Otsin abi
Kas PWM all tuleb mõista kõrgsageduslikku impulssmuundurit,sarnast asja mis reguleerib akutööriistades pöördeid?Kristjan wrote:OK, tegelt mul peaks olema lademetes servotestreid, selliseid pisikesi koos potensiomeetriga. Just see, mida vajad.
Kui on huvi, siis ütle.
K.
Ja selline asi on servo terter( güro ja serva katsetamiseks laua peal?=
Ruumiga ja kaaluga pole kitsas.
Saatsin vastuse kuid tegin vist vea ja kuhugi ta kadus.
Tahan teha güroplatvormi mis stabiliseeriks kahes tasapinnas.
Arvan et selleks peaks sobima helikopteri saba güro .
Seade ise on mõeldud fotokale ja et ei peaks lennuki piloteerimise ajal käes hoidma.
Seega pole vaja kaugelt raadio teel juhtida .Seade ,mis hoiab fotokat kabiinis horisontaalselt.
Tahan teha güroplatvormi mis stabiliseeriks kahes tasapinnas.
Arvan et selleks peaks sobima helikopteri saba güro .
Seade ise on mõeldud fotokale ja et ei peaks lennuki piloteerimise ajal käes hoidma.
Seega pole vaja kaugelt raadio teel juhtida .Seade ,mis hoiab fotokat kabiinis horisontaalselt.
Horisondigürot?
Sa mõtled infrapuna stabilisaatorit vist, või ei?
Pooljuht gürol pole horisondiga mingit pistmist.
Pulti on seepärast hea kasutada, et seal on isetagastuvad kangid. Servotestril on lihtsalt keeratav potensiomeeter, asend on seal, kuhu sa ta keerad.
Et gürot korralikult kasutada, pead kasutama ühte modifitseeritud servot ja teise servo signaali laskma läbi protsessori, mis teeb proportsionaalsest asendisignaalist proportsionaalse kiirusesignaali. Teine variant on kasutada ka teist modifitseeritud servot + lõpulüliteid.
K.
Sa mõtled infrapuna stabilisaatorit vist, või ei?
Pooljuht gürol pole horisondiga mingit pistmist.
Pulti on seepärast hea kasutada, et seal on isetagastuvad kangid. Servotestril on lihtsalt keeratav potensiomeeter, asend on seal, kuhu sa ta keerad.
Et gürot korralikult kasutada, pead kasutama ühte modifitseeritud servot ja teise servo signaali laskma läbi protsessori, mis teeb proportsionaalsest asendisignaalist proportsionaalse kiirusesignaali. Teine variant on kasutada ka teist modifitseeritud servot + lõpulüliteid.
K.
OK, seleta täpselt ära mida sa teha tahad ja kuidas eeldad, et kaamera käituma peaks e. mis asendit ta hoiaks...
Kuhu plaanid üldse kaamera koos alusega kinnitada?
Kas juhtida peab ka saama või piisab ainult horisontaalasendi hoidmisest jne. Ja veel kõik nüansid, mis omavad tähtsust...
Ühesõnaga räägi täpsemalt
K.
Kuhu plaanid üldse kaamera koos alusega kinnitada?
Kas juhtida peab ka saama või piisab ainult horisontaalasendi hoidmisest jne. Ja veel kõik nüansid, mis omavad tähtsust...
Ühesõnaga räägi täpsemalt
K.
Güroalus peab hoidma ainult horisonti.(kahes tasapinnas)
Fotokas taskusse pistetav digi .
Asuma hakkab lennuki kabiinis ,vaatab aknast välja ja infrapunagüro kuhugile nii et horisonti ilusti näeb.
Servod võivad olla üsna nõrgad ja ka odavad.Sest lennukil ei ole selliseid nurkkiirusi nagu mudel seda teeb.
Juhtida pole vaja,hoiab oma keskmist asendit.
Fotokas taskusse pistetav digi .
Asuma hakkab lennuki kabiinis ,vaatab aknast välja ja infrapunagüro kuhugile nii et horisonti ilusti näeb.
Servod võivad olla üsna nõrgad ja ka odavad.Sest lennukil ei ole selliseid nurkkiirusi nagu mudel seda teeb.
Juhtida pole vaja,hoiab oma keskmist asendit.
Maa raskusjõud on tore asi kui ta on uhkes üksinduses.
Lennuki viraazi puhul on tegemist resultantjõuga mille üks komponent on maa külgetõmbejõud ja teine kõverliikumisest tekitatud tsentrist väljapoole suunatud jõud.
See resultantjõud on asi mis ei lase veel ämbrist välja voolata kui nööri otsas keerutad.
Seega raskuspomm ei sobi siia, ta ei hoia vertikaalasendit.
