Mudelismifoorum

Sooviks arutleda ESC kaablite pikendamise teemal. Välismaistes foorumites on samuti seda teemat käsitletud, ning on nii inimesi, kes leiavad, et tuleks pikendada aku'sse minevat kahte kaablit ning samamoodi on ka inimesi, kes leiavad, et tuleks just pikendada mootori poole minevaid kaableid.

Näide:

Ostad endale mootorid ja ESC'id, tahad teha 1000mm octocopteri. ESC stock kaablid + mootori kaablid annavad kokku 29cm, seega tuleks kaableid veel pikendada, aga kummast otsast? ESC kaablid on 16AWG.

See on nagu arutada, et kummast otsast on õigem banaani koorida.

Aku poole pealt on ilmselgelt lihtsam (hoiad joote kokku) ning kaablit kulub vähem.

Banaani koorimiseks on siiski õige vaid üks ots

Mis pikendamisse puutub, siis mujalt silma jäänud, et "kogenud elektrikud" ja muud säärased loomad väidavad, et kui aku poolelt pikendada, siis tuleb mängu pingelang, lisada vaja mingi julla vahele ning muud säärased (minu jaoks) muinasjutud

piisavalt jämedate juhtmete puhul ei tohiks eriti vahet olla, kummalt poolt pikendad.

Kui juba juhtmete jämedus jutuks tuli - palju 14/16 AWG välja kannatavad @ 3S/4S aku?

Hetkel jooksevad kaks akut (5000 mAh 3S 25-35C) parelleelis power boardi ja 14AWG tundub igati OK selleks. Samas lugesin HK lehelt 14AWG kaabli kommenteere - seal mõni härra leiab, et 14AWG kannatab max 25A.


Mis kaablite pikendamisse puutub, siis väike test ka. ESC'id on raua poolest 1:1'le samad, erinevus vaid selles, et ühel tehasest SimonK peal ja teisel hiljem flashitud (info otse RcTimeri insenerilt).

ESC test:

Pikendatud kaablitega RcTimer 40A SimonK tarkvaraga (Pikendatud on Power Board -> ESC kaableid 37cm, 14AWG)
Täis akuga 3S 5000 mAh 25-35C

Full throttle - 25,7A 308,6W

Pikendamata kaablitega tehasest tulnud SimonK tarkvaraga RcTimer 40A ESC

Täis akuga 3S 5000 mAh 25-35C

Full Throttle - 25,6A 305,1W

Test näitab, et vahet ei ole

Kui sa 2m kaablit pikendaksid siis näeksid vahet, kui sa seal 10cm otsa paned, siis ei paista see kuskilt välja.

Scoop wrote:Kui juba juhtmete jämedus jutuks tuli - palju 14/16 AWG välja kannatavad @ 3S/4S aku?

Juhtme jämeduse vajadus ei sõltu pingest vaid voolust
Nii, et ei saa küsida kas kannatab 3S/4S!

striker wrote:

Scoop wrote:Kui juba juhtmete jämedus jutuks tuli - palju 14/16 AWG välja kannatavad @ 3S/4S aku?

Juhtme jämeduse vajadus ei sõltu pingest vaid voolust
Nii, et ei saa küsida kas kannatab 3S/4S!

Mida Sa mõtled voolu all?

Ampreid ikka.

Oot saan nüüd aru, et kui kaabel kannatab 20A 12,6V juures, siis kannatab ta seda ka 25 000V juures?

Scoop wrote:Oot saan nüüd aru, et kui kaabel kannatab 20A 12,6V juures, siis kannatab ta seda ka 25 000V juures?

Täpselt.

