osta. Esiteks on vaja lendama õppida ja teiseks võib selle poole aastaga nii mõnigi uus mudel turule tulla mis tähendab vanade mudelite hinnalangust.

Kas raadiosaatja ja üldse tehnika peale oled juba mõelnud?
Güro, servod... kui kallid, mis tootja jne.

Airfoilist saad täiskomplekti, lennuvalmis, 100% seadistatud.
Sama lugu ka Bergeniga... oehh... ja ka HelicamSolutionsiga

Terv,
K.

Kristjan wrote:Võta JR GSR ja asi olemas, sellega sa alt ei lähe, seda võib kindla peale ütelda.

sobib. Oskad soovitada online poode EU piirides, kus selle järgi vaadata võiks?

Kristjan wrote: Kaameraplatvormi ei ole kohe mõtet osta. Esiteks on vaja lendama õppida ja teiseks võib selle poole aastaga nii mõnigi uus mudel turule tulla mis tähendab vanade mudelite hinnalangust.

110% nõus sinuga. Lisaks on lootust, et selleks ajaks oled sa oma seeriaga välja tulnud, ei ole vaja kaugelt osta ja support on ka käepärast olemas

Kristjan wrote: Kas raadiosaatja ja üldse tehnika peale oled juba mõelnud?
Güro, servod... kui kallid, mis tootja jne.

See kuulub hetkel veel paanikaosakonda. Kas sevod ei ole kopteri kitiga kaasas? Güro oleks siis kaasas selle komplektiga: http://www.rcmarket.org/HELICOMMAND-3D-p-14597.html , selle peaks saama põhimõtteliselt igale mudelile ju selga istutada?

Kristjan wrote: Airfoilist saad täiskomplekti, lennuvalmis, 100% seadistatud.
Sama lugu ka Bergeniga... oehh... ja ka HelicamSolutionsiga

sellega on selline lugu, et eelistaks käia seda raskemat teed ja juppidest aparaadi ikka ise kokku keerata. Jääb vähemalt lootus, et kui midagi katki-vahetada vaja, kujutan ma ette, mis ja kus ja kuidas Nagu foorumitest lugenud, ei ole esimesi crashe vaja kaua oodata...

aj wrote:See kuulub hetkel veel paanikaosakonda. Kas sevod ei ole kopteri kitiga kaasas? Güro oleks siis kaasas selle komplektiga: http://www.rcmarket.org/HELICOMMAND-3D-p-14597.html , selle peaks saama põhimõtteliselt igale mudelile ju selga istutada?

Mul on millegipärast mulje jäänud, et seal olev sabagüro on rohkem hädavariant. Ja tavaliselt püütakse mõnda kobedamat kasutada. Kristjan ehk oskab paremini öelda - ta vist näppinud eda seadet.

aj wrote:sellega on selline lugu, et eelistaks käia seda raskemat teed ja juppidest aparaadi ikka ise kokku keerata. Jääb vähemalt lootus, et kui midagi katki-vahetada vaja, kujutan ma ette, mis ja kus ja kuidas Nagu foorumitest lugenud, ei ole esimesi crashe vaja kaua oodata...

Mul näiteks teisel korral.
http://photos1.blogger.com/img/249/6363 ... 121072.jpg
http://photos1.blogger.com/img/249/6363 ... 121074.jpg
http://photos1.blogger.com/img/249/6363 ... 121091.jpg
http://photos1.blogger.com/img/249/6363 ... 121085.jpg

Helicommandi sabagüro mina ei kasuta ja ei soovita ka sul kasutada.

Kõige õigem variand on Futaba GY-401 güro koos S9253 või S9254 servoga. Helicommand kasutab piezo gürosid, GY aga SMM gürot, mis on märkimisväärselt täpsem.

Tegelikult ei soovita ma üldse Helicommandi sul peale panna. Seda siis alguses.
Helicommand ja kõik need muud stabilisaatorid on tööriistad, neid kasutatakse teatud rakendustes.

See, et algaja vaatab, et näe kopter hõljubki ise, maksab hiljem kätte.