Mis on modifitseeritud servo ja kas ta saab güro signaalist aru ilma ,, tõlgita``
Lennuki viraazi puhul on tegemist resultantjõuga mille üks komponent on maa külgetõmbejõud ja teine kõverliikumisest tekitatud tsentrist väljapoole suunatud jõud.
See resultantjõud on asi mis ei lase veel ämbrist välja voolata kui nööri otsas keerutad.
Seega raskuspomm ei sobi siia, ta ei hoia vertikaalasendit.
Mis on modifitseeritud servo ja kas ta saab güro signaalist aru ilma ,, tõlgita``
Last edited by viktor on Fri Jan 25, 2008 14:51, edited 1 time in total.
Eks Sa tea oma rakendust paremini, seepärast ära minu juttu väga südamesse võtaviktor wrote: Seega raskuspomm ei sobi siia, ta ei hoia vertikaalasendit.
Aga, kui Sa kavatsed "ämbrit tegema" hakata oma platvormiga, ning loodad samal ajal horisontaalstabiilselt platvormilt pilte teha, siis kardan, et sellest ei tule eriti miskit tarka niikuinii. Sõlme jooksul teeb paratamatult mingi hetk kogu Su lennuvahend "Savisaart" - ehk trügib vägisi pildile
Väiksemate kõikumiste vastu võib aga tõesti lihtne "rippuv" platvorm olla kõige parem lahendus.
Sõlm ega muud raskemad pilotaazi vigurid ei puutu asjasse.Need ei tule arvesse.
Seega jääb üle veel kord küsida
Kas ma saan aru õigesti et güro signaali peab mingi protsessor tõlkima servole arusaadavasse impulsside keelde.
Ja kas servo TESTER suubad teha seda sama (piiratud võimalustega)-hoida keskmise aseni ümber ja teha liigutusi mingi seadistatud nurkkiirusega.
Seega jääb üle veel kord küsida
Kas ma saan aru õigesti et güro signaali peab mingi protsessor tõlkima servole arusaadavasse impulsside keelde.
Ja kas servo TESTER suubad teha seda sama (piiratud võimalustega)-hoida keskmise aseni ümber ja teha liigutusi mingi seadistatud nurkkiirusega.
Said valesti aru.
Gürost väljub ikka tavaline servo PWM signaal juhul kui gürosse endasse lastakse ka seesamune signaal mingis vahemikus 1.0-2.0ms. Olenevalt gürost on vaja sinna saata ka tundlikkuse jaoks eraldi PWM samas vahemikus, mõnel gürol keeratakse tundlikkust tema küljes olevast potensiomeetrist.
Kui sa paned güro kaameraga sama telje peale, siis pead kasutama signaali protsessorit, mis teeb PWM signaalist proportsionaalse kiirusesignaali. Sama tulemusei jõuad ka kui kasutad modifitseeritud servosid ehk servo käitub just nagu PWM`iga juhitav elektrimootor.
Teine võimalus on panna güro liikumatu raami külge, näiteks lennuki armatuur - siis piisab kui kasutad tavalist servot ilma mingisusuge signaali protsessimise või servo enda modifitseerimiseta.
Kord sa räägid gürost ja siis stabilisaatorist... see jääb arusaamatuks.
K.
Gürost väljub ikka tavaline servo PWM signaal juhul kui gürosse endasse lastakse ka seesamune signaal mingis vahemikus 1.0-2.0ms. Olenevalt gürost on vaja sinna saata ka tundlikkuse jaoks eraldi PWM samas vahemikus, mõnel gürol keeratakse tundlikkust tema küljes olevast potensiomeetrist.
Kui sa paned güro kaameraga sama telje peale, siis pead kasutama signaali protsessorit, mis teeb PWM signaalist proportsionaalse kiirusesignaali. Sama tulemusei jõuad ka kui kasutad modifitseeritud servosid ehk servo käitub just nagu PWM`iga juhitav elektrimootor.
Teine võimalus on panna güro liikumatu raami külge, näiteks lennuki armatuur - siis piisab kui kasutad tavalist servot ilma mingisusuge signaali protsessimise või servo enda modifitseerimiseta.
Kord sa räägid gürost ja siis stabilisaatorist... see jääb arusaamatuks.
K.
Mudeli "head-held" gürod jäävad lennuki gürokompassist kaugele maha.
1 telg, pöördeulatus ~300deg, täpsus ~2%, termotriiv. Minu arust saaks neid kasutada ainult jõnksatuste kompenseerimiseks. Kujutan ette, kui seada sisendsignaal "keskele" ja võimendus veidike alla ühe, siis peaks güro tasapisi keskasendisse tagasi minema. Ehk teiste sõnadega kiireid liikumisi kompenseerima ja aeglaseid järgima.
