Mudelismifoorum

Rongimudelitega on üksjagu tegeletud ja jooniseid teisendatud ja suurendatud ja joonestatud ja...

Viimasel ajal on kummitanud idee laste rõõmuks ka raadioteel laev nikerdada. Vahest näen raudtee ääres igasugu põnevaid soid ja kraave, mille ääripidi, pult käes, jalutada ja Eestimaa senitundmatuid veekogusid pokujuuretasandilt filmida.

Vahelduva eduga olen ka Tartu jõelaevanduse vastu huvi tundnud ja ikka päris väiksest saati neid laevu imetlenud.

Ja siit on kuidagi sõelale jäänud kunagi Pihkva vahet sõitnud "Vanemuine."

Leidsin netist mingid joonisedki, muid andmeid leidsin ka ja tegin ka esialgsed kalkulatsioonid.

Sobiv mõõtkava oleks 1:43 nõukogude metallist automudelite vaimus, nii saaks paraja 70cm pikkuse laevukese, millel süvist kõigest 28mm. Ja veeväljasurvet 900 grammi.

Siit kohe esimene küsimus nendele, kes laevu varemalt teinud: Palju kaaluvad mootor, elektroonika ja akud? Kas on võimalik sellise suurusjärgu laevukesega selle 900 grammi piiresse jääda? Või peab ise teistsuguse mahukama põhja leiutama?

Kuidas oleks sellise süvisega laeva püstivus? Püstivuse parandamiseks peab võimalikult suur osa tema kaalust olema võimalikult põhja lähedal, ehk et tekiehitised sulgkerged? Ulmeks ei kisu või?

Kuidas kere sid tehakse? Ise mõtlesin, et tuleb jooniste järgi penoplastist kuju vesta, see sisse pahteldada ja lihvida, seejärel selle peale klaasriidest ja vaigust teha korduvkasutatav vorm ja siis vormi sees jälle see päris õige kere?

Mis masinavärki kasutada? Räägitakse igal pool siin ulmepööretega mootoritest, millel peab olema vesijahutus... Kahtlustan, et nendega ikka oksi ja mättaid ei väldi ehk et peaks aitama kaunis väiksest ja lahjast mootorist, et jõelaev sobiliku käiguga liikuma panna?

Mida teeks selline laev, kui mootor liiga võimas on? Senine füüsikaharidus ütleb, et tõuseb veest välja, ajab raskuskeskme kõrgele ja võib ümber ja põhja minna?

Kuidas kaitsta kruvi heina ja lehtede eest? Kunagi nägin mingil päriskaatril pikkadest varrastest harvemate rõngastega torujat võret kruvi ees. Kas üldse on võimalik kruvi kaitsta ehk et kas sodi tuleb tundmatus madalas vees niikuinii kruvi ümber nii, et selline rest pigem takistab sodi kättesaamist, mitte ei kaitse kruvi ummistuse eest?

Mootor / 150g
ESC / 50g
Akud / 250-500g

Ega vesijahutusega süsteemi paigaldamine ei ole mingi reegel, eriti veel kõrgete pööretega mootoriga. Vabalt võid kasutada mõnd outrunnerit, kui kiiruse järgi hullust ei ole. Saan aru, et eesmärk on ikkagi scale-välimuse ja liikumise järgi? Sel juhul madala KV-ga outrunner ja mõni tavaline ESC. Tegelikult, kui raha ei ole küsimus, võid osta tagurpidikäiguga progetava paadi regu ja vähemalt sellele vesijahutuse külge pookida.
Väikese kiiruse juures paat niikuinii ümber ei lähe, järelikult võid pardale mõne õhutusava teha, et elektroonikast õhkuv kuumus välja pääseks.

Tagurpidikäigu funktsiooniga regu on kasuks just siis, kui kruvi ümber soga koguneb - siis lased täispööretel edasi-tagasi ja teoorias/praktikas 50% juhtudel saab kruvi puhtaks.

