Mudelismifoorum

Hey!

Tahan siin teemas lahata viimasel ajal väga tugevalt häirinud leviprobleeme mis mul on olnud. Jõudsin järeldusele, et ilmselt on tegu Brown-out probleemiga ja et lahenduseks oleks soovitatav panna RX-ile eraldi toide külge. Kuna probleemid tekkisid enamvähem peale seda kui ma originaal Spektrum või parkzone vms ESC vahetasin HK 8-9$ vastu. Ehk siis võimalik, et voolu stabiilsusega on probleemid.

Okei, tahan panna lisa toite Rx-ile. Kuid kuna lennukis on piiratud ruum selleks. Siis minu ideeks on süsteemi peamise aku balanceri pistikust võtta 2S vool ja takistiga teha see 6V peale ja servo pistikuga suunata see Rx-i.
Sellega väldin lisa kaalu, üht lisa akut mis vaja laadida ja selle lisa aku ostmist.

Lihtsalt kontrolli mõttes, see peaks ju hea idee olema? Vb kui kasutada lihtsa takisti asemel 6V regulaatorit? Sest kui ma 2S lipo piiran 8,4V pealt 6 voldi peale, siis aku tühjenedes langeb see alla 6V kõvasti (väidetavalt on 3,5V cut-off piir).

Arvad, et orig RX on pingelangudele tolerantsem kui Orange RX? Kui kehv see toide siis praegu on? Milline ESC? Kui 3A BEC ja lennukil 4 tavalist 9gr servot siis brown out pole eriti usutav. Muidugi juhul kui mõni servo pees pole ja ülemäära palju amprit ei ime.

Aga kui tõesti toite probleem siis:
* Balanseri pesast üksikuid pütte koormata on kahtlane. Lisaks asjaolu, et täis pütt on 4.2v ja tühjalt ~3.5v. Põhi häda, et aku tervisele ei mõju hästi.
* Brown outi kõrvaldamiseks proovi algul kondeka varianti http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... ector.html
Võin sulle kondeka tasuta anda kuigi leiad neid mõnest vanast tehnikaseadmest kah. Arvuti emaplaadid, CRT monitorid ja TV-d... ise jooda servo ots külge.
* Ei mingit lisa aku RX-le. Juba ammu on leiutatud kõrge efektiivsusega DC-DC muundur. Niisis kõige profim ja muretum lahendus olekski lisada üks UBEC. Võtab ESC-lt tiba koormust maha ja lisab kindlust kuna lennuk jääb juhitavaks ESC suremisel. Sisse lased 6V-23V ja välja tuleb ühtlane 5V või 6V. Vähegi suurematel lennumasinatel alati eraldi UBEC ja tihti veel topelt süsteem kindluse mõttes.
Kui kiirelt vaja siis kohapeal olemas:
Turnigy 3A UBEC with Low Voltage Buzzer 5v/6v - 5.5€ http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... uzzer.html
HobbyKing Micro UBEC 3A / 5v - 6.5€ http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... 3A_5v.html
TURNIGY 3A UBEC w/ Noise Reduction 5v/6v - 7€ http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... ction.html

Tänud põhjaliku vastuse eest.
Vastuvõtja kiip on sama(AR6100), vahetasin välja ESC-i odamava versiooni vastu(Turnigy 30A). Ning arvan et saast vool on sellest tingitud. Servod tarvitavad väga vähe voolu, kuid see ei ole üldse välistatud et 1 servo võib olla pool "pees" Otseselt mõõtmiste teostamiseni, kui kvaliteetsed mingid voolud on ei ole veel jõudnud, kuna lennuk kaugel. Lisaks RCgroups foorumis liigub ringi väga palju arvamusi, et OrangeRx on kohati leplikum sissetuleva vooluga.

Kondekasse ma eriti ei usu, kuna ühes foorumis tehti need arvutused ära, kui kauaks see kondekas voolu aitab üleval hoida ja see aeg oli meeletult väike, 0.01.... sekunditesse. Siis seal nagu anti mõista, et see ei ole eriti hea.

Tõenäoliselt lähen Seda UBEC-i teed. Lisaks viin vastuvõtja sateliidi pikema kaabliga rohkem lennuki sabasse(60cm kaabel).

Lisaks on selline aktiivne teema netis, et DX6i puldiga ja AR6100 saatja vahel võib olla tarkvaraline probleem mis põhjustab brownouti...
Pikk ja raskesti läbinäritav teema, aga pikemalt siin:
http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=1462069

Takistitega ei saa sellistes rakendustes pinget alla tõmmata.
Takistil tekkiv pingelang sõltub koormusest.
Isegi kui tarbijaks on ainult vastuvõtja, mille voolutarve on ehk enam-vähem konstantne, võiks mööndustega üritus isegi õnnestuda.
Aga kui sinna veel kõikuva koormusega servod külge ühendad on mingitel hetketel tulemuseks kindlasti brown-reset.

