Mudelismifoorum

Niisiis saabusin just plaanerit lennutamast,seekord käisin selle punasega,millest ka pildid galeriis on.
Sain muidugi ka paaril korral üles ja kõik oli ilus,lendas hästi,muidugi nii hästi kui minu tagasihoidlikud võimed võimaldasid.
Lõpp oli ikka nagu alati,sain nina ilusti maa sisse.
Õnneks suuremat kahju ei tulnud,järele andis ainult kogu stabilisaatori kupatus,see oli juba esimestel lendudel sellin õnnetu,vajas pidevat kohendamist,ühesõnaga nõrk konstruktsioon(panin ka vigastustest pildid üles,galeriis sama mudeli juurde"ilus plaaner").
Võtsin kõik ilusti lahti,vaatasin üle,väga hull ei olnudki,aga ilmselt seda konstruktsiooni endisel kujul taastada pole mõtet.
Otsustasin stabilisaatori alla kere külge tuua ja ilmselt teen uue kiilu.
Seose sellega mitmeid küsimusi.
Kuna stabilisaator nihkub peaaegu kümme cm ettepoole,oleks vist mõistlik suurendada tema pindala (teha uus suurem stab.)
Tiiva ja stab. vaheline kaugus väheneb,kuivõrd mõjutab se mudeli stabiilsust.(tiiva laius 23cm ja stab. esiserva kaugus 46cm,uuel versioonil siis umbes 37cm).
Muudaks ehk stab. proportsioone,teeks pikema ja kitsama.
Kas muuta tiiva ja stab vahelist kaldenurka(pisut väiksemaks)?
Teeks kere pikemaks,est kui tuua stab. lähemale näeb mudel peale ümberehitamis väga jube välja.
Ilmselt muutub ka raskuskese.

Hetkel nõutu ja mudelist on kahju,lendas ilusti ja stabiilselt,vaja korda teha teine.
Endale tunduks nagu se kere pikendamise variant kõige mõistlikum olevat,kuigi ei tea veel,kas se tehniliselt on võimalik.
pildid "Ilus Plaaner"

Tuleks rehkendada lennuki pikipüsivuse koefitsient.

Pikipüsivuse koef. = stabilisaatori õlg x stabilisaatori pindala / tiiva keskmine kõõl (laius) x tiiva pindala

Stabilisaatori õlg = vahemaa tiiva 0,25 -lt stabilisaatori 0,25 -ni

Pikipüsivus peaks samaks jääma. Suurem ei tee halba, väiksem muudab juhtimise raskeks või koguni normaalse lennu võimatuks.
Kiilu puhul (teekonnapüsivuse koefitsient) tuleks arvesse võtta ka kere külgpindala, tiiva v-kuju jne. ning see on keerukas. Liiga väike või suur kiil muudab normaalse lennu võimatuks.

Võiks ju kiilu kohalt keret laiemaks teha ja stapi kiilu ja kere vahele liimida - nii õlad ei muutuks. Veidi lühem pöördetüür pole suur häda ja seda saab alati laiemaks teha. Saba siis nagu näiteks "Tragi Fan"-il pildigallerys Nurmsi 15.aprill.
Stabilisaatori nurga muutmine tiiva suhtes mõjub sarnaselt kõrgustüüri kasutamisega. Seda tasub muuta ainult siis kui normaalsel planeerimisel peab kõrgustüür stabilisaatori suhtes märgatavalt alla- või ülespoole olema.
Täiesti mõttekas (vähemalt kiiresti teostatav) oleks ehk siiski ka vanatmoodi kokku panna, aga normaalsema kiilu ja kere ühendusega. Kiilu servliistud peaks allosas olema näiteks männist ja kiilu keskosas võiks ka mingi pulgasik-sak kere põhjalauani ulatuda. Katki ei tohiks minna kere ja kiilu ühendusjoonelt, vaid mujalt.
Kui raskuskese ära nihkub, tuleb see lisaraskusega või näiteks aku-aparatuuri ümberpaigutamisega keres ettenähtud kohta tiival viia. Raskuskeskmest algab iga lennuki lendamaõpetamine ja see on ülitähtis punkt.

