Mul on tõeliselt rõõm teatada, et 2011 a. retkel õnnestus luurelend täielikult. Saime lisaks tavaluurele väärtuslike andmeid õhufotodelt ning vaatamata „vaenlase“ pingutustele ei õnnestunud lennuki stardi ja maandumiskohta avastada. Võrreldes varasemate aastatega parandasime oma luureraporti kvaliteeti paar korda ning mis kõige tähtsam me ei kaotanud sellel ajal ühtegi „elu“.
Kuid nüüd lennukist. Lennuk on 2010 a. kasutatud lennuki analoog. Tiivad on täpselt samad ja samuti on lennuki elektroonika komponendid põhiliselt samad. Edasiarenguteks on raadiomodemi lisandumine ja nööpsilma kaamera asendamine digifotokaga, mis tingis ka suurema kere tegemise. Kõige olulisemaks ja ülal nimetatud luuret võimaldavaks edasiarenguks on täieliku autonoomsuse saavutamine, st. pardal olevat tarkvara on oluliselt edasi arendatud. Lennu teekonda on võimalik enne starti planeerida ja ka lennu ajal muuta, kirjeldades seda sihtpunktide jadana, kuhu saab ette anda ka lennuki kiiruse ja kõrguse andmeid. Side lennukiga toimub raadiomodemi abil. Maajaamana on kasutusel HappyKillmore tarkvara.
Lennuki andmed:
-- 1.15 m siruulatusega vaidtiib;
-- kaal koos aku ja fotokaga ~1150 g;
-- tegevusulatus testitud ligi 800 m (tõenäoliselt võimalik kuni 1,5 km);
-- tegevuskestvus kuni ~10 min (suurem kaal ja rohkem seadmeid on lennu kestvust vähendanud);
-- aku 2200 mAh;
-- maksimaalne kiirus ~80 km tunnis;
-- lennukit tüürib AKpiloot, mis on ühilduv HappyKillmore maajaamaga (http://code.google.com/p/happykillmore-gcs/), mille abil toimub missiooni planeerimine ja muutmine ning lennuandmete jälgimine;
-- pardal SONY DSC-W300 digikaamera, mis edastas videosaatja vahendusel pilti maale ja võimaldab teha fotosid fotoka mälukaardile (kaamera vaatas fikseeritult alla);
-- lennuk on kergelt lahtivõetav ja seljakotti pakitav.
Pildid sündmuskohalt.
Ettevalmistus lennuks. Lennuki kokkupanek, Windowsi ja maajaama käivitamine, asukoha määramine.
Lennuk on stardivalmis, ärevus on suur.
Missiooni planeerimine. Päike paistab, tuleb olla katte all.
Planeeritud missioon maajaama kasutajaliideses. H näitab stardikohta. Meil vedas, stardiks sobiv lage plats oli vastutegevuse baaslaagrile üsna lähedal. Valged laigud on Google pilved. Nagu näha on Google kaart siinkohal vilets.
Hoo andmine lennukile. Käest visatav.
Läks lendu, hoidke alt, PP2011 tuleb !
Vastutegevuse baaslaager. Kollases ruudus on suur telk, sõõris peaks olema välikatel ja sinises ruudus on näha 2 suuremat sõidukit. Kõik on kaetud maskeerimise võrguga. Tõenäoliselt on keegi ka majas.
Pilt laagri kõrval olevast teest. Seal paiknevatest autodest ja sissepääsuteest laagrisse.
Tee lõunapooles osas, jõega ristumise kohas on valvepost ja tõkkepuu (kollases sõõris).
Pilt jõest, mis jäi laagrist lõunasse.
Tegelikult läbitud teekond. Näha on planeeritud missiooni läbisõitu. Vasakus servas on kattuvalt õhkutõusu ja maandumise teekonnad. Enne maandumist sai lennuk viidud kaugemale, mootor välja lülitatud ning planeerides tuli lennuk hääletult ja osaliselt madallennul stardikohta tagas. See trikk viis vastutegevuse patrulli segadusse. Nad hakkasid meid otsima asukohast, kus oli lennukit viimati kõrgemalt näha ja kuulda. Tuleb tunnistada, et meil ka vedas. Meie avastamisest jäi lähimal patrullil puudu vaid 70 m.
Põrgupõhja retke luurelennu eduloo taga on meeskonnatöö.
Eriliselt tuleb tunnustada ja parimad tänud AK-le. Tema roll selles õnnestumises on peamine. AKpiloot on suurepärane piloot, mis on ennast tõestanud ka halbades ilmaoludes ja ka külmas (testitud -16 kraadi juures).
Tänud felch-le fotoka täiustamise eest.
Lennuki arendusse on lisandunud ka uus liige, Jaanus. Tema on aidanud süsteemi testida. Oleme varem olnud ja ka nüüd olime ühes PP retke võistkonnas.
------------------------------------
Edulugu Põrgupõhja 2011 retkel andis uut innustus projektiga edasi minna. Loodetavasti tuleb lennuk PP2012 veelgi võimekam.
aga kes teab, palju vastaspoolel pädevaid elektroonikuid on.