Siis kui sul kaamerad ja asjad juba küljes ja oled paar kuud lennutanud, võid selle vidina peale installeerida.

Servod.
Servod ei ole kopteriga kaasas vaid mõnel juhul raadiosaatjaga kaasas.
Kui ostad näiteks Futaba saatja siis saad mõnel juhul valida, mis servod kaasa pannakse. Vastavalt sellele lisandub ka ekstrasumma sinna otsa

Kui servodest täpsemalt rääkida siis analoogidest soovitan Futaba S9202 - ülihead ja vastupidavad servod ja antud rakenduses piisavalt kiired ja võimsad.
Või siis digiservodest S9252 - mul viimased 4 aastat igal kopteri peal olnud. Ma pole elusees ühtegi S9202 ega S9252 läbi suutnud kärsatada või kulutada (va peale krässi hammasrattad) ja julgen neid ka sulle soovitada.

Servosid läheb siis 3 pearootorile, 1 sabarootorile ja 1 gaasile.
Gaasile võiks või peaks panema sama kiire servo nagu pearootorilegi, muidu võib järsk labanurga muutmine mootori köhima panna.

Puldist võiks siis kah juba rääkida.
Siin ei tohiks koonerdada ja tegelikult siin on see koht, et sa peaks mõnda oma käes hoidma. Kuna ma olen paadunud Futaba fänn, siis soovitan selle margi kasuks ka sul otsustada. Lisaks saad suht head abi orienteerumaks puldimenüüdes ja...

Valida on käsipultide ja "tray" e. aluse sees olevate pultide vahel.
Käsipultidest on valik: 9CHP, 9ZHP, 14MZ
Tray: FC-28

Miks just need... sest neil on piisavalt kanaleid ja ühildumine ülejäänud Futaba tehnikaga ei tekita probleeme.
Kanaleid läheb üldiselt tarvis nii palju:
3 juhtimisservo kanalit
1 sabaservo kanal
1 güro tundlikkuse kanal
1 gaasiservo kanal
1 pööretehoidja kanal (optional)
1...2 Helicommandi kanalit (optional)
1 kaamerastatiivi parkimise või jalasteasendi kanal (optional)

Optional jah... ei pea aga äkki on vaja... ja mine tea mis veel on vaja, vähemalt tulevikus ei ole vaja mõelda, et oleks pidanud ikka veidi kangema puldi orgunnima.

Kopter on paratamatult keerulisem kui parkflyer, mille seadistamiseks piisab 4 kanalist ja kahest ATV`st.

Lisaks siis veel kaameraoperaatori pult, mis võib olla lihtsam ja 4-6 kanaliga.

Ise olen kõigiga nimetatud pultidest lennutanud. Omaduste ja võimaluste poolest ei jää puudu mitte ühegi puhul isegi siis kui tegeled sport või 3D lennutamisega. Muidugi programmeerimisvõimalusi on kallimatel rohkem, samuti programmeerimiskiirus on suurem ja võimaluste arv on ka kallimal puldil suurem a la gaasikõvera ja labanurgakõvera eelseadistused, offset, kuvamine ühel graafikul, lõpp ja vahepunktide lineaarne määramine, kanalite eksponentsiaalide templated jne jne jne.

Päris korralik aabits koos juba.

Ps. Indrek tegeleb (ja paljud aitavad vigu parandada) MAHUKA kopteriaabitsa tõlkimisega. Versioon 1.0 lastakse kohe välja seega varsti saavad kõik äärmiselt palju huvitavat lugemist.

K.

Mina võtaks kogu sellest pikast õpetusereast Kristjani öeldu:

Kaameraplatvormi ei ole kohe mõtet osta. Esiteks on vaja lendama õppida..

ja kirjutaks suurte punaste tähtedega seina peale..

Muide, mis ikkagi plaanis on, kas filmimine või mudelkopterdamine?

Kui plaan on selle viisaastaku jooksul mudelit kasutades _FILMIDA_, siis Kristjan kindlasti tuleb ja lennutab ja Sina parem _filmi_...