Horisondi detektorid on ehitatud mõõtesilla põhimõttel, üks silm vaatab ühele poole ja teine vastassuunas. Signaalid tasakaalustavad üksteist ja väljundsignaal on null. 4 silmaga andur peab olema juhitava objekti küljes ja iga anduri vaba vaateväli ~30deg.
Teoreetiliselt saaks aviohorisondi 3-teljelise magnetanduriga teha.
IIsraeli BTA AS-0* autpilootides pole ühtegi välist andurit, horisont leitakse 3-teljelise kiirendusanduriga(mõõdavad ka Maa raskuskiirendust) programmiliselt, abiks arvatavasti intrgreerivad(head-held) gürod.
1 telg, pöördeulatus ~300deg, täpsus ~2%, termotriiv. Minu arust saaks neid kasutada ainult jõnksatuste kompenseerimiseks. Kujutan ette, kui seada sisendsignaal "keskele" ja võimendus veidike alla ühe, siis peaks güro tasapisi keskasendisse tagasi minema. Ehk teiste sõnadega kiireid liikumisi kompenseerima ja aeglaseid järgima.
Horisondi detektorid on ehitatud mõõtesilla põhimõttel, üks silm vaatab ühele poole ja teine vastassuunas. Signaalid tasakaalustavad üksteist ja väljundsignaal on null. 4 silmaga andur peab olema juhitava objekti küljes ja iga anduri vaba vaateväli ~30deg.
Teoreetiliselt saaks aviohorisondi 3-teljelise magnetanduriga teha.
IIsraeli BTA AS-0* autpilootides pole ühtegi välist andurit, horisont leitakse 3-teljelise kiirendusanduriga(mõõdavad ka Maa raskuskiirendust) programmiliselt, abiks arvatavasti intrgreerivad(head-held) gürod.
Infrapuna stabilisaator (nii on vist õige seda nimetada)
See riistapuu juhib ka helikopteri mudelitel saba ja hoiab ära töllerdamise.
Seega tahan sama asja teha fotoka platvormiga,et fotokas ei kõiguks koos lennukiga horisondi suhtes.
Infrapuna stabilisaator (kinnitub lennuki külge)juhib kahte servot ,mis hoiavad platvormi (millel asub fotokas)horisontaalsena.
Küsimus ongi
Kuidas ma saan infrapuna stabilisaatori ja servod ühendatud.
Mudelitel on selleks vahelüliks raadio teel juhitav seade
Kaugjuhtimist ma aga ei vaja.
See riistapuu juhib ka helikopteri mudelitel saba ja hoiab ära töllerdamise.
Seega tahan sama asja teha fotoka platvormiga,et fotokas ei kõiguks koos lennukiga horisondi suhtes.
Infrapuna stabilisaator (kinnitub lennuki külge)juhib kahte servot ,mis hoiavad platvormi (millel asub fotokas)horisontaalsena.
Küsimus ongi
Kuidas ma saan infrapuna stabilisaatori ja servod ühendatud.
Mudelitel on selleks vahelüliks raadio teel juhitav seade
Kaugjuhtimist ma aga ei vaja.
Tavaliselt käivadki gürod jms seadmed just vastuvõtja ja servode vahel ehk saatja-vastuvõtja kõrvalamine süsteemist ei ole keerukas. Tavalise güro puhul tegi Kristjan asja juba selgeks ju...
Lauri Laidna - www.pistik.com
IR stabikas ja saba juhtiv güro on üldjuhul kaks eri asja.
Ir stabikas juhib rootorit, et stabiliseerida kopterit või ka lennukit, güroga stabiliseeritakse saba. Samas osades stabikates võib sisalduda ka gyro või mitu, nagu näiteks helicommand, kus on 3 güro - kaks horisontaalseks hoidmiseks ja üks saba jaoks, samas pole tal jälle ir -i.
Teoreetiliselt peaks mõlemaid saama Sinu poolt mõeldud vajaduseks kasutada, samas mulle kipub tunduma, et Sa vajad tegelikult midagi visionlocki sarnast. vaja on siis kahte visionlocki koos kahe korraliku güroga.
http://www.spartan-rc.com/products/visi ... onlock.htm
Vaata seal olevad videod üle.
ir moundi puuduseks on see, et ta peab asuma moundi küljes ja samal ajal nägema igal ajal 4 suunda välja, mis ilmselt ei ole väga lihtsalt saavutatav?
Ir stabikas juhib rootorit, et stabiliseerida kopterit või ka lennukit, güroga stabiliseeritakse saba. Samas osades stabikates võib sisalduda ka gyro või mitu, nagu näiteks helicommand, kus on 3 güro - kaks horisontaalseks hoidmiseks ja üks saba jaoks, samas pole tal jälle ir -i.
