Mudelismifoorum

FPV lendureid peaks siin üksjagu olema, kuid sellekohast arutelu paistab vaid näpuotsaga olevat.
Kuna teema paistab olevat tundlik, siis jätame sagedused ning võimsused välja ning räägime mis tüüpi antenne keegi kasutab.

Kes asjaga eriti kursis pole ning kellele asi huvi pakub, siis mõned üldisemad põhitõed (kirjutan enamus spetsiifilisi termineid ingl keeles, nii saab soovija google abil lihtsalt vajaliku infoni):
Laialdasemalt on FPV seadmeid järgmistele sagedustele 1.2GHz, 2.4GHz, 5.8GHz.

5,8GHz plussid/miinused:

+ Kompaktsed seadmed/antennid, teravam pilt, ei sega 2.4GHz levi.
- Väiksem leviulatus, kehv penetratsioon (sobib lendamiseks näiteks põllul kus pole ehitisi/puid).

2.4GHz plusid/miinused:
Omadustel jääb ta 1.2GHz ning 5,8GHz vahele, kuid suureks miinuseks on see, et seda ei saa kõrvuti kasutada 2,4GHz pultidega.

1,2GHz plussid/miinused:

+ palju suurem leviulatus sama väljundvõimsuse juures, hea penetratsioon.
- Seadmed ei ole nii kompaktsed ning antennid on 5x suuremad kui 5,8Ghz puhul, pilt ei ole nii terav kuna madalam sagedus ei kanna niipalju infot, annab häireid 2,4GHz sagedusele (nn 2'nd harmonics) mis vähendab puldi levi.

Et suurendada leviulatust 2x peab suurendama saatja võimsust 4x.
Antenniga leviulatuse 2 kordistamiseks peab antenni Gaini suurenama 6dB (Näit tavaline pulkantenn on ca 1,3dB ning kui sellega on leviulatus 1km, siis 7dB suundantenniga oleks leviulatus 2km).



Antennid:

Pmst iga turul oleva seadmega tulevad standardis kaasa Half wave Whip antennid. Antud antenn kujutab endast sisuliselt SMA otsikut ning sinna taha ühendatud koksiaalkaablit millel on otsast 1/2 lainepikkuse ulatuses varjestus maha võetud. Olenevalt sellest kas paigutad saatja antenni horisontaalselt või vertikaalselt on sealt tulev signaal horisontaalse või vertikaalse polarisatsiooniga. Kuna tegemist on väga kehva antenniga ning horisontaal/vertikaal polarisatsioon on väga vastuvõtlik signaali peegeldustest tekitatud häiretele (Multipath interference), siis hetkel siin pikemalt ei peatukski.

Ostes või meisterdades ise soovitaks valida ringpolarisatsiooniga antenni (circular polarization). Antud antennid on kas LHCP või RHCP - ringpolarisatsiooni puhul on antennist väljuvad raadiolained spiraali kujulised ning vastavalt sellele kas antenn on vasaku või parema käe oma väljub sealt ka vastava 'käe' signaal - nagu poldi keere. Saatja vastuvõtja peavad olema alati sama käe omad. Siin ongi tegelikult CP antenni kõige suurem eelis. LHCP antenn on sisuliselt pime RHCP signaalile, ning kui LHCP saatjast tuleb signaal ning peegeldub kuskilt pinnalt muutub see automaatselt RHCP signaaliks. CP antennid on teisisõnu suhteliselt immuunsed signaali peegeldustest tekkivatele häiretele.

Saatja antenniks soovitaksin Cloverleaf antenni mis tagab ühtlase levi igas suunas.
Vastuvõtjale oleneb juba vajadusest. Kui tegemist on näiteks kopteriga ja soovid lennata enda ümber 500m ulatuses, siis tuleks vastuvõtjaks samuti valida Cloverleaf antenn.

Kui soovid lennata kaugemale, tuleks valida suurema Gainiga antenn (Mida suurem gain number, seda tundlikum on antenn, kuid pöördvõrdeliselt väheneb ka levi nurk, ehk antenn muutub suundantenniks. Teisisõnu saad lennata vaid sinna kuhu vastuvõtja antenn on suunatud). CP vastuvõtu suundantennid on näteks Helical ning Crosshair.

Pildil on kjutatud 3 vastuvõtu antenni nn leviala. rohelisega on Cloverleaf, vasakul punasega on 4 turn Helical ning paremal 9 turn helical antenn.
Helical antenn näeb välja nii:

Tundlik teema

Loeks isegi kuna vaatan ringi mis FPV sisteemi soetada - ei saa ju kasutatav konf suur sõjasaladus olla

Loeks isegi kuna vaatan ringi mis FPV sisteemi soetada - ei saa ju kasutatav konf suur sõjasaladus olla

Sagedused ja võimsused on ilmselt veidi üle "piiride" painutatud, kes see ikka väga valjuhäälselt tuututada tahab.

Mina ei suuda siit kuidagi välja lugeda, et 1,2 GHz Eestis kasutusloata vaba sagedus oleks:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... sa%201.pdf#
Peilingaatoriga autod ja politsei poleks vist suur ime.