Kui plaan on koperdama õppida, unusta see kaameraplatvorm ja (esialgu) ka film. Kui simul lendamine selge, osta eBAYSt või mõne harrastaja käest kasutatud komplekt mõtlemata filmimisele, KÜLL AGA mõeldes odavatele varuosadele. Käi _IGA NÄDALAVAHETUS_ paari aasta jooksul _odavate varuosadega kopterit_ lennutamas ja ülejäänud vaba aeg kuluta kopteri parandamisele. Ma usun, et paari-kolme aasta pärast on mõtet mõelda ka kaameraplatvormi soetamisele, sest saaksid lihtsamad võtted ise lennutatud... Aga usu mind, selleks ajaks oled igasuguse huvi filmimise vastu kaotanud ja Sul on kaamera maha müüdud või vahetatud mõne(de) uue(mate) kopteri(te) vastu.

Kruvide lahti pudenemise pärast ei ole mõtet eriti muretseda - kui oled kopteri õigeid töövõtteid kasutades kokku pannud ja teda enne lennutamist kontrollid ja korralikult hooldad on ta igavene. Loe: piloodi vea tõttu jõuad Sa teda vahepeal 10x krässida... Koos kaameraga või ilma, kuidas rahakott kannatab. Ok, võibolla läksin siin natuke liiale, aga mul on kogu mu koperdamisajaloo jooksul olnud vist 2..3 _tehnilisest_ veast põhjustatud krässi... Esimene neist oli raadiohäire, mis juhtus liivakarjääris lennutamise järel. Ei teadnud veel, et kopter keerutab liiva ülesse laagritesse ja liivased laagrid = kindel raadiohäire. Teine, sellel suvel juhtunu on segasem, aga põhjuseks võis olla kas second hand güro surkimine jootekolviga või raadiohäire. Kusjuures pole teada, ega güro polnud tuksis juba enne jootekolviga surkimist. Võimalus muidugi ka, et tegelik põhjus pole veel lihtsalt selgunud...

_Kõik teised_ krässid on kas oma lolluse, kogenematuse, laiskuse või liigse riski võtmisega seotud olnud. Sinna hulka kuulusid esimestel aastatel 1) kogemuse puudumine (esimene kräss oli tail boom crash tänu liiga lõtvadele labakinnituse poltidele ja peale selleteadmise ja kogemuse puudumise ei teinud ma mitte midagi valesti...., rida jamasid "mädaneva" kütusetoruga jms. 2) orientatsiooni kadumine või pimestumine x (n+1) 3) kütusepaagi märkamatu tühjenemine x 4? )))) pluss sinna otsa siis ka ebaõnnestunud/hilinenud autorotatsioon 4) kopteri setupi vead ja kärsitus x 4? Kuigi viimased põhjused pole täiesti välistatud ka täna, on need pigem asendunud uutega: 5) poosetamine pimedas ja liiga kaugel 6) muud lollused.... 7) teadlik riski võtmine seoses uute asjade omandamisega...

Krässe saab edukalt juurde tekitada ka näilise raha kokkuhoiu arvelt. St., _kõik_ krässis pihta saanud jupid käivad _prügikasti_, mitte kopteri külge.

Võibolla on mul vedanud, aga vähemalt viis (?) poolsurnud servot, piisaval hulgal mootori ootamatuid väljasuremisi (see paganama kütusetoru materjal), kolm autorotatsioonilaagri purunemist ja mitmeid targemaid ja lollimaid liigutusi kangide taga on õnnestunud üle elada... Mida rohkem oskad, seda kergemalt... Sh üsna hiljutine valereaktsioon/orjentatsiooni kadumine peale suht pikka vahet lennutamisel ja tähelepanu hajumist ebaharilikus asendis, mis vanasti oleks kindlasti lõppenud krässiga....

Noh, ma pole ka kõige andekam, silmad ei seleta enam kõige paremini (aga viimane aasta õnnestus suht edukalt lennutada ka pimedast peast, siiski, uued prillid on VÄGA abix) ja reaktsioonikiirus oli nooruses kindlasti parem....

