Mudelismifoorum

Tere,

Versioon 1.00 kopteriaabitsast on valmis ja alla laetav lehelt

http://www.heli-web.com/aabits2.html

PS. Allalaadimine eeldab sisse logimist, vajadusel eelnevat registreerumist. Seeläbi tekib võimalus mh. ka uuendustest tulevikus teada anda.

Suured tänud kopteriaabitsa valmistamise eest.
Loen selle kindlasti põhjalikult läbi ja õpin põhitõed pähe.

Piinlik on nii suurt tööd tasuta alla laadida. Tekib võlgu jäämise tunne. Kas kopteriaabitsa loomine toimus hobikorras või oli keegi ka sponsoriks?

Hobikorras.
Suurema töö tegi ints.

Hobikorras tehtavatel töödel tavaliselt rahalist mõõdet küljes ei ole. Kuid suuremad tööd, mida minu arvates kopteriaabits on, nõuavad ikkagi palju aega ja pühendumist, mis ei pruugi lõpuni vaid tegemisrõõmuga kaetud olla.
Seega võib-olla ei ole üleliigne taolistele asjadele panna külge ka hinnalipik või vähemalt anda pangakonto, kuhu võimalik oma tänu ka konkreetsemalt väljendada.

Ma vist kipun juba liiast intsu eest sõna võtma aga minuarust suurim tänu oleks suurem seltskond helicampil

Vallo loeb mu mõtteid päris hästi Sponsorit kahjuks pole, aga tänulikkust saab paari asja osas ülesse näidata küll:
- kopteriaabitsa tekkimise läbi jäi HeliCamp 2007 orgunn suht soiku (ja mul pole enne 18dat isegi mitte aega sellele mõelda, kuigi hädapärane on vast tehtud). Abi on teretulnud ka kõikidel järgnevatel aastatel, sest ühe pere "hobina" ma kahjuks seda korraldada ei jõua/taha/suuda. Kui aga edaspidisedki aastad peaks HeliCampi mingi ime läbi realiseerima, siis aktiivne osavõtt soojendab minu (ja paljude tesite kopteripilootide) südant kindlasti;)
- tasub tähelepanelikult lugeda aabitsa lõppsõna;)

Aga kui juba vatramiseks läks, siis veidike aabitsa taustast:

Esimese suure töö tegid ikkagi Vesku ja Timo. Tulemuseks oli soomekeelne kopteri timmimisõpetus, mis on/oli tegelikult vaid 44 lk pikk. Kuna ma ei suutnud ära oodata nende poolt lubatud 2 osa avaldamist, (mida pole siiani ja mis peaks keskenduma FAI võistlemisele) siis oli jaanuari esimestel (või oli see detsembri viimastel?) päevadel valida:
- kas asuda HeliCamp 2007 veebi jm. orgunni tegema;
- kirjutada ka vastav eestikeelne asi.

Kuna viimane tundus hobi ja ka tulevaste lennutusürituste õnnestumise koha pealt mõttekam (arvestades eelmise aasta Helicampi korraldamise price/performance realiseerunud väärtust) saigi just aabitsaga alustatud. Kuna Timo/Vesku luba nende asja tõlkimiseks oli juba ennem olemas, polnud mõtet päris valgelt paberilt alustada, seda enam, et osad Hirobo (jt. FAI tippkopterite) tuunimise peensused on ikkagi puhtalt Soome maakoondise know-how. Julgeks arvata, et seda "vürtsi" on kopteriseadistamise kirjeldusest vähemalt 10% (kui mitte rohkemgi). Mh. selgus sealt minugi jaoks üks täiesti uus nüanss..

Tõlke käigus tekkis vajadus eestikeelse terminoloogia järele (seda enam, et olemasolevad tõlkesoovitused tundusid kohati ebasobivatena) ja idee seletada lahti (ja lÕpuni aru saada!) ka paarist sellisest asjast, milleni sommid jõuavad ilmselt alles oma aabitsa teises osas... Ja kuna nende klubiline tegevus on olnud tihedam ja algajale rohkem infot käepärast, siis tekkis idee meie kopteriaabitsasse lisada rohkem selliseid igapäevase lennutuskäitumise asju... Sh. ohutusjuhend. Lihtsalt pragmaatiku vaatevinklist, et keegi ennast/teisi maha ei tapaks.