Õõõ et nagu suurel osal RC paatidel pole tagurpidikäiku??? See oli nüüd küll üllatus. Ma seni mõtlesin, et on nagu autod, üks servo keerab tüüri ja regulaator liigutab edasitagasi.

Noo kiirpaatidel üldjuhul ei ole sest need on nii ehitatud et tagurdades ei ole nad lihtsalt juhitavad. Aga kui võtta koopia mudelid siis neil on olemas ja võistlustel isegi on olemas väike osa kus peab tagurdama.

Asi on rohkem hinnas kinni. Miskipärast maksad paadi puhul tagurpidikäigu eest u 3x rohkem, kui ainult FWD regu eest.

Kui paat on tagant "sirge seinaga", siis kiiresti tagurdades tahab kogu kere vette kaevuda.

Kahjuks nii ta kipub olema jahm. Noo sirge seinaga pole väga hullu aga kiirpaadid rohkem terava nurga all siis nendega ei saa absoluutselt midagi teha.

Kuidas veemudeli "elektroonika" vesijahutust tehakse? Ihusilmaga pole näinud, mihuke see elektroonika välja näeb, aga kui mängus jõutransid või miskised sarnased keerulisemad "kivid," siis aitaks äkki see, kui laevakeresse istutata kere välsipinnaga tasa ja kere kujuga alumiiniumitükid, mis otsekokkupuutes veega ja mille külge jõutranss kruvitud on? Tavaliselt ju on neil kas kruviaugud või kruvid küljes, millega neid radiaatorite külge kruvitakse?

Keresse augu tekitamine on ju päris suur risk. Millega sa seda alumiiniumi tihendada mõtled?

Elektroonika on tavaline kiirusregu, millel seest tühi metallkast kivide otsas istub. Vesi jookseb ühest avast sisse ja teisest välja. Samasuguste metallkastidega saab ka näiteks akusid maha jahutada, kiirpaatidel just.

Kõige ässam RC laevakere oleks alumiiniumist, kui jutt sinu väljapoole eenduvate ribide peale läks. Sel juhul saaks absoluutselt kõike väga kergesti norm temp-i piires hoida.

Minu paar kopikat ka sekka.
See mudel kiirust taga ei aja, seega liigutamiseks sobib ka Oomipoest hangitud 6v mikrokas. Nõrgemapoolne auto ESC seda juhtima ja paat missugune.
Mängida tuleb kruvi suuruse ja sammuga, see nagu kõige rohkem mõjutab.
Kui skaalakiirus mõttes, siis voolud pole nii suured, et elektroonika kuumeneks. Katselisel teel.. teed mudeli valmis ja vannis vaatad, kas on lisajahutust vaja või ei. Suure tõenäosusega ei ole.

Kui mootor või ESC siiski peaksid ebameeldivalt palju kuumenema, siis tripime Bauhausi, otsime üles 2mm messingtoru ja veidi 1,5mm² elektrijuhet. Juhtmelt on ainult rüüsi vaja (tuleb selline kena kummist toru). Messingtoru lõõmutame gaasipitsiga ja seejärel kerime paar keerdu ümber mootori (harjade kohalt). Regule võib paar korda jahutusribide vahelt toru läbi viia. Kaks toruotsa tuleb viia läbi paadikere - sisse- ja väljalase. Kõik lahtised otsad rüüsiga ühendada ja voilà... Loomuliku tsirkulatsiooniga vaevalt jahutus tööle hakkab, toru on liiga väike. Aga tilluke tsentrifugaalpump sissevõtu ja mootori radika vahel sobib suurepäraselt. Viimasega võin soovi korral ka aidata.

Suvaline kättejuhtuv komplekt RC18 regust, vene mikromootorist ja 1400mAh NiMH akust (...mis liigutaks juba kaatrit) kaalub veidi üle 200g. Pluss servo(d) ja vastuvõtja siis 300-350g.