Mudelismifoorum

Mudeliseminar tekitas väikse huvi selleks hooajaks elektriplaaner soetada. Eelmisel aastal sai veidi Elipsoidi lennutatud ja nüüd oleks soov odavama otsa lennukite hulgast leida kerge (pakendi kaal kuni 950g, max 1 kg) 2,6-2.8m kanti tiivaga elektriplaaner. Vigurlennuomadused pole olulised, kuid termikaomadused võiksid head olla.

Eesmärgiks on plaaner, mille lennukaal jääks 1600g piiridesse - saaks veel talutava minekuga 7-purgi laeva, mille 80A regulaator ära toidab ja millega kõlbaks ka F5J võistlustel käia.

Hetkel liigub mõte kahe variandi vahel:

• * Elipsoid (149 EUR) - välimus meeldib kangesti ja eelmise aasta kogemusel tundub, et lendab ka, puuduseks tiivakinnitus ja ehk ka natuke nõrgavõitu tiib
  
  
  
  * Champion (159 EUR) - koledam, tiib lühem, kuid tiivakinnitus näib parem olevat
  

Piiri peal kaaluga, kuid ehk ka vastupidavam on Avocado (159 EUR), kuna kirjade järgi on tiiva talas ka sütt kasutatud.




Igasugused ideed ja arvamused on teretulnud. Paluks arvestada, et maksimaalne hind on 200 EUR ning selles hinnaklassis vist mingit imehead kaupa ei liigu

Pakun ka Graupneri variandid välja... Üks mida endale koguaeg olen plaaninud võtta on Cumulus XXL. Cumulus'e järglane, niiet igasugu pisivead ja puudused peaks olema kõrvaldatud. Netis on selle lennuki kohta ka kindlasti inffi, otsin välja ja lisan lingid siia hiljem. Jääb küll soovitud tiivaulatusest veidi väikesemaks 2250 mm tiivapindala 42dm2

PDF-failina kasutusjuhend

http://shop.graupner.de/webuerp/servlet/AI?ARTN=4546 2990kr



Specification
Wingspan approx. 2250 mm
Fuselage length approx. 1045 mm
Overall length approx. 1085 mm
Wing section GQ/W 10%
Tailplane section Flat plate
Wing area approx. 42.1 dm²
Tailplane area approx. 7.8 dm²
Total surface area approx. 49.9 dm²
Glider version approx. 1090 g
Electric version approx. 1790 g

Ise otsustasin ka pikalt ja lõpuks võtsin elipsoidi,hoolimata tiivakinnitusest,mis tegelikult polegi nii halb,alguses tuleb lihtsalt ilusasti märgid peale viilida.
Ja hind oli väga sobiv.
Olen ka edasi otsinud ja leidsin kaks päris asjalikku mudelit Modellbau-Bichler.com-ist.
http://www.modellbau-bichler.com/elegan ... 6977576a6c

Seda Eleganti mudelit on saada ka V-tail versioonis.

http://www.modellbau-bichler.com/fenixh ... 6977576a6c
Vaata ka: http://www.top-model.ch/de-de/prdtDetai ... tName=1073

Mõlemad kenad ja asjalikud masinad,kuigi tiib võiks veidi pikem olla.
Üks lemmikuid on ka staufenbielis Last Down Sport,aga see on natuke raskevõitu ja hind ka seal üsnagi piiri peal.
Võid ka art hobby shop vaadata aga sealt sa suurt alla 300 euri ei saa.
http://www.arthobby.pl/arthobby1/shop.html
ELEGANT

FENIX H (2,6m)

Milline plaaner? Ei, kahe milline!

Kas Ellipsoidi tiivakinnitust moderniseerida ei õnnestuks?

Elipsoidi tiivakinnitus pole sugugi nii hull,lihtne ja klassikaline.
Kindlasti on võimalik seda muuta,aga se eeldab ilmselt kere mõningast ümberehitamist,peaks pealt lahti lõikama jne.
Ise tegin nii: panin tiiva ilusasti paika,eelnevalt puhastasin ja lihvisin pisut neid raudpulki,mis tiibade kinnituseks kaasas,siis liimisin ned metallitükid lihtsalt epoga kere külge korralikult kinni. Kui liim oli kuivanud,võtsin tiivad maha,oligi kõik.
Põhiline on se esimene jämedam metallosa täpselt ja õieti kinni saada.
Soovi korral võib sinna ju veel mingeid tugevdusi juurde liimida,klaasriie,vineer jms.
Elipsoidi keret tuleks niikuinii tugevdada,see oli Olavi enda soovitus.

Hei Olavi!

