Mudelismifoorum

Külmaga lennutades on servod päris raskesti liikuvaks läinud, kas servod võivad täiesti kinni ka jääda?. Kas on võimalik ka see et külm võib segada ühendust vastuvõtja ja saatja vahel, ütleme et külma pärast lõpetab mõni raadio komponent töötamise ja ühendus kaob?

Suurem tõenäosus on sellel, et saatja LiPo aku tühjeneb kiirelt ja displei hangub -20 kraadi juures. Kõik sõltub sellest, kui heas tehnilises korras su seadmed on. Kui komponentides või montaazhis esineb mikropragusid siis sellise temperatuurilanguse juures võib juhtuda mida iganes. Üldjuhul on laiatarbe elektroonika komponendid töövõimelised veel -40 kraadi juures, välja aervatud LCD, aku jms vedelikke sisaldavad junnid. Servode puhul võib olla probleemiks ka liigne kogus määret, mis võib külmaga hanguda. Mina pole veel üle -18 kraadi juhtunud lendama ja selle temperatuuri juures on ainsad anomaaliad olnud saatja helisignaali kägisema hakkamine, isegi LCD töötas normaalselt.

Minul on kaks korda külmaga probleeme olnud:

1. -17 juures tuli täiesti suvalisel hetkel octocopter ninaees alla. Piloodi viga välistatud.
2. -8 kraadiga (tugev tuul, endale oli hulga hullem kui -18 eelmisel päeval) hakkas gimbal trikke tegema. Käisid kuidagi täiesti risti-vastupidi, igatahes õigesti mitte. Enne väljaminekut toas testides oli korras. Lisaks sellele peale tuppa tulekut uuesti töötasid ning nende töötamise kontrolli ajal kopterit õhus liigutades armis kopter end ise ja tuli kallale. Huvitaval kombel octol hakkasid tööle vaid neli mootorit sel hetkel, justkui X quad..sellised anomaaliad siis.

Samas olen ka -20 lennanud ja kopter liugles nagu luik, ei ühtki probleemi.

Raadio lcd läheb tõesti väga uimaseks kui külmas on, rotating knobid lähevad ka väge raskeks aga nendel mingit otstarvet mul õues olles veel pole.

Tekkis veel selline küsimus et kas elektri liinid võivad mõjutada saatja ja vastuvõtja vahelist tööd? Mul on juba mitu korda failsafe ühe ja sama liini juures sisse lülitunud ja siis paari sekundi pärast tagasi tulnud, muidu see ei ole kõrgepinge liin ja mujal sellist asja pole olnud.

Halvad ühendused ja vigased isolaatorid võivad lähiümbrusesse kiirata häireid laias sagedusvahemikus, 20-300 MHz tavaliselt. Aktiivsus sõltub ilmastikuoludest. Eestis on selliseid häireallikaid palju.

Tuleb jälgida, et 2,4 GHz antenni juhtmejupikesed oleksid täiesti sirged, mitte kõverad. See mõjutab oluliselt signaal/müra suhet vastuvõtul. Lennuki kere sees asuval vastuvõtjal võib antennikarvad fikseerida peenikese plasttoru sisse, näiteks vatitiku varrest tehtud ja siis kontoriteibiga selle torukese asend vastuvõtja külge fikseerida. Kerest väljapool asuvaid antenne selle meetodiga fikseerida pole tugevate õhuvoolude tõttu hea ja üldiselt on nad ka suht hästi enne starti kontrollitavad. Muidugi tugevas propi õhuvoolus asuvad antennid painduvad kiiresti läbi ja vastuvõtuhäired on kerged tulema. Igatahes pole mul enam raadiosidega probleeme olnud pärast antenni fikseerimist.