Muideks mõtlesin tõsiselt ka ise seda varianti,et taastada endisel kujul,ainult et väikeste muudatustega.
Kiilu pean ikkagi uue tegema,sest vana kinnitus ainult kere ülemise plaadi(paksus1,5mm) külge ja põhjani ulatus ainult tagumine servliist(mis murdus pooleks saadud löögist).
Vaja oleks ka esimene servliist kerekarbi põhjani lasta ja kere ülemisele plaadile kiilu aluseks veel ca.2mm liimida.

Aga vana konstruktsiooni suureks puuduseks oli minu meelest ka kõrgustüüri trossiga juhtimine,tuues stapi kere külge saaks paigutada korraliku juhtvarda.

Pikk töönädal on ees ,eks ole aega mõelda milline variantidest parim on.

Sellest pikkipüsivuse koefitsendist ei saanud suurt aru,selle mudellenuraamatu graafiku järgi tuleks se koefitsent kusagil 0,75,soovituslik on 1-1,3.
Võrdlesin tiiva ja stabika pindalasid,tiib 42,8,stab 4,86,täpselt nagu raamatu järgi.
Tiiva kõõl 2,3 dm,stabika õlg 6,6 dm
Valem:koefitsent=õlg x stab.pindala/kõõl x tiiva pindala on kuidagi kahtlane,koefitsent 0,3333.
Midagi on siin mäda.

Plaaneritel tulebki tavaliselt pikipüsivuskoefitsient 0,32 - 0,45 vahele, mootormudelitel mõnikord isegi üle 0,6.
Selle raamatu koef. kehtivad selle raamatu diagrammide kohta.
Valemi kohta leiab osav otsija internetist kinnitust, aga raamatu diagrammide kohta vist mitte - liiga vana metoodika.

Pilt selge,kõik klapib siis.
Aga ehk on nende arvutuste kohta mingeid linke...
Tulevikus ehk tahaks mõne masina ise joonistada siis tuleb kasuks.

Netist leiab palju programme, millega saab kõik lennuki mõõdud üle arvutada. Ei oska hetkel ühtegi linki anda aga neid leidub küll, palju on vanad DOS programmid!

Tean ,et net on suur ja lai ja et seal leidub kõike,sestap küsisingi,et kas keegi teab LINKE soovitada

http://adg.stanford.edu/aa241/AircraftDesign.html

http://ntrs.nasa.gov/

Siit leiad kõike mida lennuki ehitamisel vaja!

Ja www.amazon.co.uk müüb raamatut nimega "model aircraft aerodynamics":
http://www.amazon.co.uk/exec/obidos/ASI ... 37-7069454

Raamatus ei ole väga palju valemeid, aga kasuks tuleb kindlasti.

Sellest pikkipüsivus koefetsiendist ei ole ma kunagi aru saanud, See vist Helme enda väljamõeldis. Võib olla, tolleaegse arvutamisvõimsust arvestades oli praktiline sedasi asjale läheneda. Kuid kogu maailm lendab tänu neutraalse punkti mõistele ja asetades selle raskuskeskmest tahapoole. Ehk teisisõnu, lennuki õhutakkistuse keskpunkt peab jääma raskuskeskmest tahapoole. Umbes nagu langevari ei hakka kunagi tagurpidi alla tulema, isegi kui oleks tegu mehaaniliselt jäiga konstruktsiooniga. Kuna raskuskese on kindlalt õhutakistuse keskmest ees. Samamoodi lennuk ei hakka tagurpidi lendama, vaid isegi tagurpidi kukkudes keerab nina ette ja lendab nii nagu peab, kui maa liiga lähedal ei olnud. Jällegi tänu sellele, et lennuki raskuskese on eespool õhutakistuse keskmest.

Alusta lihtsa viskelennuki ehitamisega, ei maksa midagi ja saad asja selgeks, võid eksperimenteerida saba suurusega, raskuskeskme asukohaga ja kõike muuga ilma suurt raha kulutamata.

Nädal lendas ruttu ja olen vist ammu hiljaks jäänud, aga

mina vist teeksin uue sikk-sakk sõrestikkiilu, kindlasti palju paksema ja kataksin 1-1,5 mm pehmest balsast laudadega. Liimiksin epoga, lakiksin üle nitrolakiga, lihviksin peene liivakaga ja kataksin kilega. Jääb ülijäik (kui paksust piisab) ja ka kõva.
Kiilu sisse paneks lahtikäiva luugi taha väikese hea, umbes 10 grammise servo (DS-281 või analoogiline) ja vastuvõtjani jõuaks pikendusjuhtmega. See on päris moes võte ja pikki kange kasutatakse järjest vähem.