Arvan, et su Elipsoidi variant igati önnestunud kombinatsioon.
Kogemused olemas, termikalend hea, mootor sobib kaaluga ja tömme märkimisväärne. Hind suurepärane.
Elektiline termikaplaaner vöibki veidi kergema konstruktsiooniga olla:
1. start mudelilt erilist stabiilsust ei nöua, erinevalt F3J mudelid, mis oma energia nöörist saavad.
2. kerge kaal lubab ka kergemat mootorit ja akusid
3. vale maandumisega saab köik mudelid tükkideks.

Elipsoidi suureks eeliseks vähene pinnakoormus ja hea profiil.
Championit olen ka lendamas näinud, on kindlasti kiirem, kuid termika omadused ka kehvemad.

mart wrote:Hei Olavi!


Elipsoidi suureks eeliseks vähene pinnakoormus ja hea profiil.
Championit olen ka lendamas näinud, on kindlasti kiirem, kuid termika omadused ka kehvemad.

Aitäh Mart, Championi ja Elipsoidi võrdluskogemust ma kelleltki ei lootnudki, aga kui sinu meelest on Championi termikaomadused kehvemad, siis see on minu silmis tugev punkt Elipsoidi kasuks.

Ma pole muide ka sinu plaanerit unustanud - ideaalplaan on mõlemad lennukorda ja timmi saada, nii et kui üks või teine peaks matsu saama, siis on varuvariant peale mootori ümbertõstmist võtta. V-saba kogemust pole - kohe huvitav oleks proovida.

Kommentaar Elipsoidi tiivakinnituse kohta: ma ei liiminud parema transporditavuse huvides neid raudvardaid kinni ja isegi peale sujuvat maandumist tiivad ja vardad mängisid veidi ning enne starti pidi ühe tiivapoole veidi eemale tõmbama ja esimest jämedat varrast pöörama, et tiivapooled kenasti istuksid. Teisalt, selline mängimise ruum säästab ehk ebaõnnestunud maandumise korral tiiba või keret ... Peaaegu igal asjal on oma head ja vead Ja kui ma peaks uuesti Elipsoidi tellima, siis kohe alguses liimin lisatugevdused - saab küll veidi raskem, aga loodetavasti vähemalt kohe ei lagune. Millalgi võin vaadata, kas kapsaks kukkunud kerel on detaile, kus on esialgsed mõrad näha - riputaks illustratsiooniks paar pilti üles ja ehk saaks teadjamatelt vajalike tugevduste kohta lisanäpunäiteid.



Lauri: Graupneri pean liiga pisikeseks, sest mul pole kahjuks teravad kullisilmad ning suurem tiivaulatus on seega abiks.

Ervin2: Elegant tundub tänu pidurdusklappidele ka arvestatava variandina, aga kas kusagil on näha selle mudeli detailsed andmed? Esialgne googeldamine ei andnud tulemust.

Elipsoid tiivakinnitusel mõtlesin ma kasutada viimasel ajal tehasemudelit juures populaarseks saanud tavalise läbipaistva teibi kasutamist,st.tõmban tiiva ja kere liitumiskohale lihtsalt teibi peale,peale lennutamist jälle teip maha.
sama süsteem toimib hästi Volare tiivaotste fikseerimiseks,ka Windstaril sama süsteem.

See tiivatraatide jutt on praktikast väga tuttav. Mul olid mõlema tiiva otstes konksud ja paar kummirõngast hoidsid tiibu koos. Probleeme polnud, aga kõvemate maandumiskopsudega andis kumm venima ja katki naljalt midagi ei läinud. See oli väga hea just maandumiste harjutamisel. Niiöelda vormis olles tuli 50 maandumise keskmiseks kusagil 85 punkti. Harjutasime maandumist lühikese nööriga ja maanduda tuli täpselt 60 sek peal. Poole tunniga jõudis teha kiirtempos 10-15 maandumist.
Selline tiivaühendus oli väga töökindel. Kerel tuli tugevdada tiiva esi- ja tagaserva toetuskohti kerele, sest sealt kippus ära kloppima.

Teibi kasutamine on igati sobilik. Kinnitan oma mudelitel samuti tiiva välimisi osi vaid teibiga ja teisel mudelil ka tiiba kere külge. Kui jöud ikka väga suureks lähevad, siis annab teip järele ja muud osad kipuvad terveks jääma.
Tiibade kinnitamine kere külge koksude ja kummi abil on töesti kasulik ja palju kasutatav viis.
Elipsoid on kindlasti parem termika-mudel, kui see teine, mis kokkupanemist sul ootab.

Paberist maalriteip on ka igasugusteks sellisteks kinnitusteks testitud ja kõlbulik. Kinni hoiab ja kui vaja, läheb katki kah.
Äkki keegi teab Ellipsoidi tiibade kaalu?

