Jalgrattad on tegelikult leiutatud ja kasutusel. Stardirajast 1 meeter kultuurmaades autod lihtsalt ei seisa.
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=1440
Kas Piibel ei võiks lennutsoon olla raja keskelt tagapool. Saaks ehk isegi joone maalida ilma suurte tragöödiateta.
?????
4.nov. Piibele
Kollasel poleks häda, kui autojuhid raatsiksid auto veel 4-5 m kaugemale ehk pika heina sisse parkida. Aga ei, ollakse nii mugavad, et jäetakse auto ikkagi niidetud alale 
Kui auto parkida kõrge heina sisse, siis on stardi-maandumisraja ja autode vahel päris palju ruumi juba!
Kui auto parkida kõrge heina sisse, siis on stardi-maandumisraja ja autode vahel päris palju ruumi juba!Lauri Laidna - www.pistik.com
See on ka põhjus, miks olen algajana kollasel platsil suht harv külaline ja pigem lendan rahus ja üksinduses kusagil heinamaal. Kui tuulisema ilmaga ikka pidevalt närv sees, et mõni ootamatu tuulepuhang kerge lennuki enda kätte haarab (eriti maandumisel) ja inimeste ja autode suunas kannab, siis ei saa millegi uue harjutamisest või lennumõnust juttugi olla.tola555 wrote: ...mainimata jääb veel probleem, millega olen ise mitu korda silmitsi seisnud - maandudes on autod liiga lähedal. Mina kui algaja ei tunne ennast mugavalt kui pean maanduma autode suunas kus käivad ka inimesed.
ei maksa tolle päeva tegijaid kohe jalge alla ka tallata, eks me kõik teeme vigu, kes vähem, kes rohkem.
Keegi pole sündinud meistriks, kõik tuleb omal käel õppida.
Ma juhiks pigem tähelepanu sellele, et halbade asjade kokkulangemisel, väikesest õhinast jne...ei läinud ükski lennuk prügikotti. Mittelendava lennukiga suudeti ikkagi midagi ära teha ja enamvähem normaalselt ka alla tuua. Alati saab ju ohu tekkides peast kinni haarata ja mitte mõelda edasisest, nemad aga tegelesid probleemiga ja lennukid jäid alles.
Nähes sellist kahtlast lendu olin mina autode juures valves juhuks kui annab päästa midagi kukkuva lennuki eest. Niigi ärevuses olevat pilooti veel karjumisega ei päästa küll midagi. Pigem läheb tegelane närvi ja käib kolakas ära ka kohe.
Piibe ongi selles mõttes natuke kehva koht algajatele, et hädamaandumiseks pole igas suunas ruumi ja see mets segab väga paljusid, ka mind.
Too noorem tegelane, kes metsa kohal meeleheitlikult laperdas, tegi minu arust kõik õigesti, läks ise teadlikult meist võimalikult kaugele ja püüdis seal toimetada, ebastabiilse lennuki suutis ta ka koju tagasi tuua, kuigi vähemalt 5x oli moment, et nüüd on metsa jalutuskäik ees. Kanalinumbrid küsis ka üle enne kui toimetama hakkas.
Keegi pole sündinud meistriks, kõik tuleb omal käel õppida.
Ma juhiks pigem tähelepanu sellele, et halbade asjade kokkulangemisel, väikesest õhinast jne...ei läinud ükski lennuk prügikotti. Mittelendava lennukiga suudeti ikkagi midagi ära teha ja enamvähem normaalselt ka alla tuua. Alati saab ju ohu tekkides peast kinni haarata ja mitte mõelda edasisest, nemad aga tegelesid probleemiga ja lennukid jäid alles.
Nähes sellist kahtlast lendu olin mina autode juures valves juhuks kui annab päästa midagi kukkuva lennuki eest. Niigi ärevuses olevat pilooti veel karjumisega ei päästa küll midagi. Pigem läheb tegelane närvi ja käib kolakas ära ka kohe.
Piibe ongi selles mõttes natuke kehva koht algajatele, et hädamaandumiseks pole igas suunas ruumi ja see mets segab väga paljusid, ka mind.