Pikipüsivusest veel:

http://adg.stanford.edu/aa241/stability/taildesign.html

Seal on ka kiilule sama kondikavaga valem. Kiilu suuruse rehkendusega veidi pipardasin, sest kui lennuk on sama saab küllalt edukalt tõepoolest ka nii (v-kuju jne on muutmata). Keerulisem on siiski uhiuue konstr. korral.

Veel huvitavat:

http://www.charlesriverrc.org/articles_modeldesign.htm

Seal olevates exceli failides on ka kenasti jälgitav arvutuskäik, mis võib olla kasulik.

Täpselt minu mõte,panna kiilu sisse servo!!!
Muidugi uus konstruktsioon tuleb ilmselt raskem kui vana,ette tuleb vist lisaraskust pannna.
Ja kiil tuleb endise 5mm asemel nüüd 6-7mm paks.
Stabika teen ka uue,kergema ja õige pisut suurema pindalaga.
Järgmiseks nädalavahetuseks tahaks uuest õhku saada.
JA TÄNUD LINKIDE JA HEA NÕU EEST!

Lisaksin Antoni viimasele nõuandele, et täiesti kasutatav, kuid kahjuks siiski 3 kilo maksev ja normaalset arvutit tahtev abivahend sellistes oma konstruktsioonide testimises on ka lennusimulaator.
Oman paar aastat Great Planes RealFlight G3 -e ja seal saab lennuki kõiki pindalasid ja seadeid muuta kuni täiesti uue loomiseni välja.
Simulaatorit arendatakse pidevalt ja uuendusi on selle aja jooksul tulnud palju.

http://www.realflight.com/

Piloot, kes simulaatoris vigurlendu suudab teha, reaalse lennukiga naljalt alla ei kuku.

Uus konstruktsioon on peaaegu valmis ja selline.
Link: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... cated-Lady

Kiil tuli 9mm paksune,servo paksus täpselt,sees 5mm siksak,kaetud 2mm balsaga,lakkima vist ei hakka puudub vajadus,on niigi suht tugev ja jäik.
Veel kokku liimida kiil ja stab,kinnitada kogu se kupatus kere külge(ka see kinnitus tuleb tugevam kui enne,mõlemad talad liimitakse kere külge),katta ja servo seadistada,siis on lennukõlbulik.

Siin on veel selliseid lennukite servodega sabasid:

http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=album02

Nii väike servo peab muidugi kvaliteetne olema, et jaksaks ja vastu peaks.

Vedela nitrolakiga olen tihti balsapinna üle tõmmanud selleks, et see seoks pinnal olevad imepeened "balsakarvakesed". Kui pärast kergelt hästi peene liivakaga üle käia, saab ilusa sileda pinna, kuhu ka kile paremini püsima jääb. Õrnalt lakkimata balsapinda iialgi läikima ei saa lihvida.
Lisa: Õhuniiskuse eest kaitseb see samuti, mille unustasin. Tulnuk õnneks tuletas meelde.

Servo on Blue Arrow BA-TS-4.3 micro
tõmbejõud 0,7-(0,8-6V toide)kg.cm.
Kiirus 0,12 sek/60*
kaal 4,3 g
Toide 4,8 või 6V
Väidetavalt pole seda firmat eestis enne müüdud,nii et vastupidavuse suhtes ei oska midagi öelda veel.

Kiil kata kindlasti millegagi ära, puhas balsa hakkab väiksemagi niiskuse korral õutselt mängima ja paisuma. Minumeelest võib see servo kõrgustüürile natuke nadiks jääda, ohtlikes olukordades võivad hammasrattad siledaks minna ja kõrgustüür mingisse lollakasse asendisse jääda. Sellisele mudelile võiks kõrgustüüri servo ikka vähemalt 1,5-2,5kg tõmbega olla.