Üks Elipsoidi tiivapool koos 18g servo, selle kinnitusvidinate ja servokaabliga kaalub mul 262g. Mälu järgi oli tiivapoolte kaaluerinevus 5g kanti, seega kogu tiib koos mul kasutusel olevate Dymond servodega võiks olla 525-535g vahemikus.

Vaikselt hakkab tunne tekkima, et läheb uue Elipsoidi tellimiseks. Iga pood ei paku seda komplekti mitmes värvitoonis, kuid kas punase tiivaga variant oleks taeva foonil oluliselt paremini eristatav?

Mulle on tekkinud mulje, et alates paarisajast meetrist on köik mudelid vaid mustvalged, hallides toonides ja värvi peaaegu ei erista.
Omale olen valinud mudelid selliselt, et alumine pool oleks märgatavamalt tumedam, kui ülemine pool. Siis saab vähemalt aru kumbat pidi mudel öhus on.

Kaitsevärvi küll ei soovitaks. Sinine sinises taevas ja hallikas-alumiiniumivärvi pilvede taustal peaks olema halvimad variandid.
Valge, kollane, punane paistavad hästi. Kaugel asuvalt lennukilt peegelduv valgus on pea alati taustast nõrgem ja ta paistab nagunii niiöelda "musta auguna".

Jah, nii see kipub olema. Punane kusjuures ei ole must-valgel skaalal väga hea. Sinine või roheline on paremad. Punane on abiks ehk põllu pealt lennuki leidmisel aga mitte õhus.

Enda eelmise aasta värviskeem ei olnud väga hea. Esiteks oli kontrast liiga madal ja teiseks diagonaaljooned on out. Tõenäoliselt proovin sel aastal paari laia tumerohelist ristjoont tiiva all.

Arne

Ammusel ajal lugesi mingist autoajakirjast autovärvidest,et mis talvel (ja halva nähtavusega) paremini paistab.
Järjestus oli vist selline: Kollane(neoon),oranz(neoon),Heleroheline(neoon),
ja halvimad: Hõbe,pruun,tumesinine.

Koolis õpetati ka seda, et inimese silm (aju) rohelisega kõige rohkem harjunud (loodus üleni roheline ju) ning eristab väga hästi kõike sellest erinevat! Ehk siis rohkeline värv märkamise suhtes pole ehk parim... aga kui lennuk on taevas pilvede all, siis polegi see vist enam tähtis.

F1-es olla ju Jaguari meeskonnal jama olnud, et nende "british racing green" on oma kaalult raskem värv (võta sa kinni, oli see kuulujutt või asjal tõsi taga). Niiet värvil ja värvil on ikka vahe

Vaadake vabalennu MM-i pilte. Nemad teavad seda värvide asja!

Hmm. Vabalennumeestel ei ole ju lennukit jälgida vaja. Pigem paksu rohu seest leida - eredad ebalooduslikud värvid peaks parimad olema.

Raadiomeestel on probleem just pidevalt asja jälgida. Kuna lennuk lendab 99% ajast VÄGA heleda taeva taustal - siis ainus mõistlik variant lennukit nähtavaks teha on ta tumedaks värvida. Taevast ennast heledusega lüüa ei õnnestu. See 1% on nendeks puhkudeks kui lennuk on tumedal taustal - tuleb maanduma paksu metsa foonil näiteks. Aga siis on ta madalal ja sa näed teda pigem külje pealt ja pealt kui alt.

Mistõttu on loogiline, et lennuk on alat nii tume kui saab ja pealt nii hele kui saab + mõlemal poolel konkreetsed kontrastsed laigud eriolukordade jaoks ja muudest tumedatest mütsakatest eraldamiseks.

See mida inimese silm tavaliselt paremini näeb pole eriti oluline - niikuinii näed sa lennukit mustvalgelt. Muideks - abiks trikk on võtta oma lemmiklennuki eri värvi versioonide fotod, nad normaalse pilditöötlusprogrammiga mustvalgeks teha ja siis võrrelda - tume on parem.

Arne

PS. Värvide kaalu poolest on valge üks hullemaid.

Vabalennus on lendava lennuki nägemine üks põhiprobleemidest. Rohu seest otsimiseni tuleb kõikepealt jõuda, sest see koht asub stardist kuni paari kilomeetri kaugusel. Palju on võistlusi VÕITMATA jäänud, sest kohtunikud ei suuda lennukit näha.
Tumedaid praktiliselt ei kasutata.
Raadiolennukid lendavad põhiaja siiski sellises kauguses, kus värvid on eraldatavad.
Paistab, et tekkis huvitav kõrvalteema!
Mõni hästi tumeda lennuki omanik võiks kogemusi jagada.