Tootja annab kaablile lubatud max. pinge, millega garanteerib, et kaabel jääb ellu. 25kV vaevalt igasse kaablisse kihutada võib

Ja jämedus valida selle järgi, kui suurt voolu on vaja läbi lasta (sarnaselt näiteks veetoruga, mida rohkem voolu, seda jämedam peab olema):

200°C AWG16 32A
200°C AWG14 45A

Lehe lõpus tabel:

http://www.bnoack.com/index.html?http&& ... tance.html

Juhtme läbimõõdust (ristlõikest) sõltub, palju voolu amprites ta suudab mingi temperatuuri juures läbi lasta. 60 kraadi töötemperatuur on bro, 120 kraadi juba mitte-bro.

Juhtme isolatsiooni omadustest (materjal & paksus) sõltub, palju võib kahe juhtme (või juhtme ja maa) vahele pinget rakendada, enne kui ülelöök tekib.

Kuna mudelite toitepinge üle 60 voldi tavaliselt ei ole, võib pingemured kõrvale jätta. Samas peaks arvestama, et võrdeliselt voolu kasvuga peaks suurendama ka juhtme ristlõike pindala, see toob aga kaasa juhtmete massi suurenemise. Seega oleks sama võimsuse saavutamiseks alati kasulik suurendada võimaluse korral pinget (1W=1A*1V), siis saab kasutada peenemaid juhtmeid, samuti tekib vähem kuumenemisega seotud kadusid. Samal põhjusel eksisteerivad ka kõrgepingeliinid

Ise pikendaksin akust regusse minevaid juhtmeid, sest seal tekib vähem häireid ja seega on väiksem võimalus ka nende kiirgumiseks tundlikesse komponentidesse.

Paljude "lennuki mootorite" puhul on keelatud juhtmete pikendamine ja pistikute jootmine, kuna mootorist väljuvadki mähise juhtmed. Ju siis eeldatakse, et igaüks ei saa nende adekvaatse jootmisega hakkama.

Aku juhtmete pikendamine tundub igal juhul mõistlikum. Kes oskab mõne vastupidise argumendi üldse leida? Väga pikkade aku juhtmete puhul tasuks ehk ka regu juures olevat kondekat suurendada või sinna lihtasalt sobiva pingega kondekas lisada - säästab regu.

Multikopteril jääb muidugi viisakam kui regud on kopteri keskosas, mitte ei ripu kuidagi torude küljes.

See oleneb muidugi ka kasutatavast raamist. Kui on ostetud või isetehtud carbon raam, siis torude külge nad tõesti ei sobi. Samas võin omast kogemusest öelda, et kaablitest tuleb näiteks octocopteril ikka väga suur kaalulisa. 1000mm Octocopteril mootori poolseid pikendades tuleb ca 250g kaalu juurde (14 AWG puhul).

Kuna mina olen endiselt vineerraamide peal (kes teab mitmes versioon juba ), siis eelistan pikendada kindlasti aku ja ESC vahelisi kaableid, kuna see on 1/3 võrra kergem lahendus ning ESCidel on multikopteri jala peal oma koht, kuhu saab nad kenasti paigutada.

Teatavasti sõltub juhtme takistus peamiselt tema pikkusest ja ristlõike pindalast (jämedusest) - neist sõltub ka juhtme kaal. Mõistlik oleks välja arvutada või hinnata antud oludesse paras juhtme jämedus, et lennumasina kaalu alla saada. Liiga peene juhtme ainus puudus on see, et osa energiast muutub soojaks. Kogu energiakulu arvestades on see tõenäoliselt tühine osa, kui just meeletult peenikesi juhtmeid ei kasuta. Selle saab kergelt välja arvutada - vaja on teada juhtmete pikkust, jämedust, lennu keskmist voolu ja akupaki pinget. Juhtme takistuse saaks tabelist järgi vaadata.

Kuhu ma selle mõttekäiguga jõuda tahtsin? Tõenäoliselt paljud saaksid lennuaega juurde, kui asendaksid oma liiga jämedad juhtmed peenematega, kuna lennukaal väheneks > energiakulu väheneks.

Jutt siis aku ja regu vahelistest juhtmetest. Endiselt arvan, et õige on mootori-regu vahelised juhtmed võimalikult lühikesed hoida ja vajadusel pikendada aku-regu juhtmeid.

