Mudelismifoorum

Tere asjatundjad!

Lapsepõlves F2B (oli vist ohipilotaaž sellise koodiga) piloodina alustanud mudellendur alustas eelmisel aastal peale 20-aastast pausi F3A karjääri selle plastikust algajate Piperiga. Tänaseks on see mudel ennast ammendanud.

Unistus on suur pilotaažmudel. Vahele peab ilmselt jääma aga üks etapp kus hästilendava raadiomudeli omadusi ja vigurlennuelemente harjutada lubades enesele mõned vead ja mättasse tulekud. Küsin nõu, et kuidas edasi minna mudeli ja raadio valikul. Allpool mõned tingimused:

1. Startida tahan tihti (loe: pea iga õhtu) ja transale, ning ettevalmistusele ei taha aega kulutada. St. mudel peaks olema võimeline startima käest põllul. (ilmselt elektrikas)
2. Võiks olla suhteliselt tuulekindel - igatahes parem kui Piper
3. Aega mudeli ehitamiseks ja lappimiseks on vähe - muud hobid, pere kodu.
4. Elektroonika peaks olema selline, et unistustelennukile (suur F3A nitro mudel) üle minnes ei peaks seda uuesti ostma.
5. Oluline on mudeli tehnilised omadused, mitte välimus. Võib olla kasutatud...
6. Ma ei ole rikkur, st. ühekordselt kasutatavaid asju ei tahaks osta ja kõige kallimat vilede ja kelladega mänguasja kah ei vaja. Samuti ei ole mul selle mudeli muretsemisega tuli takus - aega lennata loodetavasti veel 40 aastat:-)

Kogu hea nõu on teretulnud ka privas. Aitähh ette kõigile abistajatele.

Unistus on suur pilotaažmudel. Vahele peab ilmselt jääma aga üks etapp kus hästilendava raadiomudeli omadusi ja vigurlennuelemente harjutada lubades enesele mõned vead ja mättasse tulekud.

Suur pilotaažimudel (2x2m või enamvähem selles mõõdus) maksab umbes 10 tuhande kanti + võimsad servod, võimas mootor jne... kokku päris hea kopikas! Hetkel ma ei teagi, kas Eestis on üldse mõni korralik F3A mudel? Suuri bensukaid on mitmeid, väiksemaid vigurlennu mudeleid palju. Õige F3A Mudel on maksimaalsete mõõtude ja üpris väljakujunenud kujuga. Tänapäeval juba enamikel maailma tippudel elektrikas muideks! Vaata pilte EM2006 siit! Eestis harjutamiseks ja tasemel võistlemiseks eeldatavasti nii kõva pilli pole enne 2009. aastat vaja

1. Startida tahan tihti (loe: pea iga õhtu) ja transale, ning ettevalmistusele ei taha aega kulutada. St. mudel peaks olema võimeline startima käest põllul. (ilmselt elektrikas)

- elektrikas või sisepõlekas, vahet ei ole selles mõttes! Kui tahad elektrikat, siis peab ta olema LiPo akuga, mille laadimisaeg on aga 1h+. See tähendab, et vaja vähemalt 2-3 akupakki = akude peale vähemalt 5-6tuhat krooni. Nitromootoriga kulub kütust, asi on räpasem, aga samas mõnes mõttes lihtsam. Elektrikas tasub ennast lõpuks tõnäoliselt ära (kütuse hind vs akude ja kogu elektrisüsteem ihind), kuid esialgu on kordades odavam sisepõlemismootoriga alustada.

Stardi ja maandumisega on aga probleeme. Teoorias tahab vigurlennu mudel korraikku stardialust, mida näiteks Tallinna lähiümbruses hetkel veel pole. Seetõttu on lähenemine õige - käest start ja põllule maandumine. See õnnestub, kui lennuk pole väga suure pinnakoormatusega, siis võimalik lõpus väga ilusti ja pehmelt heinamaale maha tulla!