Raadioplaanerite puhul on minumeelest üks edukaimaid eraldusmärke laiad kontrastsed risti triibud tiibade all.

Olen ise teinud ühe lennukiga päris õnnetu matsu just seetõttu, et kaugel ja madalal ei õnnestunud lennuki asendist aru saada.
Nimelt oli antud plaaneri tiib muidu valge, aga kõrvade otsad nii ülevalt kui alt punased, lennuk oli küljega minu poole ja polnud aru saada kas pöörab minu poole või eemale kuna kõrva pealmist ja alumist poolt polnud võimalik eristada, andsin kangi valele poole ja olidki jupid taga.

Tean et Tragis kus kasutatakse Sikkensi värve, on katsetatud ja jõutud järeldusele, et kollane on kõige raskem. Suur tiib pidi kollasena tulema umbes 20g raskem kui muude värvidega.

Kollase värvi all on valge värvi kiht, et kollane hea tulemuse annaks ja sealt ka kaalukasv.
Mul olnud nii tumepunase kui ka tumesinisega värvitud tiibu, pealt valged.
Mölemad tunduvad kasutuskölbulikud olema.
Punase tiivaga mudeli olen kord küll silmist kaotanud, mudel oli ca 800m körgusel ja vaatasin korraks mujale ja ei leidnud enam kohe ülesse. Önneks, teiste abiga, ei läinud mudel kaotsi.

Seda tiiba vaadates tekib mõte, et lisaks värvile on oluline ka see kas tiib valgust läbi laseb. Sõrestiktiiva juures on sul valikuvõimalus - võibolla tõesti hästi läbikumav tiib on heledana parem. Samas läbipaistmatu tiiva juures valikuvõimalust pole.

Arne

Täpselt !!!
Kui päike tiivast läbi paistab, on mõnikord ülihästi näha.

Eelmine aasta lennutasin läbipaistva tiivaga 7.5cc mootorlennukit. Tekib sama efekt, mida tulnuk kirjeldas. Õhtul madala päikesega endast kaugel ja horisondi lähedal lenntates ei saa aru lennuki pidisusest! See võib läbipaistva tiiva puudus olla, kuigi plaaneri puhul on taolist olukorda harva.

Mootorlennukitel (mis ei lenda meeletult kaugel ja on suhteliselt suured siiski) kiputakse tegema nii, et ülemine tiiva pool on värviline ja alumine siis vähem või täiesti ühte värvi/valge. Peamine värvivaliku eesmärk, et lennuk ilus oleks ja samas ka ülemine/alumine pool oleks väga lihtsalt eristatav!

sama efekti eest hoiataks musta värvi kasutamises, õhtuti läheb eriti jamaks, orientatsioon kaob ära kui ka korraks kõrvalisi objekte silmata. seda enam kui lennukil puuduvad rattad, on üks tume kriips lihtsalt lendamas....

sama efekt tuleb ka päikesele lähedale minnes, seda peaks vist kõik teadma, pole värve, pole üldse suurt miskit näha..

Eks plaaneril vist kõige tähtsam ikka see suurel kõrgusel lennuki nägemine ehk siis milline värvilahendus kõige paremini taeva/pilvede taustel nähtavale tuleb.

Mina pole endale siiani selgeks teinud, tänu millele me näikte plaanerit 500m kõrgusel üldse näeme?! Taeva taust on helesinine. Lennuk on taevafoonist tumedam siiski ehk näeme nö "auku" taevas. Kas nüüd tõesti poleks kaval, kui see lennuk üleni must oleks või siis mõni teine tume värv, mis valgust pigem EI peegelda? Samas on ju hästi näha ka valget lennukit... siinkohal tunnistan, et ei suuda oma peaga seda loogikat välja mõelda! Ootaks veel õpetussõnu ja arvamusi...

Plaaneriga kõrgel lennates polegi minumeelest tiiva alune värv kõige tähtsam, niiehknaa näed üht tumedat risti.
Pigem on oluline saada aru mudeli asendist kui oled kuskil kaugel endast, plaanerite puhul on see eriti kriitiline kuna ristlõike pindalad on igast küljest minimaalsed.
Loomulikult on enda mudeli teistest eristamine veel omaette teema, Eestiski on tehtud mitmeid lakse just seetõttu et lennatakse koos, sünkroonis ja lähestikku ning haktakse kogemata kellegi teise mudelit juhtima.

Olen kuulnud kuskilt, et must mudel pidavat maru kuumaks minema ja see ei pidavat hea olema.