On EasyStari juba üle kuu pidanud, tahaks nagu edasi minna. Chempioni el.plaaner on lõhkumisex kahjuks liiga ilus .
Silm jäi pidama Multiplexi Magister treeneril, 1630mm vahust tiiba, soovitatakse 5.0cmxcm mootorit.
Minu kahtlused on seoses telikuga, küll ninarattaga, kuid kardetavalt lõppevad enamus maandumisi murule (heinamaast rääkimata) uperpalliga. Ei tea, äkki on mingi võimalus talle ka midagi suusa moodi asjanduse külga kleepida??? Ja klapppropeller?
Mida rahvas arvab?
PS. Tellin seekord http://www.hoelleinshop.com/ , Mart soovitas. Tõesti, väga korrektne asjaajamine, vastused kõikidele küsimustele ammendavad ja kiired.
Kui keegi soovib ka midagi tellida, võite kampa lüüa. Paar päeva on aega mõelda.
Algaja mudel nr. 2,
Tere vana!
Rumal küsimus, aga miks sa seda mudelit soovid ja miks sisepölemismootoriga?
Saan aru, et sul juba üks vahust tegelane olemas ja selle juhtimisega saad edukalt hakkma.
Kus suunas su unistused triivivad? Plaanerite vöi vigurlennu poole?
Maast startiv mudel tahab ikka korralikku alust, rada. Kui ta sellelt pinnalt ka starditud saab, siis maandumisega pole probleeme.
Mart.
Rumal küsimus, aga miks sa seda mudelit soovid ja miks sisepölemismootoriga?
Saan aru, et sul juba üks vahust tegelane olemas ja selle juhtimisega saad edukalt hakkma.
Kus suunas su unistused triivivad? Plaanerite vöi vigurlennu poole?
Maast startiv mudel tahab ikka korralikku alust, rada. Kui ta sellelt pinnalt ka starditud saab, siis maandumisega pole probleeme.
Mart.
No ei ole see algaja lennuk number 2.
2,5 kg lennukaaluga mudel, 5 cm3 sisepõlemismootoriga ja sirge tiivaga lendab algaja jaoks nagu püssikuul. Elektrimootoriga ehk veel läheks.
Anton kirjeldas väga hästi siin foorumis algaja lende sellisega.
Vabandan kui tuju veidi rikkusin, aga sellise laskmiseks peab tõesti "magister" (sõna lennuki nimest) olema ja "algkoolist" ei piisa.
2,5 kg lennukaaluga mudel, 5 cm3 sisepõlemismootoriga ja sirge tiivaga lendab algaja jaoks nagu püssikuul. Elektrimootoriga ehk veel läheks.
Anton kirjeldas väga hästi siin foorumis algaja lende sellisega.
Vabandan kui tuju veidi rikkusin, aga sellise laskmiseks peab tõesti "magister" (sõna lennuki nimest) olema ja "algkoolist" ei piisa.
Last edited by [J] on Wed Sep 27, 2006 21:33, edited 2 times in total.
no kui videol oli see magister, siis ta ikka ju tugeva V-tiivaga, niiet algajale ehtne lennuk õppimiseks, parajalt suur ka juba, ei ole selline liblikas õhus.
klappivad propid sisepõletajale....kardan et see asi ei toimi nii, tühikäigul tõmbab mootor labad puruks vast.
mina tegin esimese lennu tõupuhta funflyeriga (mis seal salata magistripaber ka taskus
), esimestel päevadel ei juhtunud mitte midagi, siis aga hakkasid hooletusvead ligi kippuma, aga järgmiseks sai ikkagi trainerlennuk. selles suhtes on simulaatoritunnid väga kasulikud.
aga antud poest...see nagu rohkem elektrilenduritele orienteeritud, pole midagi erilist ahvatlevat seal....mõnede komponentide suhtes vastuolu ka.
välisklientuurist nad ka nagu vist huvitatud ei ole, nagu suurrahvas muiste.