Too noorem tegelane, kes metsa kohal meeleheitlikult laperdas, tegi minu arust kõik õigesti, läks ise teadlikult meist võimalikult kaugele ja püüdis seal toimetada, ebastabiilse lennuki suutis ta ka koju tagasi tuua, kuigi vähemalt 5x oli moment, et nüüd on metsa jalutuskäik ees. Kanalinumbrid küsis ka üle enne kui toimetama hakkas.
kogun vanu vene lennukimootoreid
Ropkal on õigus, on meist keegi veata? Tegijal jutub nii mõndagi...
Asi on pigem põhimõtteline. Kui on võimalus autosid maandumisrajast vähe eemale parkida, siis miks seda ei tehta?
OK, piibel on ruumi napilt, kuid kollasel probleemi pole.
Igaljuhul määrame kollasel uuele ja vanale platsile, kummagile kas või paar parkimisala, mida tuleb kasutada olenevalt tuule suunast kohustuslikus korras
Arele ütleks, et meil on isegi muruniiduk selle jaoks ostetud
Asi on pigem põhimõtteline. Kui on võimalus autosid maandumisrajast vähe eemale parkida, siis miks seda ei tehta?
OK, piibel on ruumi napilt, kuid kollasel probleemi pole.
Igaljuhul määrame kollasel uuele ja vanale platsile, kummagile kas või paar parkimisala, mida tuleb kasutada olenevalt tuule suunast kohustuslikus korras
Arele ütleks, et meil on isegi muruniiduk selle jaoks ostetud
15000 kilomeetriga kuu peale ei jõua. 12000 kopkatega on maa läbimõõt ja keskmest keskmesse mõõdetuna on Kuu ja Maa vahemaa mingi 384400 km. See vahemaa suureneb iga aastaga 3.8cm võrra.cuprum wrote:Odod, ära mind ikka kuupeale kah saadaMarek wrote:Lenduril vedas, et Cuprumit seal polnud ja et Cupi on kuskil 15 000 km kaugusel
Tegelikult ma ainult 6220 km kaugusel.
Pole hullu, Cuprum on üsna lähedal.
daapn
Tegelikult vaadates seda õnnetut videot,on näha üht tõeliselt ränka eksimust - piloot ei veendunud enne starti raja vabaolekus.Sealt hakkasid kohe pihta muud probleemid - märganud inimest rajal,püüdis olukorda päästa,kuid lennuki kiirus oli selle manöövri jaoks liiga väike ja sealt ka kaldumine vasakule tiivale ja allakukkumine.Peaks hakkama platsi lennujuhti määrama,kes annaks stardiloa?
Ilmselt oleks mõistlikum kokku leppida,et starditakse alati võimalikult raja keskelt ja stardipaika ruleeritakse,ning enne starti veel väike täisgaasi proov - siis pöördub kõigi tähelepanu startivale lennukile ja ootamatud üllatused jäävad ära.
Ilmselt oleks mõistlikum kokku leppida,et starditakse alati võimalikult raja keskelt ja stardipaika ruleeritakse,ning enne starti veel väike täisgaasi proov - siis pöördub kõigi tähelepanu startivale lennukile ja ootamatud üllatused jäävad ära.
Eks seal videos see põhiprobleem oligi, et üks inimene oli otse stardijoonel ja nii ei tohiks kunagi olla. Muud probleemid tulenesid juba sellest, et Piibe on halb koht lennutamiseks, pole seda hädamaandumise ruumi ei ühel ega teisel pool! Seda on kogenud vist pea-aegu kõik meist...
Üldisemas plaanis olukorda vaadates ei ole midagi halba. Lennutatakse ju meeletult palju ja vahel ikka ei lähe nii nagu peaks. Aga tähtis on aga see, et piloot ja ka kõrvalised isikud teeksid enda poolt kõik võimaliku, et midagi halba ei juhtuks!
Ehk siis protsentuaalselt on igasugu lolluste ja juhtumiste osakaal väga väike.
Tuleb lihtsalt hoolikam olla ja vahetevahel endale meelde tuletada, et iga kord ei lähe kõik nii libedalt nagu võib tunduda. Seetõttu peab ka autod võimalikult kaugele parkima, startima autodest eemal (Kollasel eriti), tegema enne igat lendu mõned tähtsad kontroll-protseduurid jne...
