Mudelismifoorum

Sry kui läks vale teema alla,aga ml pisike probleem.Vaikselt siis panen kokku lennukit,ning selgus et tagumise ratta hoovastik ei lähe kokku!
panin kõik kokku(kasutasin ka manuali ja vaatasin netist) aga hoovastik mis peaks ühendama saba ja ratta peal olevat harki vms on lihtsalt liiga pikk,,oma 05-1cm pikem.

oletame et ma sooviks jätta ratta taha lihtsalt vabalt pöörlema.oleks mõistlik? tõusu ja maandumist saan ju parandada ka edukalt keeramis tüüriga.aga kas võib juhtuda et maandumisel nt tagumine ratas end risti keerab ja lennuki külili lööb?

tagu: Sbach 342 (Black) EPO 1400mm .ehk ka keegi kokku puutund sella sama hoovastiku jamaga?

Ma sama pole kokku pannud aga nii mõnelgi juhul peab sabatüüri servost vedama kaks varrast, üks siis sabatüürile ja teine sabarattale. Võib kasutada ka sellist muhvi kust august saab mõlemad vardad läbi ajada ja siis kruviga kinni pigistada. Mõnikord tahab sabaratas väiksemat varda liikumise ulatust kui sabatüür, siis tuleks ikkagi mõlemale eraldi vardad servost vedada, sabatüürile siis servo sarve välimisest august ja sabarattale sarve mõnest seespoolsemast august. Loodan, et jutt sai piisavalt segane

Ei tea mis valge vidin sealt tüüri õla alt paistab aga mõnel lennukil ratas kahe vedruga ühendatud sabatüüriga.Üks kummalgi pool tõmbele.

selle valge vidina môlemast hargist làheb hoovastik ratta peale.õhta ehk õnnestub tuua hoovastik otse saba tyyri liigutamise pealt

Selle "valge vidina" ühest hargist vii traat ühe ratta hargi peale.Kahte traati ei õnnestu kindlasti panna - selleks peaks nende harkide geomeetria väga täpne olema,aga seda ta üldjuhul ei ole,ehk see süsteem poob end mingi nurga all kinni.Kui ratas kipub lõtkude tõttu loperdama,ühenda valge vidina teise hargi ots ratta hargiga sobiva vedru või kummipaelaga.Vaba,ilma ühendamata tagaratta puhul ei saa lennukit juhtida väikesel kiirusel ruleerimisel.

manualis jh 2traati..teen uue traadi siis.kaasa olnud traadid 1cm pikemad:) aga àitàhh teile.

Kui vähegi võimalik, siis pane mõlemale poole - aga pane *vedru*

Nagu juba eespool mainitud, siis rattal keeramise täpsus pole niiväga oluline, ka maapeal juhib suuremalt jaolt ikkagi tüüripind (ratas võiks tegelikult ka täiesti "vaba" olla). Teine oluline eelis vedru puhul on see, et hoiab servot järskude löökide eest (näiteks külgtuulega rudder-korrigeeritud maandumine, ratas maaga puutumise hetkel ikka päris viltu).

proovin algul yhe traadiga ehk..paha kui ratas kinni pooks.kuna liikumine on saba tyyri abil..ja nt ôhus nyyd jàrsul pöördel poob ratas end kinni koos tyyriga=tulemus poleks ju ilus.

Tee traadile vähemasti mingi u-aas leevenduseks sisse.

Tere Kyylik!
Minu arvates võiks see sabaratas täiesti kinni olla.
Oled ju sellistega lennanud küll! Meie lendamiskohad on ju
nagunii olnud sellised, kuhu on ratastega täiesti mõttetu maanduda proovida,
nagunii veab pika rohu sees lennuki "kõhuli". Sabaratas ei saa maad
puudutadagi. See peaks keerama siis kui soovid mingil asfaldiplatsil maad
mööda "ringi rallitada". Maandumisel ja õhkutõusmisel ei ole nagunii pöörata
vaja - tõmbad tiiva maha.

