Mudelismifoorum

Tervist
Poleks arvanud et Eestis leidub nii aktiivne mudel(lennunduse) foorum.
Olen ise ka huvi tundma hakanud, just kopterite vastu.
Esimeseks kopteriks olen otsustanud soetada kas T-rex 450se või Blade CX (foorumite põhjal). Ehk mõni kommentaar? Netis leidus neile suht-koht palju varuosi.
Eesmärk pole 3d-ga tegelema hakata. Ei paku huvi(vb hiljem hakkab köitma, mine tea). Tulevikus tahaks kopterile wireless kaamera peale installida. Tundub ahvatlev mõte. Siinkohal tahakski küsida, kui kaugele on võimalik r/c koptereid lennutada? Põmst ma kujutan ette, et kaamerat annaks juba peale panna ca 5k-10k maksva kopterile. Ehk tahab keegi enda kogemusi kaamerate ja kopteritega jagada

Laur

T-rex ikka T-rex!!

Produkt on kvaliteetsem ja kohapeale support on olemas.

Mis selle wireless kaamera pealepaneku mõte oleks? Kas soovid videopilti salvestada või hoopis läbi monitori kopterit juhtida?

Uuri seda lehte ka, võib-olla pakub huvi: http://www.cyber-flyer.com/

Lennukaugus on täpselt nii palju kui su enda silm seletab
Paarisaja meetri kaugusel on T-Rex juba pisike täpp.

PS. nagu kõigile teistelegi uustulijatele, soovitame sullegi hankida kõigepealt mudellennusimulaator. Paar kuud veel õues korralikku lennuilma pole, saad kevadeks põhitõed selgeks.

Terv ja edu,

K.

Kaamera mõte oleks Eesti looduse nautimine
Ühtlasi ma mõtlesingi kopterit läbi pildi juhtida, kuna silm suurtel distantsidel tõepoolest enam ei seleta (seepärast ka küsimus max lennukauguse kohta). Kuskil foorumis lugesin, et põmst kopterit võid lennutada piisavalt kaugele, aga video transmitter ei suuda pilti enam maale edastada.
Simu kohta tean ka. Igas foorumis on simulaatori kasutamine must

http://www.cyber-flyer.com/ olevad projektid on ka tuleviku perspektiivis kindlasti liiga kallid
Ise mõtlesin kaamera jaoks tulevikus suuremat raptorit vms. Ei tea veel. Enne tuleb lendama õppida

Laur

Siin ühed kutid üritavad kõrguse maailmarekordit teha. Videod ja kaamera kaudu juhtimine kilomeetrite kõrguselt!

http://www.noskylimit.com/index_files/page0002.htm
http://www.noskylimit.com/index_files/page0012.htm

Pildi järgi lendamisest oli runryderis mingil hetkel juttu - mõned mõtted mis meelde jäänud ja mõtlemisainet pakuvad:

1. Mis saab siis, kui videolink katkeb? (kui lendad puhtalt pildi järgi nö first person mode)
Seisukoht oli, et see lõppeb enamasti crashiga, sest "kopterist välja tulemine" ja ümber lülitumine teise persooni reziimi, ehk tavapärasele lendamisele ja orientatsiooni taastamine võtab liiga palju aega. Seda siis eeldusel, et kopter on veel nähtav. Mis juhtub siis, kui kopterit näha pole, ei taha mõeldagi.

2. Nähtav ala on kaamera puhul liiga kitsas ja oht millegile (pearootoriga) otsa lennata (puud, majad jne.. ) on üsna suur, eriti külgsuunas või taha liikumisel.

Läbi monitori juhitmiseks kasutades kopterit on vaja korralikku overlayd kopteri lennuparameetritega ja ka tehishorisonti.

Lennukit on läbi monitori kõvasti lihtsam juhtida ja seda on Eestis ka korduvalt tehtud (edukalt)

Mõlemal juhul kasutada diversity vastuvõtjat... infi saab sellelt samalt Cyber Flyeri lehelt.

Muidugi taaskord on tegu äärmiselt pika protsessiga, et kopter üldse õhku saada. Igasugu vidinate installeerimine tulgu alles siis kui kopterijuhtimisega ollakse kodus.

K.

Nojah, lennukid tulevad side kadumise korral GPS-i järgi ise stardipaika tagasi.
http://home.online.no/~la9ex/GPS%20guid ... uiding.htm
Usun, et ega hea stabiliseerimissüsteemiga helikas kehvem pole.

Need head stabiliseerimise süsteemid maksavad päris mitu raha

Kogu see asi maksab head raha, kahjuks... Eks oleneb eesmärkidest ja soovidest. Lihtsaim lahendus oleks mingile 150 grammisele digifotokale video-out'i 2.4GHz saatja ühendada (saatja-vastuvõtja komplekt al. 1000kr). Kogukaaluks nii 150g+150g ja see läheb küll igale kopterile peale. Nii saaks esimesed testi teha. Töökaugust ja pildikvaliteeti palju pole, aga saab vähemalt "tunde kätte" ja ka edukalt digifotosid klõpsata, sest näed täpselt ära, millest pilti teed!

