Mudelismifoorum

Tekkis selline haiglane küsimus, et milline suhe on lennukikaalul tema staatilise tõmbejõuga? St mis oleks minimaalne tõmbejõud, et lennuk tavaliselt lennates õhus püsiks. Eks siin on muud asjada ka mängus aga sellist üldist pilti tahaks. Kunagi sattusin kuskile saidile kus oli seletatud asja aga vot enam ei suuda tuvastada seda lehte.

Ülo Keeduse raamatus "Purilend" on horisontaallennuks vajaliku võimsuse arvutusnäited ja valemid. Motocalc8 aitaks samuti õigeid numbreid tuvastada.
http://www.motocalc.com/

Motocalciga on nagu ta on. Uss on ennast kuskile registrisse häste ära peitnud ja trial versioon on läbi.

1/3 kaalust on miinimum.

Seda ka siis, kui lauglemiskauguse suhe kõrgusesse on vähemalt 10:1 ja lennuk on hea stabiilsusega.

Veel peab arvestama, et kui optimeerida kompleks propeller-reduktor-mootor ainult staatilise tõmbe järgi, siis lennukiirusel jääb tõmme väga viletsaks. St. esimesks tingimuseks oleks kukkumiskiirusest vähemalt neljandiku võrra suurem lennukiirus. Ja alles teine tingimus oleks küllaldane staatiline tõmme.
Praktikas tähendab see, et propi samm peab olema suurima staatilise tõmbega sammust suurem.

Motocalc'i "ravi" on lihtne, venekeelses internetis on juhendid olemas.

Loogiliselt võttes ju kui lennuki aerodünaamiline väärtus on kuskil 10 ringis, siis lennuki kogu õhutakistus sirgel horisontaallennul on 1/10 lennukikaalust (mitte massist!), seda juhul kui lennuk lendab parimale L/D suhtele vastava kiirusega. Õhutakistus kasvab võrdeliselt kiiruse ruuduga, kui tahad kiiremini lennata siis on vaja ka rohkem veojõudu ja ka võimsust (mis kasvab võrdeliselt kiiruse kuubiga). Kõik veojõud mis jääb otselennuks vajalikust üle võid kasutada sellel kiirusel ülese ronimiseks. Kui tahad kiirust kaotamata püstiloodis ülese lennata, siis peab veojõud lennukikaalust suurem olema. Muidu võid ajurakkude harjutamiseks välja rehkendada, kui palju jõudu peab olema ÜLE, et saaks mingil kiirusel näiteks 45 kraadise nurgaga ülese lennata. Kilo lennuki kohta. See ei sõltu ei lennukist ega tema L/D suhtest. Ainult lennukiirusest, nurgast ja gravitatsioonist.

Propelleri tõmme mingil kiirusel on väga nõrgalt seotud tema staatilise tõmbega. Enamasti on see lennates suurem kui paigal seistes. Kui võtad väga kiire lennuki, millel propelleri samm on päris suur, siis võib vabalt juhtuda, et paigal seistes on propelleri tõmme null. Kuna propelleri laba kohtumisnurk õhuvooluga ületab profiili kriitilse nurga. Lennukiiruse kasvuga propelleri tõmme kasvab ja mingist optimaalsest kiirusest edasi hakkab langema, kuni mingil kiirusel propeller muutub tuuleveskiks. See viimane kiirus on kergesti rehkendatav propelleri sammust ja mootori pööretest.
Ja ka vastupidi, kui võtad mingi väikese sammuga propelleri, siis sel on kindlasti parem staatiline tõmme kuid kui mootoril tuure juurde ei ole võtta, siis see "tuuleveski" kiirus tuleb väga kähku kätte ja lendamiseks ei pruugi jõudu jatkuda.

Umbes nagu käigud autol, kõrgema käiguga ei saa paigalt mindud, madala käiguga ei saa kiiresti sõidetud.

Aga lendamiseks polegi teab mis palju jõudu vaja. See sõltub kiirusest vaata et rohkem kui massist. Jalgsi vändates on edukalt lennatud. Terve lennuk koos piloodiga ei saa olla palju kergem kui umbes 80 kg ja inimese võimsus on väga parimal juhul 500 vatti. Kui selline riistapuu lendab kiirusega 10m/s siis veojõudu on kõigest 500/10=50 N ehk 5 kg ringis. Mis vastab ilusti L/D suhtele 1/16. Väga reaalne.

ühe 6.5 kuubikulise mootoriga on umbes 12 kilogrammi õhku tõstetud.
Arvata võib, et seegi lennuk väga kiire ei olnud ja üle 1kW see mootor ka eriti võimsust ei anna, võid veojõudu välja rehkendada.