Mul on üks selline uus regu.
http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... _UBEC.html
Kui tahad võid proovida.
53 315 658

Kondekas silub lühiajalisi toitepinge langusi hetkeliste suurte koormusvoolude puhul. Takisti teadupärast piirab voolu mitte pinget. Et takistite abil saada konkreetset pingelangu, pead tegema näiteks kahest takistist pingejaguri. Oletades, et vastuvõtja töötab hästi 6 V peal ja toiteallikas on 8 V pingega siis peaks pingejaguri takistid olema suhtega 1/4 ja 3/4 (näiteks 100 ja 300 oomi). Selline pingejagur jääb tarbima voolu 8/400=20 milliamprit. Kui vastuvõtja tarb samas suurusjärgus voolu (oletades, et servod saavad toidet mujalt ahelast), siis kukub pinge kohe pea 2 korda madalamaks. Seega on takistitega mässamine ohtlik ja suht tulutu tegevus, kui sa regu BEC-i ei usalda, pane vastuvõtjale eraldi BEC (kui servosi plaanid samast kohast toita siis SBEC). Aga alustuseks võid proovida 1000-2000 uF kondekat vastuvõtja toitega paralleelselt ühendada, ehk on brown-outide pühjuseks siiski lühiajalised ülekoormused.

Maikkel wrote:...tarkvaraline probleem mis põhjustab brownouti...

Tarkvara ehk programm ei tohiks olla võimeline brown-reseti tekitama. Brown-reset on protsessori sisse ehitatud raudvaraline kaitse mehanism. Kui kiip tuvastab oma toitepinge langemise alla teatud vääärtust siis laetakse käsuregistrisse automaatselt katkestusvektor ehk brownreseti alamprogrammi algusaadress...
Muidugi saab programmselt brown-resetile järgnevaid toiminguid muuta ja määrata ja mujale suunata ja ilmselt ka "ära keelata".
Aga mis sel prosel ikka üle jääb kui toide nii alla kukub, et normaalselt tööd jätkata ei saa.

See kõik muidugi pisut tähenärimisena öeldud ja ei ole ilmselt tavakasutajale oluline teada.

Hei,

Olen ise just kondensaatoritega katsetanud ning saavutanud häid tulemusi. Kogemus ei ole teoreetiline vaid praktikast, ära mõõdetud. Modifitseerisin kunagi ühe pingeregulaatori ära ning selle baasil oli näha, et annab ikka juurde küll. Teoreetiline kondensaatori abil saadav puhver võib olla lühike, kuid tavaliselt on ka pingelang mitte väga pika kestvusega. Kui kestvus on pikem ning pigem konstantselt madal, siis su ESC BEC on lihtsalt nõrk ning peaks ESC välja vahetama.

Täiesti eraldi UBEC lahenduste puhul tekib aga üks lisa komponent, mis võib rikki minna...

Järeldus:
1. lisa ESC RX väljundisse kondensaatorid, mida rohkem, seda uhkem (endal oli kasutuses ~4500uF, 6,3V, sõltuvalt kasutuses olevast toitepingest)
2. vaheta ESC RX kaabel parema vastu, parem = suurem diameeter, väiksem pingelang. Soovitan silikoonkaableid kasutada, head ja pehmed.
3. mõõda pingelang ära enne ja pärast, katsetada saab kangide kiire liigutamise abil

Kaabli pingelangu arvutus (NB! kaabli pikkuseks võtta + ja - kaabli summaarne pikkus):
http://www.calculator.net/voltage-drop- ... &x=61&y=19

http://www.calculator.net/voltage-drop- ... &x=40&y=22

Jõudu,
Raimo

FPVmarko wrote: * Brown outi kõrvaldamiseks proovi algul kondeka varianti http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... ector.html

Ma ei saa aru sellest.
Operating Voltage : 3.2V - 11.1V (1s ~ 3s LiPo)
Capacitor voltage: 16v
Storage Capacity: 3300uf
Weight: 6.1g

Et mis mõttes 1s - 3s LiPo? See tuleks ju panna ikka BEC-i taha, st hoidma stabiilset 5V?