Euroopas on downliki sagedustega jama, USA-s elu lihtsam. Meil 2.4GHz vist sisuliselt ainuke variant, aga sellelgi signaalitugevus piiratud. USA-s kasutatakse palju 900MHz HAM sagedusala, kus võimsused võivad mitmed vatid olla.

cyber-flyeri lehel oli päris hästi ja lihtsalt põhilised tarkused kirja pandud.

Usas on ka 2,4 GHz downlinkid päris võimsad, kuni 1w. Meil lubatud vist 10 mW.
Digikast odavam on mõni minikaamera pardale riputada, kaalult ka kergem.

Meil müüakse kohapeal isegi 2W 2.4GHz saatjaid.

K.

Lauri, oled kindel, et 300g igale kopterile peale läheb? Raam, kuhu kaamera ja saatja montida, tuleb ju ka ehitada.
Oskab keegi mulle seletada, mida täpselt teised sagedused peale 2,4 GHz(video saatmisel maale) segama hakkavad? Raadiosidet?

Valede sageduste ja võimsuste eest karistatakse Eesti seaduste järgi.
Mida teised sagedused segaksid?
Eesti raadiosagedusplaan on siin:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12765082

Kristjan, müüakse küll, kuid 2.4Ghz nö "üldkasutuse litsentsi" (kuidas iganes seda täpselt seaduses nimetatigi) järgi on väljakiiratav võimsus päris karmilt piiratud... ka suundantenniga WiFi seadmed tegelikult ületavad seda!

2.4GHz on nii või naa veidi halb sagedus, kuna lainepikkus väga lühike ja käitub juba nagu valgus levib otse ja eriti objekte ei läbi! Mingi 900 või 400MHz oleks palju etem... antenn on lühike ja levib palju paremini. Kahjuks pole vist peale 2.4GHz reaalselt ühtegi sagedust, mida legaalselt kasutada saab, ilma eraldi litsentsi ja luba taotlemata.

300g läheb vabalt ka Trex450 peale, pole ise proovinud otseselt, kuid 1000g lennukaaluga on paljud Trex450 lennutanud. IGALE kopterile on kindlasti liialdus, kuid mõttest ehk saab aru. Kaamera+saatja kinnituse peaks mõnekümne grammiga ära tegema küll, kui just pan+tilt süsteemi ei taha...

Täpsustus:
433,040 - 434,790MHz Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (lubatud kanali laiusest eeldatavasti ei piisa videosignaali edastamiseks, eeldatavasti väga väike saatja võimsus lubatud)
438.000-440.000 MHz PAIKNE SIDE (lubatud kanali laiusest eeldatavasti ei piisa videosignaali edastamiseks)
868,000-870,000 MHz Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed - seda peaks uurima täpsemalt, mis võimsused lubatud

Tänud sageduste info eest.
Ma nii möödaminnes küsiksin arvamust (st kas nii väikse poole on mõtet vaadata) raptor g2 kohta: http://www.xheli.com/dr39elrcrare.html
Vaatan odavamate poole, kuna tundub et t-rex jääb hinnaklassist välja (st ei taha esimese kopteri peale palju kulutada).
G2, st kogu raptorite seeria, varuosi liigub ka netis piisavalt.

Nö omal riisikol.
On oht, et selle komplekti saatja on mode1. (täpsemalt pole aru saada, mis tähendab 35 MHz right hand ja 72 MHz left hand) Erinevalt siinsest enamusest, kes lendab mode 2 ga.
Oled lisanud sellele hinnale ka maksud? Käive, toll.
Juppide saadavus on ka selline küsitav asi. Ja neid esialgu ikka läheb. (Ega sa raptori juppidena Raptor 30/50/90 ga segi ei ajanud? Lihtsalt kontrolliks)
Samas suurus on vist enamvähem sama, kui T-rexil.

EDIT: Aga hinna poolest on küll päris ahvatev

Muideks - kas raadioamatööridele ei ole mingit mõistliku sagedust lubatud, kus videopilti ka kiirata võiks?

Arne

enne suvalise vidina (mudeli, raadio jne) ostmist tasub vaadata jututubades mida selle kohta räägitakse. raptor g2 kohta ei oska midagi kosta aga praegu tundub tillude klassi tõusev täht olema compy 300. alates dets kespaigast rcgroupsis üle 1000 kommentaari. hind (ainult mehhaanika) paistab olevat 100usd ringis, tootja reklaamib et üheks projekteerimise kriteeriumiks oli juppide ühilduvus teiste tootjate mudelitega (trex jms).

Peep

Raptor g2 kohta leidsin vastakaid arvamusi. Üldiselt oli hinnang negatiivne. Väga palju oli teateid isegi selle kohta, et ei saadud maast lahti (tõnäoliselt seadistuse viga. nii vigane ei saa ju olla?). Patarei pidi kehvasti vastu pidama, servod halvad, brush mootor mittevastupidav etc. Ühesõnaga soovitati kõik kohe välja vahetada.