Odav (umbes 25$) servo, mis mulle kangesti meeldib on Hiteci HS-56HB. Kaal 11,2 grammi, kuullaagriga väljundvõllil, keraamilised hammasrattad (4 korda nailonist tugevamad), 4,8V-ga 1,2 kg.
See on ka elektrihelikameeste üks lemmikuid. Mõned panevad sinna koguni digiservost võetud elektroonika jne., mis on tõenäoliselt juba liialdus.
Alla 10 grammised suurte lennukite tüüridel mulle ei meeldi, sest tundub kummaline, kui pikendusjuhe kaalub servost poole rohkem.
10 grammiste Futaba servodega lendas Hill üle Atlanti, tehes mudellennu absoluutsed kauguse ja kestvuse rekordid.
http://tam.plannet21.com/

Täiendus: Maailm muutub kiiresti ja veel uhkemad 11,2 grammised servod on keraamiliste ratastega HS-65HB ja metallratastega HS-65MG. Servo elektrimootor on 3-pooluseline ja neodynmagnetiga. Metallrattad on keraamilistest ratastest 4 korda ja nailonratastest 16 korda tugevamad.

Selge,siis lakime,kuigi nitrolakki ei teagi kust praegu osta.......
Võtaks tavalise nitropõhjalise mööblilaki ja vedeldaks teist,kas sobib ei tea.
Servot esialgu vahetama ei hakka,treeninguteks ja harjutamiseks see mudel nagu ongi mul rohkem,vaatame kuidas vastu peab.

Ma nagunii lendan viletsasti veel ja püüan olla hirmus ettevaatlik.

Volaret käisin niisama trimmimas,loopisin teist ainult käest,kuigi teisipäeva õhtul oli algajale hüperilm,ei tuuleõhkugi,esimest tõusu ei julgenud veel teha.
Mul siin maal plats ka selline väiksevõitu,vana hooletusse jäetud heinamaa,paar puhmast ka kasvab peal,suurus ca 400x300m.
Viide:vaata regiost Kolga-Aabla,Kiiu-aabla vahel.

http://www.regio.ee/?op=body&id=24&mark ... ircle_anim

Mul vist selline mööbli-nitro ongi. Paberit ei kippunud pingutama. Seega kuivades eriti kokku ei tõmba aga mingi kere jaoks käib küll.

Veel: Just, hästi vedelaga ja ühest korrast isegi piisab (balsakere korral ka seespoolt), nagu tulnuk varsti kirjutab. Lakki pole pärast nähagi, aga veetilk enam ei imendu balsasse, vaid jääb tilgana pinnale. Kaalu praktiliselt juurde ei tule kui just mingi väga täpne kaal pole.

täna liitsin siis kõik tükid kokku,taastus ilusti,välimus üldiselt jäi samaks,konstruktsioon on aga uus.
Nüüd veel epoga kokku ja lakk peale ja siis kile,ning lendama.
Muidugi reguleerimine ja trimmimine ka veel ja siis lendama.

Pilte kah juurde,kuigi ma ei tea kellele neid puusepatöö fotosid vaja on.

http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... cated-Lady

Üldiselt peaks nii olema, et kui on mingi ohtralt lihvitud detail, siis seda on mõtet lakkida hästi lahja lakiga, sest lakk liimib lahtised karvakesed ja tolmu kinni, mis aitab pärast kattel korralikult peal püsida. Kile all oleval lakil pole vee pidavust ju vaja ja lahjem lakk tuleb ka kaalu poole natuke kasulikum.

Siin on üks koht kust saab raskuskeskme asukohta arvutada.

http://www.geistware.com/rcmodeling/cg_super_calc.htm

Üldine loogika lennuki ehitamisel peaks olema selline, et tiiva profiil ja enim ihaldatud lennurezhiim (näteiks max L/D suhe või minimaalne vajumiskiirus) määravad raskuskeskme asukoha. Sedasi, et sellel lennurezhiimil stab oleks 0 kraadise seadega ja ei kannaks mingit koormust. Stabi suurust valid siis sedasi, et neutraalne punkt on raskuskeskmest tahapool, mingi 10-20 % tiiva kõõlust.

netist olevate kalkulaatoritega soovitaksin suht ettevaatlik olla, sest kunagi ei tea mis lihtsustusi ja eeldusi on tehtud. Samas, kui ise lennuki sisse ei istu siis võib asja rahulikult võtta.