Teine lolll küsimus, et miks ei kasutata sellise asja jaoks nn back-up kondensaatorit. Nt 5.5V 1F (1.000.000uF):
http://www.oomipood.ee/product/buc-1f/1f-5-5v-20-7mm

EDIT: Viimasele küsimusele leidsin vastuse - sellistel (backup) kondekatel on suur sisetatkistus. Kahju, 1F oleks abiks :)

Tarbib, kuid suhteliselt vähe. 1-1,5W,

Kirjelduses on ju öeldud, et kondekas tuleks suvalisse vabasse vastuvõtja kanalisse toppida, siis ta ju ongi BEC-i väljundis. Ja mida lühemate juhtmetega ning mida lähemal vastuvõtjale see kondekas asub, seda parem.

Pingestabilisaatorite stabiliseerimiskoefitsiendid on nii suured, et liiga suurtesse pinge kõikumistesse ma ei usu, eriti kui varem toimis.
Algajate projekteeritud ESC-d kiirgavad tihti toitejuhtmetesse häireid ja need pole pigestabilisaatorite pingekõikumised. Kui asi väga hull pole võib ferriitrõngas juhtmel aidata.

ESC täpset marki vist eespool antud polnud ja nii ennustan huupi.
UBEC-i ja ESC-ga ei tasu kokkuhoiuga liialdada, sest see võib maksma minna kogu investeeringu lennukisse.

Siin targale jutule lisaks mainin ka selle ära, et häired tekivad kuskil 200m kaugusel, elevaatori tüür võtab kramplikult suuna alla, nagu oleks tahtlikult surunud lennuki sinna ja mõned sekundid lennuk ei reageeri 1-3Sek, mis pidi olema umbes sama aeg mis võtab süsteemi reset. Lisaks elevaatori hüppamine pidi olema aegajalt näht mis tekib alapingest servo hüppamisega. vahele jäi viimane kord üks väike trafo ja ka madalpinge liinid aga kahlen sügavalt et need asjasse segatud olid.

Praegu mõeldes hakkan isegi kahtlema, et kaugus asjasse segatud oli, sest esimene kukkumine juhtus tüdrukul meie enda ninaees. Kuid siis kahtlustasime mõlemad, et viga oli tihendis. Kuid nüüd ma ei teagi konkreetselt mida kahtlustada enam, sest kukkumised on kõik sarnased olnud. Ja lõppude lõpuks ongi asi niivõrd frustreeriv, sest vead tekkisid justkui iseenesest.

Aga sain siit oma 3-4 ideed mida proovida, ning annan neile katsetustel minna:
1.Löön sateliidi lennuki sabasse 60cm kaabliga.
2.Panen UBEC-i vahele.
3.Panen kondeka vooluvõrku vahele.
4. Proovin vastuvõtja ESC-ist natuke kaugemale nihutada.

Eks näis mis saab. Õnneks on tegu penoplast lennukiga ja EPO-t jagub. Et sellise lennukiga saab vähemalt katsetada.

PS! ESCiks on turnigi 30A(roosaka termorüüga)

Maikkel wrote: 1.Löön sateliidi lennuki sabasse 60cm kaabliga.

... Ja pane selle satelliidi antenn võimalikult *risti* juba olemas olevate antennidega.


Mis puutub brownout'i või levi kadumisse, siis üks katse, mida saad teha *maapeal* on see, et kui võtad kätte, ning lülitad (lennukit loomulikult korralikult kinni hoides, et propp paha ei saaks teha) saatja välja. Siis näed lihtsalt ja selgelt ära, kas sümptomid kattuvad lennus kogetuga (servod failsafesse).

Teine asi, mida peale anomaaliaid vaadata tasub on vastuvõtjate tulukesed. Mõned süsteemid oskavad erineva plinkimisega anda mõista, mis vahepeal juhtunud.

Sümptomid on küll sarnased sellele, mida cuprum oletas. Spectrumil vist salvestatakse fail-safe olek bindimise hetkeseisust, kui fail-safe seadeid muuta tahad, pead uuesti vastuvõtja bindima vajalike kangiasetuste juures. Ise kasutan Assani raadiot ja seal loetakse fail-safe poosid sisse igal vastuvõtja pingestamisel, IMHO tunduvalt mugavam, eriti nitroka puhul. Ja levi kadumise puhul kontrolli, et antenn oleks sirge, kui see juhtmejupike on kõver, kaob levi suht kiirelt. Lennuki kere sees asuvatele vastuvõtja antennidele panen pärast üht samasugust jama vatitikust lõigatud plasttoru teibiga ümber- antenn püsib alati sirge ja levi pole enam kunagi kadunud.

Pingestabilisaator lennuki kaugusest saatjast infi vaevalt, et omab. Küsimus ikka kasuliku signaali ja mürade suhtes vastuvõtjas.

Panen võimalikult risti, vatipulgad on kah hea idee.

Need olid 2 eri asja, pingekõikumisest elevatori(võimalik vigane servo) hüpe ja failsafe väidetavalt ei ole omavahel seotud. Sest enne igat lendu kontrollin failsafe seadet, tüürid lähevad oma esialgsesse asendisse 1-3 sek jooksul.