klappivad propid sisepõletajale....kardan et see asi ei toimi nii, tühikäigul tõmbab mootor labad puruks vast.
mina tegin esimese lennu tõupuhta funflyeriga (mis seal salata magistripaber ka taskus
), esimestel päevadel ei juhtunud mitte midagi, siis aga hakkasid hooletusvead ligi kippuma, aga järgmiseks sai ikkagi trainerlennuk. selles suhtes on simulaatoritunnid väga kasulikud.aga antud poest...see nagu rohkem elektrilenduritele orienteeritud, pole midagi erilist ahvatlevat seal....mõnede komponentide suhtes vastuolu ka.
välisklientuurist nad ka nagu vist huvitatud ei ole, nagu suurrahvas muiste.
kogun vanu vene lennukimootoreid
Tänud Mart ja [J]
Kindlasti ei kavatse ma üle minna sisepõlemismootorile. Multiplex määras nende kuubikutega mootori umbkaudse vajaliku võimsuse. Multiplex pakub el. mootoriks Permax 680. Pean ennast juba nii “arenenuks”, et tunnustan ainult 3. faasilisi. Miks Magister mulle meeldib? Ei tea isegi.
Algul mõtlesin järgmiseks EasyGliederit, ikkagi eleronidega, mootori oleks vahetanud. Samas mis see EasyStarist nii väga erineb? Kui teen Starile upgrade, lisan eleronid, tiivasse liimin mõne tala ja üldse tugevdan seda nii, et ta kannataks vähe tugevamat mootorit (mul on tellitud 27 mm diameetriga , 250W, kiire 3200p/V , kuna prop. saab olla max 6” ja outrunner). Saaks teha lihtsamat vigurlendu, isegi selililendu julgeks kõrgemal proovida.
Plaan oli (on), et upgradin Stari ja arenen tasapisi, paralleelselt hakkan võimaluse korral katsetama Magistriga. Magistrile on tellitud 400W 960p/V outrunner. Soovib kuni 14" proppi.
Käisin eile “punasel platsil”, seal oli samuti algaja, Toomas nimeks. Ta lennutas oma Kullost ostetud ca. 700mm tiivaga, klapppropi ja telikuta elektrikat, mis liikus nagu keravälk. Kuigi mudel oli räsitud, lendas ta minu imestuseks väga kenasti.
Kindlasti oleks Magistrit kergem juhtida. Suurimat muret teeb mulle maandumine väikestele ratastele. Ausalt, pole pannud tähele, kuidas maanduvad vigurlennumudelid punasel platsil? Magister on ju oluliselt aeglasem? Äkki õnnestub heinamaale maandumine kõhule ja klapppropiga???
P.S. Mu tuju asjalik kriitika ei riku
Kindlasti ei kavatse ma üle minna sisepõlemismootorile. Multiplex määras nende kuubikutega mootori umbkaudse vajaliku võimsuse. Multiplex pakub el. mootoriks Permax 680. Pean ennast juba nii “arenenuks”, et tunnustan ainult 3. faasilisi. Miks Magister mulle meeldib? Ei tea isegi.
Algul mõtlesin järgmiseks EasyGliederit, ikkagi eleronidega, mootori oleks vahetanud. Samas mis see EasyStarist nii väga erineb? Kui teen Starile upgrade, lisan eleronid, tiivasse liimin mõne tala ja üldse tugevdan seda nii, et ta kannataks vähe tugevamat mootorit (mul on tellitud 27 mm diameetriga , 250W, kiire 3200p/V , kuna prop. saab olla max 6” ja outrunner). Saaks teha lihtsamat vigurlendu, isegi selililendu julgeks kõrgemal proovida.
Plaan oli (on), et upgradin Stari ja arenen tasapisi, paralleelselt hakkan võimaluse korral katsetama Magistriga. Magistrile on tellitud 400W 960p/V outrunner. Soovib kuni 14" proppi.