2. Võiks olla suhteliselt tuulekindel - igatahes parem kui Piper

- Spetsiaalsed vigurlennu mudelid ongi paremate lennuomadustega, kui koopiamudelid. Piper meeltult suure kerega ja seetõttu tuule suhtes tundlik vist jah. Tuule suhtes kindlam on suurema pinnakoormatusega raskem lennuk, samas on ta siis ka kiirema lennuga. Liiga kerge lennuk (nagu minu hetkel) võib lennata väga mõnusalt ja aeglaselt, aga tuul loobib teda tugevalt. Kuskil kahe vahel on parim. Reeglina sellised Super Air, YAK, SU jt vigurlennu mudelid on 65-85g/dm2 koormatusega ja suht tuulekindlad!

3. Aega mudeli ehitamiseks ja lappimiseks on vähe - muud hobid, pere kodu.

- See on õnnest ja lennutamisoskusest kinni Minule ei meeldi üldse lennukeid putitada - tahan lennutada rahus! Siiani on see õnnestunud, täna parandasin lennuki kattekilet, siiani 1 aasta jooksul lennukil katki pole midagi läinud. Teinud vast 50-80 lendu a 5-13'

4. Elektroonika peaks olema selline, et unistustelennukile (suur F3A nitro mudel) üle minnes ei peaks seda uuesti ostma.

- Valid kas Futaba või Graupner/JR. Umbes alates 3500kr saab piisavalt hea aparatuuri. Kui juba kuskil põhjamaade võistlustel osaled, jääb ehk sellest väheks ja vaja vaadata nii 10 tuhandese poole või rohkemat. Valik Futaba või JR vahel seetõttu, et PCM süsteemid on neil erinevad + ka saatja programmeerimine jne. Tänapäeval oleks kaval Süntesaatoriga saatja-vastuvõtja hankida, pole mingit jamamist kvartsidega.

Hetkel oleks ehk õige samm selline 7-10cc mootoriga vigurlennu mudel. Maksavad nii 1500-3500 krooni + mootor + servod. Kokku on õhus nii 5000 kr kanti. Valides tasub vaadata pinnakoormatust, et see väga suur ei tuleks. Ka kere külgpindala peaks olema, et küljel lennata (knife-edge). Võimsuse osas jäksab propi otsas rippuda ehk ots ees kenasti üles minna 900W (OS46LA )= 2200g ja 1300W (OS46FX, 46AX, 55AX) = 3000+g umbes (minu lennuk, Mareki lennuk).

... ehk oli jutust mingitki abi

Soovitaksin esimeseks pilotaazimudeliks midagi lihtsamat. Minul endal on ropka eeskujul ostetud TorqueMaster XL depronmudel.
On küll õrn ja matsu ei armata, kuid parandada on umbes 100x lihtsam kui suurt balsa-kile mudelit. Olin üllatunud, kui mõnus seda juhtida on, matsud on 100% oma lollus.
Teine vähe parem võimalus on midagi Multiplexi toodangust, küll poole kallim, paljas mudel ca 100€.
Suur balsa-kile mudel algajal on pidev ja lõpmatu käsitööõppe allikas.
IMO.
PS. Depronist mudelit stardin käest ja maandan suvalisel vabal platsil kõhule.

Kindlasti aitaks väga palju reflekse harjutada ja kinnistada (kütust ei kulu) hea simulaator koos normaalse puldiga (näiteks RealFlight 3.5).

http://www.realflight.com/products/g3_main.html
Kui vahelennuk F3A-ni on elektrimootoriga, siis kahtlemata kontaktivaba ja akulaadija tuleks osta korralik (näitab ka laetud mAh-sid jms.). Lennuk kaldtüüridega ja pinnakoormatus kusagil 50 g/dm2 kanti.
Aparatuurina näiteks MX-12, MX16.

No Viljandis saime soomlastelt meeletult infot F3A kohta. Mehed ise nii MM kui EM kui PM käinud ja võistelnud. Tuleb välja, et täismõõdus F3A lennuki saab umbes 20 tuhandega (lennuk 500€, servod 200€, mootor 400€ + muu). Samas seda pole enne vaja, kui Eestis Nordic või FAI kava keegi ei lenda. Pealegi peab lennutamine nii selge olema, et lennukit puruks ei lase. Siis pidi kestma nii 3-4 aastat (ühel oli umbes 15 aasta vanune lennuk kaasas!) kuni tahad lihtasalt uuemat...

Eestis F3A Sport lendamiseks on ideaalne 7-10cc mootoriga umbes 1.2-1.4m tiivaulatusega lennuk või siis veidi suurema mootoriga 1.6m. Võimsust peab jätkuma, lennuk peab sirgelt kokkuliimitud olema ja TIMMIS.