avastasin et ml oli 2 bixleri flapsi traati.. algul proowin nendega.kuigi ma arvan et peale esimest maandumist need katki(otsas olevad valged kinnitused) ..põhjus miks ma ei taha tervet traati sinna panna on väga naljakas,nimelt ml pisikene auto ja lennuk ei mahu ära:D selleks et teda tassida pean riputama konksuga järgi lohisema..NALI! ei tglt kh lennuk ei mahu ära,lahendus nüüd siis selline,,tiivad eraldi,kere eraldi ja saba osa käib kh küljest.aga selleks et saba küljest võtta pean ühendama lahti kõik tagumiste tüüride hoovastikud.isegi ratta omad,kuna tagumine ratas on kere küljes,ning juhtimis hoovastik jookseb saba pealt.

kuigi meil korralikud rajad puuduvad on ml suveks plaanis luba küsida muidugi ja niita rakvere lennuväljal ühes nurgas piskene plats.(kohe lähedale kh)ratta kinni panemine kh veits jama.kui peaksin maanduma mingil põhjusel keelatud kohta.nt auto tee.siis ei ole ma suuteline lennukit teelt maha juhtima kuna ratas ei pruugi teel libiseda külgedele.ratta ära võtmine? EI! ma juba nägin mis juhtub kui peno lennuk maandub teele (minu see pisikene 3d lennuk) koheselt kraabiti sabast 1cm peno ära.ratta vabalt liikuma jätmine kh mle vist ei sobiks,kuna ma olen näind kuda minu bixler ratastega startis(kui puudub miski mis lennuki saba algul otse hoiab)lennuk = nagu suve rehvidega bmw libedal jääl.

Lennundusalased terminid on eesti keeles olemas ning võiks neid teada. Toon mõned näited. See tagumine ratas on sabaratas, sabas on pöördetüür ja kõrgustüür ning tiival on ( maandumis) klapid ja eleroonid ehk kaldtüürid.
Ja lennukid ei rallita lennuväljal vaid ruleerivad.
Ärge pange pahaks!

ei pane:) kuna enamus mudeli poed jne vàlis lehtedel ja teises keeles siis ei puutu kohalike terminitega yltc kokku:( loll kes ei leia vabandust eks?

Selge see. Kahjuks pole viimase valitsuse ( loe:riigikorra ) ajal ka eestikeelset materjali ilmunud ning rahvusvaheline keel tungib tahestahtmata peale.

Teemasse ka. Üks variant on panna spiraalvedrud. Lihtne eemaldada transpordi ajaks ja pole karta servo pärast.

Mul mingil lennukil oli sabatüüri küljes. Muidugi oli tegu väikese lennukiga.

Minul murdus see valge junn sõna otseses mõttes sõrmede vahel ära:)
Kas samal lennukil oleks võimalik ratas lihtsalt saba tüüri külge kuidagi moodi kinnitada.
Kas see hakkaks segama?

Maandumisel v.ratta takerdumiselt võid saba tüürist ilma jääda:) m nt panin lõpuka ratta asemele suusa.

Selge:)
Mul mingi süsteem tehtud aga ma ei tea kaua see vastu peab:)

artjom112 wrote:Selge:)
Mul mingi süsteem tehtud aga ma ei tea kaua see vastu peab:)

Nu loodan, et see süsteem on piisavalt vetruv
Ma juba tükk aega ja hulka postitusi eespool mainisin vedrusid. Sabatüür ja sabaratas peavad alati olema "lõtkuvõimekusega" ühendatud, kuna tüüpiliselt ei toimu tagaratta maapuude mitte kunagi põõrdtüüri ideaalse asendi korral.

Parematel lahendustel on ühenduse "elastsuse" tagamiseks vedrud, odavamatel lahendustel täidab seda funktsiooni ratta kinnituse varda paindeelastsus.

Kusjuures, tegelikult ei juhtu absoluutselt midagi halba ka juhul, kui tüüri ja ratta vahel ühendus täiesti puudub. Enamusel tagarattalistest lennukitest on ka maapinnal ruleerides põõrdtüür päris korraliku õhuvooluga "kaetud". Algajal võibolla pisut raske "koera jalutamise" korral "nina maha, tüür peale, hetkeline gaas" aktsiooni teostada - samas, "koera jalutamist" ma algajale väga ei soovitaks - "koer" võib ootamatult hammustada.

Ma panen siia millalgi pildi eks siis saab arutada asja:)
Esimese lennuga , raske maandumise tagajärjel kõva külgtuulega tõmbas esimese teliku natsa kõveraks:))

Ps. Ega see tagumine ratas vist väga palju vatti siiski ei saa, niiet võiks vist täitsa lahti jätta..