Käisin eile “punasel platsil”, seal oli samuti algaja, Toomas nimeks. Ta lennutas oma Kullost ostetud ca. 700mm tiivaga, klapppropi ja telikuta elektrikat, mis liikus nagu keravälk. Kuigi mudel oli räsitud, lendas ta minu imestuseks väga kenasti.
Kindlasti oleks Magistrit kergem juhtida. Suurimat muret teeb mulle maandumine väikestele ratastele. Ausalt, pole pannud tähele, kuidas maanduvad vigurlennumudelid punasel platsil? Magister on ju oluliselt aeglasem? Äkki õnnestub heinamaale maandumine kõhule ja klapppropiga???
P.S. Mu tuju asjalik kriitika ei riku
Uurisin sellest lennukist siit:
http://www2.towerhobbies.com/cgi-bin/wt ... XGZV3&P=ML
Kirjeldatud on ka 5 cm3 sisepõlemismootoriga variant, mis kuidagi ei tundu algajale hea. Seal on ka mainitud, et kesktasemel piloodi "trainer".
Selliste lennukite murule maandumisel on praktikas olnud suurim häda, et eesmine telik kipub kõveraks väänduma. Kukerpalle naljalt ette ei tule. Suusk kõlbaks hästi talvel, aga suvel oleks hea ka lihtsalt traadist ilma rattata veidi tahapoole väänatud kark, mis kaitseks kere ja propellerit.
Palju infi on veel siin, kui juba loetud pole:
http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=460345
http://www2.towerhobbies.com/cgi-bin/wt ... XGZV3&P=ML
Kirjeldatud on ka 5 cm3 sisepõlemismootoriga variant, mis kuidagi ei tundu algajale hea. Seal on ka mainitud, et kesktasemel piloodi "trainer".
Selliste lennukite murule maandumisel on praktikas olnud suurim häda, et eesmine telik kipub kõveraks väänduma. Kukerpalle naljalt ette ei tule. Suusk kõlbaks hästi talvel, aga suvel oleks hea ka lihtsalt traadist ilma rattata veidi tahapoole väänatud kark, mis kaitseks kere ja propellerit.
Palju infi on veel siin, kui juba loetud pole:
http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=460345
Last edited by [J] on Thu Sep 28, 2006 0:09, edited 1 time in total.
Usas kiputakse selliseid ülatiivalisi "traineriteks" kutsuma... teevad ka 60- ja 65-mõõdus "trainereid", mis ka algajatele ei sobi. Seal vist see klubi-süsteem nii raudne, et ega sellise lennukiga üksi platsile kedagi ei lubata, vaid harjutatakse kahekesi profiga koos või siis simu peal enne. Samas olles näinud vana praegust lendu EasyStariga võib tekkida seis, et ega see Magister palju võimekam ei olegi võrredes praegusega (v.a. kaldtüürid ja suurem võimsus).
Vähegi õnnestunud maandumise puhul ei kipu lennukid "üle nina" lendama, kuigi alati arvatakse-kardetakse seda! Kui on esirattaga telik, siis säästab see arvatavasti propellereid paremini, kui tagarattalise telikuga lennuk. See lennuk siiski muru-platsilt eriti ei stardi või siis peab madal-sile muru olema.
Seda madala sileda muruga stardi-maandumisrada on raudne plaan varakevadel kuskile Tallinna lähistele teha, nii et järgmine aasta muretu oleks!
Vähegi õnnestunud maandumise puhul ei kipu lennukid "üle nina" lendama, kuigi alati arvatakse-kardetakse seda! Kui on esirattaga telik, siis säästab see arvatavasti propellereid paremini, kui tagarattalise telikuga lennuk. See lennuk siiski muru-platsilt eriti ei stardi või siis peab madal-sile muru olema.
Seda madala sileda muruga stardi-maandumisrada on raudne plaan varakevadel kuskile Tallinna lähistele teha, nii et järgmine aasta muretu oleks!
Lauri Laidna - www.pistik.com
Tere Vana,
Tänud simulinkide eest.