Kõige raskem oli suht kiiresti tekkinud "mustast tõlkest" tegelikult eemaldada soome keele mõjust tulenenud lauseehituslikud või kiire klaveritoximise vead. Ka enda lisatu sai kirja pandud nii, et mõte tegeles juba järgmise lõiguga ja seega sisaldas mida iganes "omapärasi". Kuna ka terminid muutusid korduvalt, tuli kogu kirjutatu sadu korda läbi kammida et tagada mõistete/terminite korrektne ja kõrvalekalleteta käsitlemine KOGU aabitsa ulatuses. Sh. käänded ja kokku-lahtikirjutamine. Seega, selline "must töö" võttis aega jaanuari lõpust kuni märtsi alguseni olles seega 2..4 korda mahukam teksti enda genereerimisest.

Kuna selleks ajaks ei suutnud enam teksti rohkem lugeda/parandada, siis sellisena sai ta praegu esimeses versioonis avaldatud. Kahtlemata on mõned vead endiselt sees, mõnest asjast oleks vaja kirjutada juurde või täpsemalt, aga las jääb tuleviku tarbeks ka miskit...

Ehk: vigadest, kasvõi puuduvast komast või tähest andke julgesti aga märku!

Terv,
I.

Tegelikult omale laadisin alla selle juba ammu, aga asja väärtust olen mõistnud alles hiljuti, kui praktika hakkas tiba teooriale järele jõudma.
Olen soovitanud ka teistele uustulnukatele. Erilist tähelepanu algajad võiksid pühendada just terminute tähendusele, ehk inglise keelest tõlgitud väljenditele - see osa on päris korralik.
Minu jaoks oli sellest palju abi.
Tänud tegijaile!
Oli juttu mingist teisest osast. On see ka veel päevakorral?

Juttu oli, et soomlased pidi oma aabitsat teise osaga veidi paksemaks saama. Mida pole, on teine osa. Ilmselt lähiaastatel ka ei teki.

Aga mis puutub meie [juba niigi mitu korda paksemasse ] aabitsasse, siis endal oli idee, et kui mahti saan kirjutaks veidi ka elektrikopterite poole pealt juurde. Kui võistlemise harjumus ja huvi tekiks, võiks tegelikult sellest ka kirjutada, kasvõi ise - niipalju kui oskuseid ja teadmiseid on....

Aga tegelikult muidugi kirjutada võiks ju eelkõige seda, mis huvi pakub. Mis pakub huvi?

I.

Tundub, et enam aabitsatarkusi ei jagata!

siiski..otsides googlest ja sealsest puhvris siis sain sellise lehe:
http://webcache.googleusercontent.com/s ... =firefox-a

http://www.mudellend.ee/index.php?optio ... &Itemid=74

Too siiani üleval.

ahaa...aga tegelik kopteriaabits on üsna suur PDF asi...ja asub siiski siin
http://www.heli-web.com/aabits_dynamic2 ... jlqkdl0483
või lihtsalt siitkaudu: http://www.heli-web.com
minnes ja vajab tõepoolest sisselogimist ka..ehk siis registreerimist.
Faili suurus umbes 2 MB

Tere kõigile! Olen siis algaja ja uus siin foorumis ja üldse lennundus on uus ja huvitav väljakutse, (just kopterid ja sellega seonduv) aga ei ole enam seda kopteri aabitsat nende linkide peal mis siin üleval olid. Kas kuskil on veel eesti keelset infot kõige olulise kohta?

cutlass wrote:Tere kõigile! Olen siis algaja ja uus siin foorumis ja üldse lennundus on uus ja huvitav väljakutse, (just kopterid ja sellega seonduv) aga ei ole enam seda kopteri aabitsat nende linkide peal mis siin üleval olid. Kas kuskil on veel eesti keelset infot kõige olulise kohta?

Mittekommertslikel eesmärkidel kasutamiseks
http://delfi.planet.ee/kopter/kopteriaabits-1s.pdf

polla wrote:

cutlass wrote:Tere kõigile! Olen siis algaja ja uus siin foorumis ja üldse lennundus on uus ja huvitav väljakutse, (just kopterid ja sellega seonduv) aga ei ole enam seda kopteri aabitsat nende linkide peal mis siin üleval olid. Kas kuskil on veel eesti keelset infot kõige olulise kohta?

Mittekommertslikel eesmärkidel kasutamiseks
http://delfi.planet.ee/kopter/kopteriaabits-1s.pdf

Suured suured tänud, see tundub küll just see mida otsisin- mõtlesin. Nüüd leian kindlasti ka põhjuse miks kopter "trikitab"

Palun kasutage siiski ametlikku linki, saate (ka tulevikus) ikka uusima ja õige (kahepoolse või ühepoolse printimise jaoks optimeeritud) versiooni.