Viljandis lennutamine näitas, et kerge lennukiga on elu raskem, nii ka väiksema lennukiga, sest siis mõjub tuul rohkem.

Leidsin sellise iluduse.

Mardi leitud iludus on ilus Nagu Hyperioni lennukid, selline ultra-kerge konstruktsioon. Eeliseks väga väike pinnakoormatus ehk meeltu jõu ja massi suhtega lennuki saab. Suureks puuduseks on tugevus. Viljandis kahjuks sai ka näha, väga sarnane lennuk peale matsu ikka väga mitmeks tükiks on. Parandamine pole lihtne, kuna kere ja kõige muu konstruktsioon keeruline.

See lennuk sobib 3D lennuks, rippumiseks ja vaikse ilmaga lennutamiseks, aga vastu maad ei tohi teda küll kordagi lasta, siis ikka päris palju nokitsemist ja ehitamist jälle.

Tuleb osta selline mudel nagu Viljandi piltidel näha:Gladiator,Home Run,nagu mul,Raivol,Marekil.ARF pakendi maksumus 100-200 eur,(kuni 3000 EEK,oleneb kust osta),mootoriks OS Max 46 FX (hind kuskil 2000 EEK keerdu,viimasel ajal saab ka odavamalt),vastuvõtja vähemalt 6 kanaliga ja saatja soovitavalt selline,et hiljem saaks kasutada ka PCM vastuvõtjat,kuna helikoppter või bensumootoriga lennuk võivad seda vajada.Servod käivad standardsed,neid läheb vaja 5 tk (a'250.-kr,või midagi sellist).Oleme saanud ilma raadioaparatuurita max 6250.-kr.Raadioga selles mõttes keeruline,et pakutavat kaupa on seinast seina.Ise kasutan Futaba FX16 saatjat,ostsin 2500.-EEK eest,kasutatuna ja siiani väga rahul - kõik olemas,mis vaja ja praegu jääb veel ülegi.Muidugi on kasutatud asja risk varjatud vigades.Vastuvõtjat ei ole üldse mõtet kasutatuna osta,kuna iial ei tea,kas ta on põrutada saanud või ei.Samas uued ei maksa ka midagi,viimati ostsin ühe 400.- kr eest.
Küsid ehk,et mis just selline lennuk? Võin öelda,et siiani lennatud väikestest lennukitest on see parimate lennuomadustega,stabiilne,vigurlennukõlbulik.Pinnakoormatus jääb tal kuhugi 50-60 g/dm juurde ja nagu Viljandi näitas,oli võimalik saada hakkama tuulega,mis puhanguti küündis kuni 11,2 m/sek (muidugi selline tuulekiirus on liiast,keskmine oli siiski 5-6 m/sek kanti).Lennuki kaal on selline (u 2500 g),et kannatab ka käest visata.Muidugi soovitan siiski mõelda endale plats välja ,kus maast startida.Oma kogemustest võin öelda,et maandumine -startimine maast on keeruliseimad manöövrid,ise ei tunne end veel eriti kindlalt,kuigi olen aktiivselt aastaid lennanud,kuid väga palju tavalisel põllul,käest startimisega,nüüd on vaja eraldi tähelepanu pöörata startimise-maandumise harjutamisele.

Kuno pakutu ongi F3A juba Küll mitte 2x2 meetrit, aga millega saab siis edukalt Sport kava lennata, nagu Viljandis tehti. Kui lennutamine veel piisavalt käpas pole, võib vahepeal mingi trainer lennuki hankida. Arvestus selline, et kogu tehnika koos vastuvõtja, servode ja mootoriga läheks väljavalitud vigurlennu mudeli peale hiljem. Trainer ise nii 1500-2000kr kanti ja kui katki ei lase, siis poole hinna eest ehk isegi müüd edasi pärast. Trainer siis ülatiivaline ja stabiilse lennuga, kõik tüürid küljes, saab ka vigureid harjutada.