See Kullost ostetud mudel mida punasel platsil lennutasin oli Robbe "Bandit", mida selles foorumis Submarin ka müüa pakkus. Algaja jaoks on see ilmselt tõesti veidi kiirevõitu aga mul õnnestus see siiski pärast mõningast maasonkimist ja tiivalappimist lõpuks lendama saada.
Tänud simulinkide eest.
See Kullost ostetud mudel mida punasel platsil lennutasin oli Robbe "Bandit", mida selles foorumis Submarin ka müüa pakkus. Algaja jaoks on see ilmselt tõesti veidi kiirevõitu aga mul õnnestus see siiski pärast mõningast maasonkimist ja tiivalappimist lõpuks lendama saada.
Sain kolmapäeval 10 päeva teel olnud Magistri kätte. Esimesed muljed.
Üsna keskpärane vaht, millimeeter siia-sinna. Kõik detailid eraldi juppidena, pisidetaile kotikestes hulgi. Kokku üle 80 eri nimetuse. Eriti põhjalik ehitusõpetus, kõikide vidinate joonised. Peale selle veel ka CD, kus lisaks kirjalikule õpatusele, detailne video reaalsest kokkupanekust, iga jupp eraldi, mõni asi koostatakse lausa kahel erineval viisil. Kõik vajalikud mõõdud, jne. rõhutatakse eraldi. 99 euro eest kraami ikka on.
Eile õhtul monteerisin 1,5 tundi, mudel peaaegu koos. Tekkisid mõned küsimused, mistõttu ei tahtnud edasi minna.
Mootoriraam on mingist termoplastikust, selle pean välja vahetama. Originaalis on Permax 680 1/3 ülekandega, raamile kinnitub ülekanne. Kui aga monteerin kolmefaasilise otse plastikule, võib see mingil ebasobival hetkel pehmeneda?
Originaalis on eleronid ühe ühise servoga, ise paneks nagu kaks eraldi?
Üsna keskpärane vaht, millimeeter siia-sinna. Kõik detailid eraldi juppidena, pisidetaile kotikestes hulgi. Kokku üle 80 eri nimetuse. Eriti põhjalik ehitusõpetus, kõikide vidinate joonised. Peale selle veel ka CD, kus lisaks kirjalikule õpatusele, detailne video reaalsest kokkupanekust, iga jupp eraldi, mõni asi koostatakse lausa kahel erineval viisil. Kõik vajalikud mõõdud, jne. rõhutatakse eraldi. 99 euro eest kraami ikka on.
Eile õhtul monteerisin 1,5 tundi, mudel peaaegu koos. Tekkisid mõned küsimused, mistõttu ei tahtnud edasi minna.
Mootoriraam on mingist termoplastikust, selle pean välja vahetama. Originaalis on Permax 680 1/3 ülekandega, raamile kinnitub ülekanne. Kui aga monteerin kolmefaasilise otse plastikule, võib see mingil ebasobival hetkel pehmeneda?
Originaalis on eleronid ühe ühise servoga, ise paneks nagu kaks eraldi?
Algaja Teise mudeliga (Multiplex Magister) on kaks korda landamas käidud, paar tähelepanekut.
Esimest korda lendasin Allikul, käest stardiga. Mootor vedas liialt alla (kõvasti tööd kõrgustüüriga) ja maandumine rohule oli problemaatiline.
Eile lendasin (tegelikult Marek) esimest korda avalikuse ees, Harku järvel maast sratdiga. Muutsin mootori veonurka ja aku oli uus, 2200mAh 4S, 20/30C.
Tundus, et lendas üsna kõbusalt, ka poole gaasiga.
Üks tähelepanek veel.
LiPo aku "hangus" külmaga üsana ära ja ei tahtnud voolu välja anda. Kuna ta oli külmakohmetuses ja prop (12x6) oli aku ülekütmiseks väike, ei saanudki teda normaalsesse konditsiooni. Lendu see palju ei seganud, kuid täisgaasiga lõid LiPo pingemonitori punasd tuled põlema - pinge langes alla 3.3V purgile. Kodus peal 15 minti soojenemist oli kõik jälle korras.