Siiski, praegu ma julgeks paarikümne kuni (poole)sajatuhandelise kaamera kontrollitud madala riskiga manöövri sooritamiseks kopteri alla panna küll. Eriti, kui ma enne veel pool aastat autorotatsiooni harjutaks Lõpuks on kopter ise mitte oluliselt odavam.. Kallimat kaamerat kopteri alla ei paneks enne kui poleks 50,000..70,000 eek kulutanud _professionaalsele_ autopiloodile, seda siis KOPTERILE LISAKS... Näiteks CARVEC, http://www.carvec.co.uk/ ja investeerinud natuke lisaks ka muudesse kohtadesse, nagu näiteks raadiolingi dubleerimine, tutikad servod, laagrid, pardaaku, lüliti jms.

Kusjuures poleks tegu mitte niiväga kaine arvutusega - usun, et riskianalüüs kannataks kallimagi kaamera lennutamise välja - vaid lihtsalt tõdemisega, et ilma kalli kaamera tükkidetagi taustal on katkine kopter piisavalt nukra väljanägemisega.

I.

Indreku jutt on muidugi mõtlemapanev, aga ta vist lennutab ka palju... niiet tegijal ikka juhtub Crashi puhul kindlasti väga tähtis ka analüüs: miks juhtus ja mida teha, et enam kunagi sellel põhjusel crashi ei juhtuks!

Siinkohal tuleks tõesti mainida väga olulist elementi. Nimelt ei tohiks kunagi "karta lennutada, kuna mudel on jube kallis". Seda on kohata küll, kus peamiseks arengu takistuseks on hirm selle eest, et järsku lasen mudeli ribadeks ja see on vist ka ainus mõte, mis peas püsib lennu ajal. Pigem jah, selline odavam mudel, kus maksimaalne crashi hind ulatub 4-6 tuhandeni (näiteks Trex450 puhul!) mitte 40-60 tuhandeni (suure kopteri puhul).

Lennutades ikka juhtub... aga kui teha kõike korralikult, siis läheb juppe ikka tunduvalt vähem kui näiteks raadioteel offroad autoga sõites Foorumitest on lubeda küll ja küll, kuidas üks mees suudab 3 kopterit päevas puruks lennutada, teisel ei juhtu kaks aastat midagi. Eks oleneb ka sellest, mida kopteriga teed ja kuidas lendad. Kui hullu 3D lendu harjutad, siis ... no võistlustel lastakse ka alati paar kopterit "aatomiteks". Samas kui tehniliselt kõik korras ja pidevalt inverted lendu 30cm kõrgusel ei tee, siis ei tohiks olla väga võimatu terve aasta ilma suuremate kahjudeta läbi ajada.

ints wrote:Muide, mis ikkagi plaanis on, kas filmimine või mudelkopterdamine?

Plaanis on sümbioos mitmest hobist ehk siis panna kokku looduses müttamine + filmimine/pildistamine + kopterdamine.

ints wrote:Kui plaan on selle viisaastaku jooksul mudelit kasutades _FILMIDA_, siis Kristjan kindlasti tuleb ja lennutab ja Sina parem _filmi_...

Et viisaastak kohe Ma ootan juba põnevusega, kuna ma oma simu kätte saan, et oma käe ja silmaga veenduda, kas see tõesti on nii keeruline. Samamoodi võiks juba filmimise ka sisse osta ja ise kodus jalga kiigutada, kuni valmis produkt mulle kätte tuuakse. Asja point on ikkagi ISE tegeleda, kui see võtabki rohkem aega ja resursse, siis las võtku, hobid ongi ühed tänamatud rahaõgardid. Pealegi ei kujuta ma ette neid pudrumägesid, mille eest Kristjan oleks nõus nädalate kaupa võtma ette pikki jalgsimatku mööda raba (kopter seljas), et neid õigeid kohti just filmida

ints wrote: Kui simul lendamine selge, osta eBAYSt või mõne harrastaja käest kasutatud komplekt mõtlemata filmimisele, KÜLL AGA mõeldes odavatele varuosadele.

