Mudelismifoorum

Avastasin, et pärast aastast seismist on mu paadi servo pistik kergelt oksüdeerunud. Nühkisin kõiki kolme klemmi nõelaga ja noa teraga, aga servo endiselt järgi ei lülitu. Kas probleem võib tõepoolest selles olla? Ja kui on, siis kuidas on võimalik rohelisest saastast jagu saada? Roostesurm aitab?

Üks variant on tegelikult veel. Ma nimelt proovisin suvel üht ESC-i järgi, millele kogemata juhtmed tagurpidi jootsin - ESC tegi "suss" ja ei olnud enam kasutuskõlbulik. Vastuvõtja elas laksu üle ja kõik kanalid töötavad. Siiski - ma ei mäleta, kas tol korral ka servo ühendatud oli, või mitte...

Võiksin servole uue pistiku joota, aga ma ei viitsi ja ei taha. Hea metallhambaga Graupneri servo veel.

Rohelise värgi vastu aitab hästi contact cleaner nimeline aerosool. Pihustad peale ja klemmid läigivad, eemaldab ka tahma ja õli.

Rohelise värgi vastu aitab hästi contact cleaner nimeline aerosool. Pihustad peale ja klemmid läigivad, eemaldab ka tahma ja õli.

Kust saab?

Ära näe vaeva cleanerite ja muu sarnase saasta otsimise ja ostmisega.Nenede toime on ümmargune null,kui keegi tahab vaielda siis omal kogemusi autoelektiga 29 aastat ja ei ole veel näinud ühtegi tõhusat vahendit roheluse vastu.Ainus asi keev äädikas või ultravann keemiaga.Klemmide pind on niikuinii sügavamalt rikutud,ainus õige tegu on vaheteda ~2min. tööd.

Kuna jätkuvalt kestab meil rannailm, siis võtsin kätte ja tegin paadi korda. Selgus, et servo ei reageerinud tugevalt läbi roostetanud (?) kaabli mähistele. Rohelised klemmid viskasin minema, aga ühtlasi tuli maha haugata ka u 4cm servo kaablit, mis oli kahtlaselt pehme ja roostes välimusega. Tina selle külge ei haakunud, isegi pärast pikka salviga puhastamist.

Seega tuleb välja, et kui paat vees kummuli käib ja paar minutit vett täis jookseb, seejärel üle poole aasta tolmu kogub, hakkavad juhtmed vaikselt "mädanema"...

Servo ise on vinks-vonks.

Väike pilt ka tänasest BL-i testist. Süsteem töötab, vesi jahutab ja muud jutud.
Nii sai 25€-st kasutatud paadist 250€-ne paat ja lisasid tuleb veel juurde.

Mageda vee puhul ei tohiks juhtmed eriti ussitama hakata.
Kunagi ammu sai allveelaevu ehitatud ja neil sai mootor koos suvaliste juhmejuppidega vee alla pistetud ja ei mädanenud neist ükski. Mootorid küll hakkasid mingi aja peale vilisema, aga tilk õli tegi kõik korda
Aga kõik on võimalik siin päikese all.

Mis mootor sellel jahil peal on ja kuidas katsetamine õnnestus ka?

Nojamh. Ei oska kommenteerida. Ma pole seda laeva veel meres leotanud, aga juhtmete lagundamine algas pärast seda, kui paat Peipsi lähedal üsna turbases vees mitu korda kummuli käis. Peaks justkui puhtaim vesi olema Mul oli tol korral veel elektroonika aluseks vineerist plaat, mis kasvatas 3 kuud hiljem kenasti seeni - tuli minema visata. Nüüd on carbonist ja iga viimne, kui puiduosa sai minema visatud.

Mootor on 1600kv-d. Eilne sõit näitas seda, et ma võin suuremat kruvi kasutada või volte tõsta. Ei oleks välistatud ka kiirema ülekande tekitamine. Kogu elektroonika oli pärast sõitu väga jahe.

Peale sõitu jätsid paadil ikka "kaane" maha või jäi paat suletuks?
Kui ära kuivada ei saa, siis võivad küll niiskusega probleemid tekkida.
Aga edu, paatide hooaeg juba jälle varsti käes

Paatide hooaeg pole veel lõpetatuks loetud. Sellepärast ma ta korda tegin kiiresti.

Enne jää tekkimist saab raudselt veel mitu korda sõita.

priitom wrote:Paatide hooaeg pole veel lõpetatuks loetud. Sellepärast ma ta korda tegin kiiresti.

Enne jää tekkimist saab raudselt veel mitu korda sõita.

Ma juba arvasin ,et ma siin ainuke hull, kes nii-kaua kui vesi veel natukenegi pehme, ei raatsi hooaega lõpetada. Praeguseks aga siiski sain kõik nii heaks ja kiireks ,et enne sooja aega vist vee äärde rohkem ei kipu.

usamees wrote:

priitom wrote:Paatide hooaeg pole veel lõpetatuks loetud. Sellepärast ma ta korda tegin kiiresti.

Enne jää tekkimist saab raudselt veel mitu korda sõita.

Ma juba arvasin ,et ma siin ainuke hull, kes nii-kaua kui vesi veel natukenegi pehme, ei raatsi hooaega lõpetada. Praeguseks aga siiski sain kõik nii heaks ja kiireks ,et enne sooja aega vist vee äärde rohkem ei kipu.