Üldisemas plaanis olukorda vaadates ei ole midagi halba. Lennutatakse ju meeletult palju ja vahel ikka ei lähe nii nagu peaks. Aga tähtis on aga see, et piloot ja ka kõrvalised isikud teeksid enda poolt kõik võimaliku, et midagi halba ei juhtuks!
Ehk siis protsentuaalselt on igasugu lolluste ja juhtumiste osakaal väga väike.
Tuleb lihtsalt hoolikam olla ja vahetevahel endale meelde tuletada, et iga kord ei lähe kõik nii libedalt nagu võib tunduda. Seetõttu peab ka autod võimalikult kaugele parkima, startima autodest eemal (Kollasel eriti), tegema enne igat lendu mõned tähtsad kontroll-protseduurid jne...
Lauri Laidna - www.pistik.com
Mina ei ühtiks seisukohaga, et algajatel pole platsile asja, ikka pigem vastupidi, just algajad PEAVAD saama kogenenumate abi, et ennast yksi soos mitte maha tappa. Aga selge on ka see, et väga ebamugavasse kohta algajal lennutama minna pole mõtet. Võimalik, et Piibe kuulub selliste hulka. Mina näiteks valisin esimesed paar aastat koperdamiseks lennutusplatsi ikka VÄGA hoolikalt... Ja loperdajale õhus ma kyll midagi ette ei heidax - ilus vòitlus, ilus ja ohutu maandumine. Loodetavasti saab lennumasina trimmi (kindlasti saab, sest kindlasti oskab keegi sellist lendu nähes òpetussõnu jagada - yksi soos korduks sama ilmselt ka järgmine kord)tola555 wrote:maandudes on autod liiga lähedal. Mina kui algaja ei tunne ennast mugavalt kui pean maanduma autode suunas kus käivad ka inimesed. [..] Või ei soosita platsil algajaid?
Minu point oli aga selles, et ENNE LENDU tuleb asjad läbi mõelda. Ropka mainis, et lennuk kaotas kontrolli ja siis polnud mõtet piloodi peale karjuda... Ma arvan, et KUNAGI EI TOHIGI LENNUTAVAT PILOOTI ehmatada. Vajaduse korral on segamine lubatud VAID ohuolukorrast märku andmiseks (sest ega lennutav piloot ei saa kõrvale vaadata, veelvähem selja taha). Huvikaaslased saavad AIDATA ikka vaid ENNE starti. Ehk antud juhul: keegi pidi nägema, et starti planeeritakse. Ehk veel niipidi: kui platsile tekib uus nägu lennumasinaga, võiks/peaks äkki ääriveeri uurima, kuipalju ta enne lennutanud on, ega ta abi ei vaja ja vajadusel tutvustama platsil kujunenud sisekorda...
Maandumise osas on Sul õigus - kui sellist rajajuppi pole, kuhu oleks hea maanduda, siis oleks hea mõte mitte startida. Või võimalik, et enne starti oleks vaja autod ümber parkida. Või võimalik, et tuleks maanduda teise kohta vms. Konkreetset olukorda ei suuda paraku modelleerida, polnud seal... Aga minumeelest oli ka Piibel ikka suht pikk asfaldiriba...
Kuna inimese sügavussuunaline nägemine on eee... limiteeritud, siis olen ise läbi teinud muude hulgas sellise lolluse, et hõljutanud kopteri enda ja oma pargitud auto vahele. Vahemaad oli, aga kui samas orientatsioon kadus oli ainuke ohutu liigutus kopter krässida, sest pitchi suurendamine oleks võinud tähedada kopteri kas enda kehasse või auto sisse põrutamist ja ei saanud aru, kumma;)... selge, et alati tehakse vigu, point selles, et nendest tuleks õppida..
Kollase parkimisest kirjutaks aga lausa eraldi.... yx moment...
Last edited by ints on Wed Nov 07, 2007 19:06, edited 2 times in total.