Kuni mu hobiveebi uuendamiseni on aabits saadaval aadressil http://www.heli-web.com/aabits/

Juhin tähelepanu, et muudel aadressidel selle jagamine/kättesaadavaks tegemine ilma minu nõusolekuta on kahjuks illegaalne. Paluks siis edaspidi sarnaste murede korral ikka minuga kontakteeruda, mitte isetegevust harrastada - tegelikult võis tollal tegemist olla pigem mimgit sorti teenuskatkestusega. Aga mõned ajad tagasi sai tõesti veidi ümberkorraldusi tehtud, mistõttu link muutus.

Terv,
I.

Üks uus kopterihuviline küsis pärast kopteriostu mu käest nõu algtõdede õppimiseks. Mõtlesin, et kuidas talle siis esimesi põhitõdesid seletada ja eestikeelsest kirjandusest tuli pähe Indreku tõlgitud Kopteriaabits.

Kuid kuna Kopteriaabits on väga mahukas teos ja algajal võib sealne seadistusõpetuste ja võõrsõnade virr-varr silme eest kirjuks lüüa (samuti kuna üks osa infost on oma aktuaalsuse 2,4GHz raadioside ja elektrikopterite ajastul minetanud), tegin sealt väikese katke (pisikeste omapoolsete täiendustega) - kõige esimeseks lugemiseks neile, kes peaaegu või täiesti algajad.

Lisan vaid, et alustage kindlasti simulaatorprogrammiga arvutis (ja/või pisikese toas lendamise kopteriga, aga ärge kindlasti ostke seda suvalisest supermarketist (95% seal müüdavast on rämps, mis primitiivse konstruktsiooni tõttu ei olegi võimeline korralikult lendama), vaid tulge küsige kindlasti siit foorumist nõu. Paar märksõna korralikult toimivatest "klassikalise kujuga" kopteri markidest on Nine Eagles ja Align (multirootoritest aga Hubsan), millelt kõigilt võib esimeseks algõppeks osta korralikke pisikesi "toas harjutamise" mudeleid.

KOPTERIAABITS
(katkend)

11.1 Põhitõed
Helikopter on olemuselt labiilne ehk mittestabiilne. Ta ei püüa erinevalt lennukist ise ennast stabiliseerida ega tule ise kallutatud olekust tagasi tasakaaluasendisse. Seetõttu ei hõlju kopter iseenesest, vaid teda on vaja hõljumise saavutamiseks aktiivselt korrigeerida ehk juhtida. Kopteri hõljutamist on võrreldud kahe palli üksteise peal hoidmisega alumise palli pööramise abil. Paigalhõljumine on aga kopterilennutamise alus ja lennutamise õppimist alustatakse just sellega.

11.2 Juhtkangid
Enamus Euroopa mudelipiloote lendab nn „Tüüp kaks“ kangide asetusega (ja seetõttu – ka enamus Euroopas müüdavaid mudelkoptereid müüakse selliste pultidega):
- gaas: vasak kang üles (gaasi lisamine), või alla (gaasi vähendamine).
- pööramine: vasak kang vasakule (kopteri NINA pöörab vasakule) või paremale (nina paremale)
- kõrgustüür: parem kang üles (kopteri nina kaldub ettepoole, kopter hakkab liikuma ettepoole) või alla (nina kaldub tahapoole, kopter hakkab liikuma tahapoole)
- kaldtüür: parem kang vasakule (kopter kaldub vasaku külje poole, hakkab liikuma vasaku külje suunas) või paremale (kopter kaldub paremale, hakates ka liikuma parema külje suunas).

11.3 Käivitamine
Kõigepealt tuleb sisse lülitada raadiosaatja, seejärel vastuvõtja ehk kopteri pardaelektroonika. Esimesed 3...5 sekundit ei tohi kopterit liigutada, kuna güroskoobi algkäivitumine võib võtta mõned sekundid aega. Güroskoobi edukast käivitumisest annab tavaliselt märku vastav helisignaal. Seejärel kontrollitakse raadio juhtimisfunktsioonide õiget toimimist, sh. nende õiget suunda.