Ebay on hetkel natuke tundlik teema, mõnda aega tagasi ostetud keskformaadi kaamera tuleb seniajani ja müüja minu kirjadele kuidagi ei vasta See selleks.

lauri wrote:Nimelt ei tohiks kunagi "karta lennutada, kuna mudel on jube kallis". Seda on kohata küll, kus peamiseks arengu takistuseks on hirm selle eest, et järsku lasen mudeli ribadeks ja see on vist ka ainus mõte, mis peas püsib lennu ajal.

Aga sellega vastasid sa minu esimeses postituses küsitud küsimusele, et kas oleks mõtekas minna teed simu > odav kopter > kallis kopter. Et siis oleks mõistlik jah? Mida soovitad siis odavaks/odavamaks kopteriks? (va. el kopterid)

Jah, on küll mõtet minna teed simu -> odav -> kallis.

30st sisepõlekat ega pisikest elektrikat esimeseks kopteriks ei soovita. Kas liiga raske õppida või vastupidi, liiga kaugel tegelikust tundest...

Seega, kas 50-ne või kohe 90ne sisepõlekas. Suuremate kopterite jupid on kyll kallimad, aga kui osta mõni selline, mille varuosahinnad on soodsamad, võib plastkorpusega 90ne siiski osutuda heaks kompromissiks. Eriti, kui eBAYst ostes valida... Saksa eBAY võiks kopterite osas olla suht usaldusväärne, USA vanad petavad oluliselt rohkem. Samas, alati tasub lasta enne pakkumist meil asi üle vaadata - paljud myyjad lihtsalt ei tea ise ka täpselt, mida myyvad (sõbra eest jms).

50-ste seast on valida uuest peast ostetavad Hirobo Sceadu või Raptor 50. Ka vana-hea JR Ergo 50 on hea, või tema järeltulijad (JR Voyager jms.). Võiks ka valida mõne vähemtuntud uustulnuka-firma riista, aga nendega pole Eestis/Soomes kogemust - noh, oleneb Sinu eesmärkidest. Mina neid ei ostaks, aga nad kindlasti toimiksid samuti. Kui ei juhtu mõne tyypvea otsa.

Ahjah- kui Ergot ostad, proovi saada Type II kerega. Vanem on eeee... vanem. Pqhiline erinevus seisneb kereplaatides, servode kinnituses ning lingistikus.

Hirobo Shuttlet niiväga ei soovitaks, pigem siis juba Sceadu.

Graupneri skaalamehaanikatest soovitaks käia ringiga mööda. Ka teised euroopa valmistajad pole 50-ste kopterite lõikes mulle isiklikult mingitvapustavalt head muljet suutnud jätta, pigem vastupidi. Küll aga osade elektrikate (Eolo, MaxIR, Hornet) ja "high end" asjade osas (DeeTee jms)

Kui jutt on esimesest 90-se suurusega kopterist, siis siin soovitaks Raptorit või Hirobo Freyat. Ka JR võiks tulla kõne alla, aga lähim suur grupp kasutajaid-kogemust on Norras ja varuosahinnad polnud mõni aeg tagasi nii head kui Hirobol ja TT-l.

3D meeste lemmik Synergy võiks ehk mingis kontekstis samuti kõne alla tulla... Kohapealset kogemust kyll poleks, aga runryder avitaks. Juppide hinda pole ise kalkuleerinud, aga väidetavalt ylihea.

Ahjah - Hirobo Freya võib olla selles mõttes huvitav, et Eagle 2 gasseri versiooni oli veel hiljuti võimalik uuest peast osta ja tulevikus võib ka see sobida ideaalselt kaameralaevaks Osad jupid on Freyal samad... Tõsi, Eagle 2 EX on _väga kallis kopter_. Eestis on neid hetkel 3 tk ja üks Eagle 3 WC pealekauba. Samas on Freya-Eagle perekonnad väga lähedased ja plastmassist versioonis Freya on jällegi piisavalt odav. Hiljem saad vajadusel ka jupphaaval kalliks tipvarustuses EX2-iks muuta, mis sisuliselt Eagle 2/3 EXga samal tasemel. Enamus somme kasutab Freyat, kuigi viimastel aastatel on Raptori populatsioon kasvanud...

I.