Kollasel parkimisest
Arne märkus, et laiem niidetud ala aitaks on realiseerimist väärt... Aga kui juba teemat arutatakse, siis paar muret/soovitust oleks mul veel:
1. Platsile tulevad ja sealt lahkuvad autod. Seni, kuni selleks PEAB kasutama lennukoridori on see kõikidele asjaosalistele ebamugav. Mina olen enamasti sõitnud läbi kraavi, proovides seda teha ENNE kvartsipuu "peidikut". Aga iga auto jaoks selle kraavi läbimine ilmselt ei sobi... Hea oleks see kraav siis veel ühest kohast täis ajada... See tagaks ka autode sobiva kauguse stardirajast (laisk autojuht ei viitsi liiga raja lähedale sõita;)...
2. piloodi positsioon külavahetee suhtes... Tegelikult on jama, kui maandumiskoridori sees/otsas on see kylavahetee. Esiteks kimab seal sageli mingi ATV ja dziip (neid on vähemalt juba kaugelt kuulda), teiseks kasutab seda üllatavalt suur kogus jooksjaid, jalutajaid, rattureid, koerajalutajaid jms. rahvast. Teine, kylavaheteega pikisuunaline maandumisrada on selles mõttes veelgi hullem. Ehk, mina koliks _madala muruga ala_ vähemalt 50 meetrit teest kaugemale. Ja läheks piloodina praeguse muru 3/4 pikkuse juurde, st. peaaegu lõppu, teest võimalikult kaugele.
3. Proovisin ka nii, et läksin niidetud ala keskele, pöörasin kylavaheteele selja. Pilves ilmaga päike näkku ei paista ning muude aspektide osas on see tunduvalt parem lennukoridor. Ühel pool saab lennutada majavaremete suunas, aga teiselpool... oh õudust, on seesama kylavahetee jalutajatega. Õnneks tunduvalt kaugemal, aga mitte unustada võimaldavas kauguses Aga pilvitu ilmaga... paistab selles suunas seistes päike lennutajale otse näkku. Ok, õnneks nn. "vanem" plats ehk see, mis on ylesse kyntud, on õigel pool teed/päikest. St., tulevikus saab seal nii tee kui päikese loodatavasti seljataha jätta...
I.
1. Platsile tulevad ja sealt lahkuvad autod. Seni, kuni selleks PEAB kasutama lennukoridori on see kõikidele asjaosalistele ebamugav. Mina olen enamasti sõitnud läbi kraavi, proovides seda teha ENNE kvartsipuu "peidikut". Aga iga auto jaoks selle kraavi läbimine ilmselt ei sobi... Hea oleks see kraav siis veel ühest kohast täis ajada... See tagaks ka autode sobiva kauguse stardirajast (laisk autojuht ei viitsi liiga raja lähedale sõita;)...
2. piloodi positsioon külavahetee suhtes... Tegelikult on jama, kui maandumiskoridori sees/otsas on see kylavahetee. Esiteks kimab seal sageli mingi ATV ja dziip (neid on vähemalt juba kaugelt kuulda), teiseks kasutab seda üllatavalt suur kogus jooksjaid, jalutajaid, rattureid, koerajalutajaid jms. rahvast. Teine, kylavaheteega pikisuunaline maandumisrada on selles mõttes veelgi hullem. Ehk, mina koliks _madala muruga ala_ vähemalt 50 meetrit teest kaugemale. Ja läheks piloodina praeguse muru 3/4 pikkuse juurde, st. peaaegu lõppu, teest võimalikult kaugele.
3. Proovisin ka nii, et läksin niidetud ala keskele, pöörasin kylavaheteele selja. Pilves ilmaga päike näkku ei paista ning muude aspektide osas on see tunduvalt parem lennukoridor. Ühel pool saab lennutada majavaremete suunas, aga teiselpool... oh õudust, on seesama kylavahetee jalutajatega. Õnneks tunduvalt kaugemal, aga mitte unustada võimaldavas kauguses
Aga pilvitu ilmaga... paistab selles suunas seistes päike lennutajale otse näkku. Ok, õnneks nn. "vanem" plats ehk see, mis on ylesse kyntud, on õigel pool teed/päikest. St., tulevikus saab seal nii tee kui päikese loodatavasti seljataha jätta...I.