Ma jätaks selle Traineri vahele,kui Piperiga lendamine juba sujus.Ega see ssurem ülatiivaline lennuk Pipetist oluliselt ei erine.Need eelmainitud peaaegu F3A on piisava stabiilsusega,et lennata ka väheste kogemustega.Igasugused ilusad lennukid (nagu mainitud Hyperion jt. pärislennukit meenutavad lennukid) ja 3D (vabakava lendmiseks mõeldud) lennukid on järgmine samm ja nõuavad kindlat kätt ja kogemusi.Ma ei tahaks kuidagi Trainerit maha teha,aga arvan,et kui esimene lennukogemus olemas ja lennuk õhus püsib,siis on see liigne rahakulutus,parem kulutada see raha trenazööri ostmiseks,et arvutil harjutada vigurlennu elemente ja kinnitada käe reaktsioone kõikvõimalikes oludes.Trenazööriks kõlbab ka 350.-kr maksev FMS-i juhtiv pult,aga see on juba teine teema ja eespool käsitletud.

Tekkis tahtmine kommenteerida nn. Traineri vahet klassikalise F3A skeemiga võrreldes.
Tiib tavaliselt (eestvaade) V-kujuga, mistõttu lennuk suudab end ka ise mingil määral õiget pidi hoida (sõltub V suurusest). V-kuju tõttu pöördetüür tekitab ka lennukit kallutava komponendi.
Tiivaprofiil ei ole tavaliselt sümmeetriline. See võimaldab suuremat tõstejõudu ja seetõttu väiksemat lennukiirust.
Lennuki raskuskese jääb tiivast allapoole (ülatiivaline), mis soodustab lennus õigetpidi püsimist.
Lennukite pinnakoormatus väike, 30-50 g/dm2, mis võimaldab õhus püsimiseks väiksemaid lennu- ja maandumiskiirusi ja samuti lennata väikese võimsusega mootoritega.
Lennuk on omadustelt kusagil plaaneri ja moororlennuki "vahel".
Peamine eesmärk sellisega on tavaliselt kaldtüüride kasutamaõppimine, sest veel lihtsamad lennukid on ainult pöörde- ja kõrgustüüriga.
Kui mootoril võimsust jätkub, on enamasti kõik Sport-võistlusprogrammi vigurid läbilennatavad, kuigi lennutrajektoori peab pidevalt väga tugevalt korrigeerima võrreldes õige vigurlennu lennukiga.

ouu ouu...Kuno Kuno võtame hoogu maha Sul on õigus aga ühes asjas ma vaidlen vastu. sa ütlesid "Ma jätaks selle Traineri vahele,kui Piperiga lendamine juba sujus.Ega see suurem ülatiivaline lennuk Pipetist oluliselt ei erine". ei vasta päris tõele. Traineri peale maksab kindlasti raha kulutada sest piperi ja suure traineri vahe ikka on PÄRIS suur. Otse piperilt hüpata simusse ja siis näiteks selle peale http://gallery.pistik.com/albums/Calmat ... 010038.jpg
olen ma suht veendudun et on tükid taga. Piperiga sa korralike lennu tunde kätte ei saa. Minul on veel oma tarineriga areneda väga palju. enne kui Edge pulti istun.

Paluks pikkaviha mitte pidata eks iga inimene otsustab ise Ja loomulikult on Kuno minust targem selle alal Nii et...pikkaviha mitte pidada.

täname

Laurile - ega ma väga ei tahagi oma seisukohti peale suruda,lihtsalt avaldan isiklikku seisukohta ja jagan kogemusi.See on tõesti igaühe enda sisetunde küsimus,kuivõrd suure sammu ta julgeb järgnevalt astuda,kui siht,F3A silme ees paistab.

ei ma mõelnud midagi sellist lihtsalt arvan ise ka et peale piperit võiks natuke trainerit ka proovida siis saab tõelise maitse suhu.

calmato sport ja superair 2 on ka vägevad lennukid, kuigi trainerid (alatiivalised)

Piper on tegelikult kuulus pärislennuk, millest on tehtud palju erinevaid mudeleid, ka vahtplastist.
Vähemalt mulle pole päris selge, millisest Piperist käib jutt.
See, kellel rohkem õigus, sõltub kasutatud Piperist.
Iga F3A on selililennus ülatiivaline ja "Trainer" selililennus alatiivaline, mõnel on tiib jälle keskel ja siis ei muutu miskit.
Siin on määravad ikka palju rohkem lennuki muud näitajad.