On ehk kellelgi käe pärast kvaliteetse vaskjuhtme eritakistuste tabel sõltuvalt ristlõikepindalast/AWG-st? Saaks mingid "rusikareeglid" välja arvutada huvi pärast. Arvestades, et keskmine lennuaeg on näiteks 10 minutit, on keskmine voolutarve kõigest 6 * aku mahtuvus ehk näiteks (60min/10min)*5Ah=30A.

Liinikaod on alati olemas. Küsimus ainult, mis piirini kaod on mõistlikud. Kui just rekordit ei tee ja "juuksekarv" puudu pole ei tohiks ju 30A juures probleemi olla? 100A-ga lendajad peavad veidi tõsisemalt asja võtma ja minuteada Eestis on selliseid.
Nagu trebla mainis ei tohi juhe kuumaks minna.
Tavaliselt on hädad logude pistikute takistuses kuni juhtme otsast lahtisulamiseni välja.

Kehva pistikut või kehva joodet pistikute juures ei tasu ravida liiga jämedate juhtmetega. Lahti sulanud pistikuid olen mitmeid näinud, lähemal uurimisel on enamasti selgunud 2, et:
- käigus oli Deans pistik või selle odav koopia, mis ei anna mehhaaniliselt piisavalt head kontakti või on mustuse tõttu kehva kontaktiga
- joode, kus juhe pole tinaga läbi imbunud ja pistik oli juhtme otsas vaid mõnda karva pidi. Siin on tihti hädavajalik 70-100W kolvi omamine, mida paljudel pole ja ka parima oskuse juures ei saa liiga nõrga kolviga pistikuid korralikult külge.

1000 feet = 305m


Arvutan veidi. Näiteks 8-kopteri puhul võiks akude ja regude vahele mahtuda 8*2*0.5m=8m juhet. Selle juhtme takistus erinevate jämeduste puhul, kui keskmine vool oleks 30A, pinge 22.2V ehk võimsus 666W:
AWG8 0.64/(305/8 ) = 0.016ohm > Upingejuhtmele=IR=30A*0.016ohm=0.48V > Pvõimsuskadu=UI=0.48*22.2V=10.656W ehk 10.656W/666W=võimsuskadu juhtmel 1.6%
AWG14 0.066ohm 1.98V võimsuskadu juhtmel 10%

Siit järeldubki, et kui võimsused lähevad suuremaks ja juhtmeid vaja pikkasid (6- või 8- kopteri puhul eriti), tuleb kasutad suurt pinget. Arvutatud näite puhul AWG14-ga 6S aku puhul on juhtmetele jääv energiakadu juba 10%! 12S puhul oleks see aga 5%. Ehk siis alati tasub pinget tõsta

veidi põhjalikum tabel:

lauri wrote:Aku juhtmete pikendamine tundub igal juhul mõistlikum. Kes oskab mõne vastupidise argumendi üldse leida? Väga pikkade aku juhtmete puhul tasuks ehk ka regu juures olevat kondekat suurendada või sinna lihtasalt sobiva pingega kondekas lisada - säästab regu.

Ma olen vastupidisel arvamusel ja sa ise tõid ka vastava argumendi välja. Aku ja ESCi juhtmeid pikendades tuleb lisada kondensaatoreid. Minu arust on palju lihtsam pikendada mootori ja ESCi juhtmeid. Mootori mähised on nagunii induktiivsed. Pistik on tavaliselt juba mootori juhtmete küljes või on need juba otsast tinaga kaetud, mis teeb pikendamise lihtsaks. Raadiohäirete vähendamiseks võib mootori poolsed ümber üksteise punuda.
http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=952523

Ma ütleks, et aku juhtmeid pikendades saad lisada kondensaatori. Lennuki-kopteri regudel on need niigi väga väga väikesed alati. Ehk siis kõrvaldada mõningased kõrvalnähud, mis juhtmete pikendamisest tekivad. 3-faasi juhtmete pikendamisel ei saa midagi "kompenseerida". Ja seal 3-faasi ning mähiste juures ju kõiksugu induktsioonid ka tekivad - ei tea neist ausaltöeldes midagi.