No mis... jäämägi tuleb ikka pooleks sõita. Või vastupidi.

Tegelikult ma jääga väga ei ruttagi - paadisõidus on midagi müstiliselt ägedat, isegi aeglasel käigul

usamees wrote:

priitom wrote:Paatide hooaeg pole veel lõpetatuks loetud. Sellepärast ma ta korda tegin kiiresti.

Enne jää tekkimist saab raudselt veel mitu korda sõita.

Ma juba arvasin ,et ma siin ainuke hull, kes nii-kaua kui vesi veel natukenegi pehme, ei raatsi hooaega lõpetada. Praeguseks aga siiski sain kõik nii heaks ja kiireks ,et enne sooja aega vist vee äärde rohkem ei kipu.

Neid hulle on veel, mina kaasa arvatud

paadisõidus on midagi müstiliselt ägedat, isegi aeglasel käigul

Jah väide on tõene sest kui lendamist seletatakse aerodünaamika seadustega siis Galileo Galilei on öelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi."
Kas hüdrodünaamika on ka miskit mida paadinduses samamoodi jälgitakse nagu aerodünaamikat lennunduses. Erinevad profiilid ? Kiirus, raskuskestme arvutused? Propelleri valik? Ja mida kõike veel
Kuna paadil on osa vees ja teine õhus siis peab vist mõlemaga arvestama. Natuke vestlemise ainet sellesse nurka ehk

Paadi puhul tegelikult loeb küll, kus raskuskese asub, kuigi ei mõjuta niivõrd, kui lennumasinat. Kõige parem süsteem paadi puhul oleks see, kui liigutaks näiteks põhiraskust, akusid, vahetult pärast gaasi vajutamist, ettepoole, et nina alla suruda.

Kui ma näiteks amfiibidega (hõljukitega) rallimas käin, siis alati miskipärast vee peal. Seal on palju põnevam - risk on palju suurem.

Üldiselt eelistan ma siiski seisvat vett, et ei peaks ebaõnnestumise korral päev läbi mööda kallast taga ajama. Aga jällegi - põnevam, põnevam

prosper wrote:Kas hüdrodünaamika on ka miskit mida paadinduses samamoodi jälgitakse nagu aerodünaamikat lennunduses. Erinevad profiilid ? Kiirus, raskuskestme arvutused? Propelleri valik? Ja mida kõike veel

tegelikult on aerodünnamika ja hüdrodünaamika üks ja see sama "dünaanika"
reeglid ja valemid on samad
ehk siis vahe on ainult viskoossusel.

prosper wrote:paadisõidus on midagi müstiliselt ägedat, isegi aeglasel käigul

Jah väide on tõene sest kui lendamist seletatakse aerodünaamika seadustega siis Galileo Galilei on öelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi."
Kas hüdrodünaamika on ka miskit mida paadinduses samamoodi jälgitakse nagu aerodünaamikat lennunduses. Erinevad profiilid ? Kiirus, raskuskestme arvutused? Propelleri valik? Ja mida kõike veel
Kuna paadil on osa vees ja teine õhus siis peab vist mõlemaga arvestama. Natuke vestlemise ainet sellesse nurka ehk

Just just see kus suurematel kiirustel on tegemist mõlemas olluses (vesi/õhk) liikumises ja need omakorda on väga erineva viskoossusega, teeb asja huvitavaks. Olen nüüd mõnda aega nii vees kui õhus liikuvate mudelitega kokku puutunud ja nende ,,käitumisreegleid,, uurinud . Kui rääkida kiirpaadist siis nende lihtsaim mudel ,,sügav V,, tohib parima tulemuse saavutamiseks ,puutuda kokku vaid nn kiilu viimase ,väga kitsa neljandikuga, mõõtes ahtripeeglist ! Seetõttu aga jääbki juba oluline osa kerest ju õhku CG tuleb seada ahtripeeglist 28 - 35%,mõõtes vööri (nina) tipuni . Õige seade ,mootor ;vint(propeller)selle profiil ja samm ning läbimõõt jne; CG ; kereprofiil ; propi veonurk (eriti oluline !!!), peab paat hakkama, täiskiirusel õrnalt küljelt küljele ,,võdisema,,hakkab nagu kitsal teral liikudes ikka, ümber kukkuma Lisaks on tõsine teema selle kiiruse juures õhku tõusmine (minu 4,5kg kaaluv Princess teeb seda juba meelsasti kui vesi pole päris sile). Õhus aga teda enam juhtida pole võimalik(saab vaid oodata ) Seega tuleb ka otse liikumise korral hoida täpselt sellel õhk-õrnal puutekiirusel (see aga pidevalt muutub seoses tuule, veevirvenduse jne tõttu) Kiiretel pöörangutel on aga asi hoopis hull ja see on juba pikem teema. Igatahes on paadi juhtimine nagu põnevusfilm milles nähtavat rahmeldamist,erinevalt märulist on vähem aga pinge hoitakse ikkagi üleval Ja kui juhtub juba ,siis ootamatult ning põhjalikult. Vesi on suurtel kiirustel väga kõva (tihe) !