Olemas on ka G2 special edition variant, millel on muuhulgas LiPO ja brushless mootor. Tolle kohta pole foorumitest veel midagi leidnud. Plaanisin ka ära tellida, kuid siis avastasin, et 2 poodi kes neid müüvad (xheli ja nitroplanes), ei shippi Eestisse. Ühtlasi on sagedus ainult 72Mhz, erinevalt G2'st, millel 2 mode'i, so 35 ja 72 MHz.
Kas 72mhz sagedusel töötav mudel võetakse juba tollis rajalt maha? Estlexi andmeil on sellel sagedusel "liikuv maaside". Mida kujutab endast liikuv maaside ?

Kusagil mainiti üleüldiselt, et "selliste" kopteritega ei õpi reaalselt r/c lendu, kuna suuremad linnud lendavad nö teist moodi (6-kanaline ei tohiks ju halb iseenesest olla). Kommentaari?

72MHz saatjat ei tohiks toll küll maale lubada ja peaks selle konfiskeerima. Ka kasutada ei tohi 72MHz aparatuuri.

Eks nende "odavate hiinakatega" ongi see jama, et nö out-of-box ei pruugi ta väga lennuvõimeline olla, kuid mine sa tea. Sama on ka Walkera kopteritega, millel vahetatakse servod, güro ja muid vidinaid välja ning saadakse suht odavalt veel üks mänguasi omale Aga siit tuleb ka kõige suurem AGA... kui on tegu sinu esimese kopteriga, siis puduub kogemus ja lauasahtlis ei vedele vanu servosid ja gürosid, mida sinna kopterile peale panna. Pead uurima ja vidinad kõik ostma, kui kalliks see lõpuks kokku läheb?

Isiklikult arvan, et nö täisväärtuslikku lendavat kopterit pole eriti võimalik alla 8-9 tuhande komplekteerida veel tänasel päeval. Alla selle maksvad on kõik ühes või teises osas kompromissiga.

Aga kokkuvõttes on sul kindlasti mõtekam tellida see kopter, mis mahub sinu eelarvesse, kui üldse hobist loobuda...

Eestis lubatud sagedused:
27Mhz - mudelite juhtimisseadmed - (kanalid 4-9,14,19,24) 26,995 - 27,045, 27,095, 27,145, 27,195
35Mhz - lendavate mudelite juhtimisseadmed - (kanalid 60-82) 34,995-35,225
40Mhz - mudelite juhtimisseadmed - (kanalid 50,51,52,53) 40,665, 40,675, 40,685, 40,695

lauri wrote:72MHz saatjat ei tohiks toll küll maale lubada ja peaks selle konfiskeerima.

Seda kindlasti mitte. Selleks puudub igasugune seaduslik alus. Aga võibolla ma sain su tingivast kõneviisist valesti aru - et sa arvad, et ehkki hetkel nii ei ole, arvad sa et nii peaks olema?

Suurte tiitlivõistluste korral saavad korraldajad tihti loa kasutada muid, tavaliselt muuks otstarbeks eraldatud sagedusi - MM-del lendavad kõik ikka oma sagedusel. Kuna 72Mhz levib söe suhtes paremini kui 35Mhz (kõlab kummaliselt aga nii see on), siis tihti tabab ameeriklasi hirmus löök kui nad üritavad kiiruga enne võistlust oma lennukisse 35Mhz vastuvõtjat istutada ja ei leia kuidagi antennile sellist asendit mis toimiks. 35Mhz pealt 72-le minnes seda muret pole.

lauri wrote: Ka kasutada ei tohi 72MHz aparatuuri.

Seda kindlasti. Aga lugu on samamoodi nagu paljude muude asjadega - müüa ja omada tohib, kasutada mitte.

Arne

Vaatan netis ringi ja tutvun uute video downlink lahendustega. Ahvatlevadi uusi pakkumisi on ilmunud.
Eelnevast jutust saan aru, et Eestis pole mõtet 900 MHz ja 1.3 GHz seadmetega jändama hakatagi. Ainuke enamvähem kasutatav sagedus on 2.4 GHz. Kas nii?
See Eesti raadiosageduste plaan on enam kui segane lugemisvara, mõhkagi ei saa sellest aru. Seepärast siin foorumis teemat jätkangi.

lauri wrote: 2.4GHz on nii või naa veidi halb sagedus, kuna lainepikkus väga lühike ja käitub juba nagu valgus levib otse ja eriti objekte ei läbi! Mingi 900 või 400MHz oleks palju etem... antenn on lühike ja levib palju paremini.

paraku on antenn ikka pikem 900MHz korral kui 2.4GHz

900MHz antenn on lühike, aga muidugi pikem kui 2.4Ghz puhul

Kas kõik kinnitavad, et 900 MHz või 1.3 GHz sagedusega seadmeid ei ole mõtet hankida? (riiulisse ma neid osta ei taha, ikka kasutada tahaks).

Mina kinnitan.

Arne

900MHz jaoks võib ju litsensi teha. Selleks peab füüsikas kodus olema. Kuskil veebis on isegi eksamiküsimused olemas ja samuti ka õppimiseks materjalid ja raamatute nimekiri.
Iseasi kas siis kah tohib selles sageduses lärmata videotega ja mismoodi mõjuvad teised 900 peal olevad amatöörid.