Regu saab mootorilt tagasisidet et "süütenurka"(timing) paigas hoida.Liigne pikendamine mootori poolt,eriti väikese ristlõikega juhtmega,halvendab seda.Minul tekkis selline nähtus kus regu muutus mõtlikuks,käivitas mootori hilinemisega ja äkiliselt.Seda juba kondega ei korrigeeri.

tikka wrote:

lauri wrote:Aku juhtmete pikendamine tundub igal juhul mõistlikum. Kes oskab mõne vastupidise argumendi üldse leida? Väga pikkade aku juhtmete puhul tasuks ehk ka regu juures olevat kondekat suurendada või sinna lihtasalt sobiva pingega kondekas lisada - säästab regu.

Ma olen vastupidisel arvamusel ja sa ise tõid ka vastava argumendi välja. Aku ja ESCi juhtmeid pikendades tuleb lisada kondensaatoreid.

Missugusest pikkusest alates oleks siis kondensaator nö must be? Minu test näitas, et näiteks 37cm pikendamine ei muuda absoluutselt mitte midagi, pinge/võimsuse kadu puudub.

Kondensaator on alati must be. Igal regul on see tegelikult akuga paralleelis, paljudel nii väike, et sa ei pruugi tähelegi panna. Kuna regu tarbib voolu väga kiirelt impulssitades ja aku on selles osas väga aeglane, siis kondekas tegelebki selle voolu silumisega - laeb ennast täis ja tühjaks väga kiiresti. Eeliseid ongi kaks - akut ei "tapeta" selle kiire impulsitamisega, aku kuumeneb vähem ning regu saab ka rahulikult töötada, kui vajab energiat, saab selle ka kätte. Automudelitel võib suhteliselt suur kondekas (näiteks 2700uF/16V 2S LiPoga) 5-minutisest sõidust tulles olla pea 100C temperatuuriga. Autodel muidugi kasutatakse akut ka pidurdamiseks, mida kopteritel ja lennukitel ei tehta - mootorist tekkiv pinge sisuliselt lühistatakse aku peal.

lauri wrote:AWG8 0.64/(305/8 ) = 0.016ohm > Upingejuhtmele=IR=30A*0.016ohm=0.48V > Pvõimsuskadu=UI=0.48*22.2V=10.656W ehk 10.656W/666W=võimsuskadu juhtmel 1.6%
AWG14 0.066ohm 1.98V võimsuskadu juhtmel 10%

Siin vist väike viga, mis mõjutab tulemust umbes kolmandiku võrra.
Pvõimsuskadu=UI=0.48*30A=14,4W

Missugusest pikkusest alates oleks siis kondensaator nö must be?

Kui ESC elektrolüüdid hirmus tuliseks lähevad, tasub neid lisakondedega toetada. Seejuures tähtis on konde kvaliteet. Vajalikud oleks sagedust hästi taluvad elektrolüüdid. Selliste elektrolüütkontensaatorite marke kahjuks ei tea kohe pakkuda. Vanadest impulsstoiteblokkidest (näiteks arvuti) peaks leidma küll.

rahvakeeli nn. sajakraadi konded.

nuudel wrote:rahvakeeli nn. sajakraadi konded.

Need on kõrgemat temperatuuri taluvad elektrolüütkondensaatorid. Regu juures on olulisem, et kondekad taluksid hästi järsu frondiga laadimis/tühjenemis tsükleid. Selleks peaks olema väike impedants ja ESR. Suurem temperatuuritaluvus on tähtis kehva jahutusega väikestes korpustes töötavatel kondekatel.

Selle nimetuse mida nimetasin on need k6ik parameetrid olemas. Kvaliteetkonded siis teisisõnu.