Vilkuvat tuld vaatan järgmine kord kui see juhtuma peaks, loodetavasti seda enam ei juhtu peale modifikatsioone.

Isegi korralikest BEC-idest on palju muret tulnud, rääkimata siis 10$-se ESC-i BEC-ist. Mina katsetaks esimese asjana kondekaga. See võiks igal juhul 5V ahelas olla, kuna odava BEC-i küljes olev kondekas on kindlasti liiga väike (ja asub pika juhtme otsas ehk kaugel servodest).

Häda sisu on see, et servod tekitavad suure koormuse, mis põhjustab pingelangu ja vastuvõtja läheb pildituks. Kondekas silub seda olukorda.

1.Kondekas sai AUX pesasse pandud ja on mingi 6 cm kaabli otsas.

2.Aku balanceri pistikust saab nüüd lisa UBEC voolu mille juhtmes on ka ferriit rõngas, Esci beci kõrvaldasin ahelast.

3. Vastuvõtja sateliidi viisin 90cm kaabliga lennuki sabatüüri tippu

See peaks küll nüüd ülim combo olema vältimaks kõiksugu leviga seotud probleeme. Kõik hetkel töötab, eks peale pikemaid katsetusi saab teada anda kuidas läks.

Kaks küsimust.
Kui suur määraja on see, et sabatüüri küljes oleva sateliidi antennid on samal teljel põhi vastuvõtjaga? Kuigi ta on teises asendis ja antennid erinevatel kõrgustel, on nad siiski samal teljel ja paralleelselt.

Kuidas saab panna topelt Ubec süsteemi? Antud hetkel kõrvaldasin ESCi oma. Vb kui panna 2 identset Ubeci?

Maikkel wrote:
See peaks küll nüüd ülim combo olema vältimaks kõiksugu leviga seotud probleeme. Kõik hetkel töötab, eks peale pikemaid katsetusi saab teada anda kuidas läks.

Kaks küsimust.
Kui suur määraja on see, et sabatüüri küljes oleva sateliidi antennid on samal teljel põhi vastuvõtjaga? Kuigi ta on teises asendis ja antennid erinevatel kõrgustel, on nad siiski samal teljel ja paralleelselt.

Kuidas saab panna topelt Ubec süsteemi? Antud hetkel kõrvaldasin ESCi oma. Vb kui panna 2 identset Ubeci?

Ülim combo oleks eraldi vastuvõtja aku Tegelikult olemas ka süsteemid, mis lasevad kaht BEC -i tagavaraks kasutada, kallimatele lennukitele ikka pannakse peale.

See,et vastuvõtja ning satelliidi antennid on samas tasapinnas, ei tee midagi halba aga kasu sest ka midagi eriti pole.

Kuna side on kõige parem kui saatja ning vastuvõtja antennid on paralleelsed siis vastuvõtja (mudeli) pööramisel 90 kraadi võrra muutub signaal kõige kehvemaks. Selle ära hoidmiseks paigutataksegi satelliidi antennid risti põhi vastuvõtja omadega. Kui põhivastuvõtjal on kaks antenni siis on hea mõte need ka omavahel risti paigutada. Hea näide on üks Orange RX: http://www.hobbyking.com/hobbyking/stor ... eiver.html

Nu PowerBox tolle mudeli peale oleks vist juba ilmne liialdus
Mis puutub aga antennidesse, siis kindlasti on eemale viidud satikast kasu. Võtab teine tunduvalt puhtamat signaali, kui kere sees igatsugu ESC-ude ja BEC-ude ning mootorimähiste müraga saastatud põhivastuvõtja.

Mis puutub keeramisse, siis võibolla õnnestub 90-kraadi keerata hoopis põhivastuvõtja "vuntse" - või siis satelliiti teises mõõtmes (ruum on kolmemõõtmeline, järelikult mahub sinna sisse kolm ristuvat vektorit).

Midagi mõtleb ikka välja, kuidagi keerab ikka risti, aga reaalsuses kui oluline see on ja mis see põhjus on?

Põhjus seisneb antennis ning raadiolainete levimise geomeetrias.

Ilmekas pilt signaali tugevuse ja geomeetria vahelise seose kohta:


Antenniga risti (x ja y-telg) olevas suunas on signaal tugev, antenniga samal teljel (z-telg) aga nõrk. Kui nüüd lennumasin satub olema antenniga piloodi sihis, siis võib tekkida nö pime ala, kus signaal on nõrk ja ongi jama käes. Kui on kaks antenni, siis panedki nad omavahel risti, vähendades pimedat ala.