11.4 Hõljutamine
Olles kindel, et juhtimisfunktsioonid toimivad korrektselt, võib tõsta kopterit labahoidjast haarates ja viia ta tasasele pinnale, kus kõikides suundades, vähemalt 10 meetri ulatuses, puuduvad takistused ja kõrge taimestik. Kopter asetatakse ninaga vastutuult ja piloot peaks liikuma kopteri taha vähemalt kümne meetri kaugusele. Nüüd lisatakse ettevaatlikult gaasi kuni kopter kergitab ennast maast ja üritab mingis suunas liikuda. Seejärel reguleeritakse saatja vasakut alumist trimmi selliselt, et kopteri saba püsib otse. Ettevaatlik tuleb olla esimesel kergitamisel, sest vale seadistusega güro põhjustab siis kontrollimatu pöörlemise. Kui tundub, et see on juhtumas, tuleb koheselt gaas miinimumi viia.
Kui saba püsib enam-vähem paigal, tuleb veenduda ka kõrgustüüri ja elerooni trimmide õiges asendis. Kõige parem oleks, kui kopteri esimest õhkutõusu teostaks kogenud piloot, kes veenduks ise nii güro seadistuse õigsuses kui paneks paika ka trimmid - algajal on siis märksa lihtsam ja ohutum alustada esimesi lennutuskatseid.
Lennutamise esimesed sammud seisnevad kopteri korraks maast kergitamises ja üritamises säilitada tema asukoht õhus. Kuna kopter on ebastabiilne, siis ka õige trimmiasetusega kopter kipub kallutuma ja seeläbi asukohta muutma. Seda tuleb esialgu hoida kontrolli all kohese maandumisega. Harjutamise käigus peab õnnestuma kopterit, mitte kõrgemale kui 5 sentimeetri kõrgusele hüpitades, hoida maa suhtes paigal. Seejuures võib täheldada, et paigal hõljudes on ta samuti veidi küljele kallutatud. Päripäeva pöörleva rootoriga kopter kipub õhkutõusul kallutuma paremale küljele.
Kui kopter püsib ühel kohal paigal, võib jätkata kopteri hüpitamist kõrgemale kui 5 cm maast - kuid esialgu siiski mitte kõrgemale kui 30 cm. Õiged juhtimisliigutused on kiired "impulsid" õiges suunas kopteri korrigeerimiseks. Mitte mingil juhul ei tohi lennutamise ajal juhtimiskangidest hetkekski lahti lasta. Kui on vajadus pidevalt korrigeerida kangi mingis kindlas suunas, tuleb korrigeerida trimmi. Hüpitamise õppimisel peab piloot olema alati kopteri saba taga. Vajadusel tuleb kopter tõsta kasvõi käsitsi õigesse asendisse.

Kui kopter püsib soovitud kohas, soovitud kõrgusel ning soovitud ja limiteerimata aja, on saba enda poole (ingl. k. Tail-In) hõljutamine (ingl. k. Hovering) omandatud. Nüüd tuleks jätkata harjutamist, kopteri saba veidi vasakule või paremale viltu pööratud. Eesmärgiks on suuta lennutada kopterit ka külg või nina lennutaja poole.
Tähele tasub panna, et nina enda poole (ingl. k. Nose-In) lennutamisel muutub ühe juhtimisrefleksi - elerooni - suund vastupidiseks. Kui kopteri hõljutamisel on selged kõik asendid, on saavutatud märgatav edu. Selleks võib kuluda pool aastat harjutamist igal nädalavahetusel, mõnikord ka rohkem. Kiiremini aitab hõljutamist omandada reflekside omandamine samaaegselt ka simulaatoril. Pöördetüüri juhtimisel tuleb harjutada ennast jälgima ja juhtima kopteri nina, mitte saba. Järgmine etapp õpingutes on kõrguse lisamine hõljutamisel. Seejuures peaks selguma, et kõrgel on hõljutamine lihtsam kui maapöörise mõjupiirkonnas maa lähedal, kus kopteri ebastabiilsus on eriti suur.

Kui kopteri maandumine õnnestub turvaliselt, ilma külgsuunalise libisemiseta, on aeg eemaldada abitelik. Esimesed lennutuskorrad ilma abitelikuta on kindlasti närvekõditavad, kuid piisavalt keskendudes selgub, et kopter lendab ilma abitelikuta stabiilsemalt ning ka õhkutõus ja maandumine on seetõttu tegelikult lihtsamad. Teatud lisatähelepanu nõuab vajadus maanduda pehmemalt, kui see abiteliku korral tingimata oli vajalik, sest abitelik summutas mingil määral liiga suure hooga maaga põrkumisel tekkinud lööki kopteri mehhaanikale. Eriti ohtlik on enamasti tagurdamisel juhtuv liiga järsk põrkumine saba ees/madalamal asendis, kuna see suurendab oluliselt rootorilabade sabatorusse põrkumise (ingl. k. Tail Boom Crash) ohtu ja tõenäosust. Oht on suurem ka ebapiisava pealabade kinnituspoltide pingutuse ning ka raskemate puulabade kasutamise korral.
Kui hõljutamine kõikides suundades on selge, võib seda lõbusamaks muuta, õppides sooritama piruette (ingl. k. Pirouette). Hõljuv kopter pannakse seejuures sabatüüri abil pöörlema ümber oma püsttelje.