Esimest korda lendasin Allikul, käest stardiga. Mootor vedas liialt alla (kõvasti tööd kõrgustüüriga) ja maandumine rohule oli problemaatiline.
Eile lendasin (tegelikult Marek) esimest korda avalikuse ees, Harku järvel maast sratdiga. Muutsin mootori veonurka ja aku oli uus, 2200mAh 4S, 20/30C.
Tundus, et lendas üsna kõbusalt, ka poole gaasiga.
Üks tähelepanek veel.
LiPo aku "hangus" külmaga üsana ära ja ei tahtnud voolu välja anda. Kuna ta oli külmakohmetuses ja prop (12x6) oli aku ülekütmiseks väike, ei saanudki teda normaalsesse konditsiooni. Lendu see palju ei seganud, kuid täisgaasiga lõid LiPo pingemonitori punasd tuled põlema - pinge langes alla 3.3V purgile. Kodus peal 15 minti soojenemist oli kõik jälle korras.
"vana" viimane tähelepanek vastab 100% teooriale jahedate lipode kasutamise kohta! Nii ta ongi... Graafikud ka täitsa olemas selle kohta, kuidas madala temperatuuriga LiPo pinge madal on ning ei anna ka voolu välja!
Ise-enesest on mõnesaja grammise aku soojusmahtuvus üpris suur, seega vähegi mõistliku isolatsiooni puhul ei suuda aku maha jahtuda 10 minutise lennu jooksul! Teine variant muidugi kasutada voolule "vastavat" akupakki, mis siis tõesti lennu jooksul kenasti ise-enesest soe püsib.
Ise-enesest on mõnesaja grammise aku soojusmahtuvus üpris suur, seega vähegi mõistliku isolatsiooni puhul ei suuda aku maha jahtuda 10 minutise lennu jooksul! Teine variant muidugi kasutada voolule "vastavat" akupakki, mis siis tõesti lennu jooksul kenasti ise-enesest soe püsib.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Laurile tahaks lisada, et selgus minu mootori vibratsiooni põhjus kõrgematel pööretel, mille tunnistajaks ta oli.
Vanad kalad kindlasti teavad propelleri võlliavade mõõtupuurimise probleemidest, kuid nooremad ehk ei tea.
Nimelt on propil võlliaval tavaliselt vajaliku mõõduga astmed, mis võimaldavad ava mugavalt, tsentreerimis-probleemideta õigesse mõõtu puurida. Ongi nii, kuid liialt terava puuri korral võib kergesti veidi nihu minna. Teravale puurile on propi plast nagu seep ja korralikku tsentreerimist ei toimu. Peab olema väga hoolas, või nagu mina oma mugavusest – alates tänasest päevast - alustan puurimist vastupidise pöörlemisega.
Vanad kalad kindlasti teavad propelleri võlliavade mõõtupuurimise probleemidest, kuid nooremad ehk ei tea.
Nimelt on propil võlliaval tavaliselt vajaliku mõõduga astmed, mis võimaldavad ava mugavalt, tsentreerimis-probleemideta õigesse mõõtu puurida. Ongi nii, kuid liialt terava puuri korral võib kergesti veidi nihu minna. Teravale puurile on propi plast nagu seep ja korralikku tsentreerimist ei toimu. Peab olema väga hoolas, või nagu mina oma mugavusest – alates tänasest päevast - alustan puurimist vastupidise pöörlemisega.
Tagurpidi jäädki ju puurima, enne sulatad augu sissevana wrote:Teravale puurile on propi plast nagu seep ja korralikku tsentreerimist ei toimu. Peab olema väga hoolas, või nagu mina oma mugavusest – alates tänasest päevast - alustan puurimist vastupidise pöörlemisega.
Proovi puuri lõikeservi nürimaks käiata