Mudelismifoorum

Selline probleem siis et lennus kuskil 100m kaugusel tekivad vahel sellised häired, et servod hetkeks tõmblevad ja ka mootor vahel muudab pöördeid.
Siis tegime maa peal range-checki, saatja aku pinge 9.4 volti.
Kuskil 50m peal oli paar tõmblust ja 60m juba mootor ka pani tuurid sisse korraks. Antenn oli välja tõmmatud ja püstises asendis kuskil 1.5m kõrgusel maast, lennukit hoidis isa ka kuskil 1,5m kõrgusel.
Lennukil on peal brushless mootor nii, et see ei saa nagu häireid otseselt tekitada. Mingeid kõrgepinge liine ka ei tohiks seal läheduses olla kus proovisime. Pult ise on Futaba 4exa ja vastuvõtja mingine Futaba r136f.

Millest võib selline asi tingitud olla? Praegu elektrikas suht aeglane, aga sisepõlekas käib kaugemal/kõrgemal, ei usalda süsteemi eriti praegu :S

Esimene kontrollimist vajav asi - saatja antenn. Kui teleskoopjätkude ühendused on logud väljendub see küllalt kirjeldatu sarnaselt.
Niipea, kui teleskoopjätkude vahel on mingi takistus, on antenn resonantsist väljas ja töökaugus kadunud. Tuul ja inimene loksutavad logu antenni ja nii esineb tihti hetki, kus saatja väljundvõimsus muutub järsult. Teleskoopantenn PEAB OLEMA ALATI IDEAALKORRAS.
Halb kontaktivaba mootori ESC tekitab ise häireid. Võiks proovida ka ilma ESC-ta tulemust.
Võiks võrrelda mõne teise vastuvõtjaga (vigastus mõnest "paugust").

Kas kogu aeg on nii olnud või on jama nüüd tekkinud?

Antennid - vastuvõtja oma võib olla ka viga saanud, kvartsid - eriti vastuvõtja oma.

On see FM raadio? Mis kanal? Abiks oleks asendama hakata - teine vastuvõtja, teine saatja, teine kvarts, jne.

Kuidas vastuvõtja antenn paikneb?

Arne

arne wrote:Kas kogu aeg on nii olnud või on jama nüüd tekkinud?

Antennid - vastuvõtja oma võib olla ka viga saanud, kvartsid - eriti vastuvõtja oma.

On see FM raadio? Mis kanal? Abiks oleks asendama hakata - teine vastuvõtja, teine saatja, teine kvarts, jne.

Kuidas vastuvõtja antenn paikneb?

Arne

Enne ka hetkelisi häireid olnud. Aga nüüd on need muret tekitavalt sagenenud.

Fm raadio jh. Kanal 77. Muide eelmine saatjasüsteem oli samuti kanal 77 ja oli ka tollel levi probleeme.

Vastuvõtja antenn väljub balsakerest ja läheb kere taga osani ja siis keerab tagasi ja tuleb mööda kere külge peaaegu ette tagasi.

mart63 wrote: Vastuvõtja antenn väljub balsakerest ja läheb kere taga osani ja siis keerab tagasi ja tuleb mööda kere külge peaaegu ette tagasi.

See on väga paha lahendus. Sama laine mõjub antennile kahes suunas ja signaal nullib enda. Lase antenn vabalt rippu ja proovi siis uuesti. Kui see aitab siis pane antenn nii, et ta tagasipöördeid ei teeks - tagant välja rippu näiteks. Mingi variant on ka antenni vastuvõtjapoolne osa korralikult joogikõrre peale pooli kerida.

Arne

Töökaugus täietsi olematu ju... Minuga sama sagedus, niiet platsil võime proovida minu saatja/vastuvõtjaga, kui selleks ajaks pole lahendust leidnud!

Kas vastuvõtjas ja saatjas Futaba kvartsid?

Tegele probleemiga ja ära enne lennuta! See on ikka päris hull, kui nii lähedalt juba lollitab.

Hei!

[J] ja Arne soovitused elutähtsad. Kannan pidevalt platsil saatjale uut tagavara antenni kaasas.
Mul köigil mudelitel on antenn sirgu ja lühema kere puhul ripub taga järgi.
Nii tundub parim lahendus olema, mis muidugi sabas asuva töukava propi puhul ei sobi. Väimalik ka antenni tiiva sisse vöi serva kinnitada.
ESC´st tuleva juhtme olen tavaliselt ferriitröngale kerinud, kolm..neli kerdu. Vötab märkimisväärselt muundaja poolt tekitatud häireid maha.
Lennutamise ajaks jätan mobiiltelefoni autosse, mitte tasku.

Tänan vastuste ees, proovin mingi aeg ära

Pakuks välja ühe hästi lihtsa asjakese saatja töö kontrollimiseks. Raadioamatöörid kasutavad selliseid läbi aegade. Näitab ära, kas saatja töötab ja võimaldab väga ligikaudselt hinnata võimsust. Pildil oleval indikaatoril on antenniks katkise teleskoopantenni kaks viimast lüli ja korpuseks taskulambi kest. Tundlikkus sõltub kasutatud dioodidest. Dioodid peavad olema kõrgsageduslikud, kõige parem schottky barjääriga. Korpus on maanduseks. LEDiks on parim kaasaegne "superbright".





Futaba standardvastuvõtjad on internetirahva andmetel tundlikud toitemürade suhtes. Pildilt võib näha, kuidas asi on lahendatud Futaba R114H vastuvõtjaga. ESC on kinnitatud otse mootori külge, akukontaktidest läheb sinna katkestamata keerupaar. Roheline junn keskel on 5V pingeregulaatoriga tehtud toiteplokk vastuvõtjale ja servodele. Toiteplokk on voolujuhtmetele ilma neid katkestamate"peale istutatud". Vastuvõtja asub paremal servode taga, maksimaalsel kaugusel mootorist. Peenike rohevalge paar on mootori juhtkanal. Jämedam rohevalge paar on ilma BECita ESCi juhtbloki toide (ESCi jõutransitor ja juhtimine on ESCi sees omavahel ühenduses ainult läbi transistori paisu mahtuvuse). Tavalise ESC puhul seda juhet pole vaja, toide tuleks sisseehitatud BECist.



Üks nipp veel katsetamisest, kavalam on saatja paigale jätta ja lennukiga ring teha. Nii saab parema ülevaate lennuki käitumisest ja on lihtne võrrelda, kui sama ringi teistmoodi seadistustega teha. Saatjat ei tohi auto peale panna, nii on tegevusulatus tavalisest suurem.

korpus maanduseks? huvitav kas see käib siis otsapidi maasse või on alati sul elektrood maasse torgatud ja juhtmega ühendatud?
äkki pigem varjestusest oleks parem rääkida? "massi" ühendamine pole ka maandamine...
igasugused antennidega asjandused töötavad küll puhtamalt kui korpus (ja neg.potensiaal) on maandatud, ma millegipärast kardan et sa seda varianti ei kasuta...

samamoodi kõik lindistavad CD-sid nii et maa on must

noh vähemalt sain ära öelda

korpus maanduseks?

all mõtlesin ma seda, et indikaatori metallkorpus on elektriliselt ühendatud skeemil massimärgiga tähistatud punktiga. Tegelikuks maanduseks on loomulikult seadet käes hoidev inimene. Veel täpsemalt on inimene antenni "vastukaaluks". "Antenni vastukaal" on inglise ja vene keeles termin.

Sarnaseid seadmeid nimetatakse: RF Field Strength Probe, field strength meter, Simple Field Strength Indicator jne.