( http://www.tja.ee/raadisageduste-kasutamine )

praktikas peaks olema küll suur ime,sest tavaliselt hakatakse asja vastu siis huvi tundma,kui astutakse mingi sidelingi varba peale.Pealegi 1.2g on amatööride kasutuses ja seetõttu pole seal eelpool mainitud
sidelinke.Väljapeilimine aga teatavasti maksab ja rahaga on.....

Nad on aidanud isegi metsa lennanud raadiomajakaga kallist võistluslennukit leida. Riigitöötajatel fiks palgakulu. Liigutama hakatakse niipea kui keegi häireid oma kanalil kaebab. Riik müüb raadiosagedused kasutajatele ja on kohustatud need sagedused häirevabadena hoidma. Amatööridele on seal 10 MHz riba ja lai videojura on hoopis teine asi. Eestis on tegelikult ööpäevaringsed raadiosagedusi kammivad monitooringujaamad.
Foorumeid lugeda osatakse ka.
Asi pole nii algeline kui võib näida.

võimalik,et praegu on asi operatiivsemaks läinud,aga 2004 aastal helistasin sideametisse,et 3,6Mhz amatöörlainel on mingist katkisest kõrgepingeliini isolaatorist kogu band minu jaoks kinni.Vastuseks soovitati endal vana kesklainetransistorraadioga see liinialune läbi jalutada ja see isolaator üles leida.Küll nemad siis juba ise asja edasi ajavad.

Sellist paikset madalate sageduste kõrgepingehäiret on Eesti paksult täis ja sellega võidelda on tõesti lootusetu. Nii madalal minuteada tegeletakse ainult erivajadusel ja erilistel sidekanalitel. Eriti kevadeti ülilevi ajal võib võigas häireallikas asuda hoopis Hispaanias või Kamtsatkal.
Sakslased otsivad kõrgepingehäiret suure parabooli fookusesse pandud mikrofoniga - isolaator säriseb.

Antennidest ja erinevatest sagedusaladest rääkida ja infot jagada vast tohib. Siin foorumis eeldame siiski, et kõik käituvad seaduskuulekalt.

Kas tavalise 2,4GHz antenni saab ümber ehitada 433MHz antenniks?

2,4GHz antenni traadi pikkus on lühem, 433MHz antenni traadi pikkus peaks olema aga 173mm. Siit tekkis mõte kasutada ära 2,4GHz antenn ning joota antenni traadile otsa lisa traat. Sellisel juhul saaksin ära kasutada olemasoleva antenni korpuse ning pistiku.

Andke palun head nõu, kas asi ongi nii lihtne või on see keerukam.



Oleksin väga rahul, kui saan normaalse antenni, mille tööulatus on ~500m. Suundantennist ei ole huvitatud.

Riff wrote:Kas tavalise 2,4GHz antenni saab ümber ehitada 433MHz antenniks?

2,4GHz antenni traadi pikkus on lühem, 433MHz antenni traadi pikkus peaks olema aga 173mm. Siit tekkis mõte kasutada ära 2,4GHz antenn ning joota antenni traadile otsa lisa traat. Sellisel juhul saaksin ära kasutada olemasoleva antenni korpuse ning pistiku.

Andke palun head nõu, kas asi ongi nii lihtne või on see keerukam.



Oleksin väga rahul, kui saan normaalse antenni, mille tööulatus on ~500m. Suundantennist ei ole huvitatud.

enam vähem see nii ongi igasugu kalkulaatoreid netis olemas.
aga tekkis kohe küsimus millel kasutad seda sagedust?
vabasagedus ja ilmselt tallinna kandis käib seal sage vestlus nii et segavaid faktoreid seal võib palju esineda! beebimonitorid ka samal sagedus alal.

Ma võin sulle anda sellise pulga "sisu" 433 MHz antenni seest. Pildil see alumine traat. Millegipärast pole ma teda veel ära visanud.

Kalku oli piisavalt lihtne

antenni pikkus = c/sagedus * 1/4 * 0,95

c - valguskiirus, 299 792 458 m/s
433*10^6 Hz
1/4 või 1/2 lainepikkus, lambda - seda peab uurima, kummaga on tegemist. Üldine hoiak oli, et kui on spiraali keeratud antenn, siis kompaktsuse tõttu kaotab levis.
0,95 - koefitsent valguskiiruse ja traadil liikuvate laengute kiiruse erinevuse kompenseerimaks

Kasutus on HK/APM telemeetria moodul. Side arvuti ja APM vahel.

Siin on huvitavat juttu heade antennide kohta, millel on suur võimendus.

http://fpvlab.com/forums/showthread.php ... 433MHz-LRS

Tegin mõõtmised antennidega. Mission Planner ja MavLink, tulemused on protsentides.

* Komplektis olnud antennid mõõtetulemus oli vahemikus 86 - 38 - 17 %

* Liikuri küljes olnud antenn vahetatud 1/2 lainepikkus antenni vastu, arvuti küljes ikka odav komplektis olnud antenn, tulemuseks sain 100 - 86 - 85%

Ehk väga lihtsate vahenditega on võimalik oluliselt tõsta signaali tugevust 17% pealt 85% peale.

Mõõtmised sai tehtud toas, maja vahetus läheduses, hoovi kaugemas punktis.