Teoreetiliselt peaks mõlemaid saama Sinu poolt mõeldud vajaduseks kasutada, samas mulle kipub tunduma, et Sa vajad tegelikult midagi visionlocki sarnast. vaja on siis kahte visionlocki koos kahe korraliku güroga.
http://www.spartan-rc.com/products/visi ... onlock.htm
Vaata seal olevad videod üle.
ir moundi puuduseks on see, et ta peab asuma moundi küljes ja samal ajal nägema igal ajal 4 suunda välja, mis ilmselt ei ole väga lihtsalt saavutatav?
IR stabikas ja saba juhtiv güro on üldjuhul kaks eri asja.
Ir stabikas juhib rootorit, et stabiliseerida kopterit või ka lennukit, güroga stabiliseeritakse saba.
Tänan mõistete seletuse eest
Pean natuke punastama et oma soovides olen asju valesti kirjeldanud.
Kristjani vastusest....
Teine võimalus on panna güro liikumatu raami külge, näiteks lennuki armatuur - siis piisab kui kasutad tavalist servot ilma mingisusuge signaali protsessimise või servo enda modifitseerimiseta.
IR stabikas meeldiks mulle rohkem kasutada,sest see hoiab horisonti.Arvan,et suudan talle lennuki küljes sobiva koha leida.See ei saa probleemiks.
Aga siin on vist järjekordne minu aps.
Stabikas soovitatakse kokku panna fotoka alusega
Kui nüüd kellelgi jätkuks kannatust välja pakkuda vaja minevate asjade toote nimed ja maksumus.Et asi on eksperimendi tasemel,siis võiks olla suht odav.
Ir stabikas juhib rootorit, et stabiliseerida kopterit või ka lennukit, güroga stabiliseeritakse saba.
Tänan mõistete seletuse eest
Pean natuke punastama et oma soovides olen asju valesti kirjeldanud.
Kristjani vastusest....
Teine võimalus on panna güro liikumatu raami külge, näiteks lennuki armatuur - siis piisab kui kasutad tavalist servot ilma mingisusuge signaali protsessimise või servo enda modifitseerimiseta.
IR stabikas meeldiks mulle rohkem kasutada,sest see hoiab horisonti.Arvan,et suudan talle lennuki küljes sobiva koha leida.See ei saa probleemiks.
Aga siin on vist järjekordne minu aps.
Stabikas soovitatakse kokku panna fotoka alusega
Kui nüüd kellelgi jätkuks kannatust välja pakkuda vaja minevate asjade toote nimed ja maksumus.Et asi on eksperimendi tasemel,siis võiks olla suht odav.
Last edited by viktor on Sat Jan 26, 2008 16:53, edited 1 time in total.
Stopp - stabika pead Sa panema kaamerakinnituse stabiliseeritava osa, mitte lennuki külge, kuna stabikas otsib nö horisontaalset asendit - kui Sa ta lennuki külge kinnitad, siis üritab ta servosid keerata niikaua, kuni lennuk uuesti otseks läheb ja signaal ei sõltu sel juhul absoluutselt kaamera tegelikust asendist.viktor wrote: IR stabikas meeldiks mulle rohkem kasutada,sest see hoiab horisonti.Arvan,et suudan talle lennuki küljes sobiva koha leida.See ei saa probleemiks.
Mulle isiklikult tundub, et alustuseks oleks vaja irstabilisaatorit, kahte servot ja olemas võiks olla ka paar-kolm servotestrit, kust vajadusel signaal stabika juhtotstesse lasta.
Defineeri odav.
runryderis oli kasutatud ap2000 220$
see teeb mingi 2,5k + transa, lisaks on vaja sensorit, mis on mingi 40$ .
Siis veel kaks servot - soovitavalt korralikud, rt saaks hiljem kasutada ka, veel vähemalt mingi 500+ eeku.
Ülekanded, platvormi valmistamine jne.. pakun, et võimalikult palju ise tehes pead vähemalt 5keeku arvestama proovimise hinnaks.
Ise soovitaks Sul see asi hoopis kristjanilt tellida
s.t servodega liigutatav alus - kinnituse joonised pead ilmselt tekitama.
Tal on kpteri mountidega piisavalt kogemusi.
Eestis on päike suure osa aastast ja päevast liiga horisondi lähedal ja sel ajal see riistapuu on kõlbmatu.IR stabikas meeldiks mulle rohkem kasutada,sest see hoiab horisonti
Lennuk saab ise normaallennuks piisavalt stabiilne olla - tiib kõrvadega, suur stabilisaator.
Miskit sellist näiteka:
http://www.hobby-lobby.com/miss2.htm
Idee fotokale lihtne stabilisaator teha sain ma sellest videolõigust
http://www.youtube.com/watch?v=YJXv-Qm4ZUc
http://www.youtube.com/watch?v=YJXv-Qm4ZUc
Video juures ju link, kus kõik ära näidatud ja seltatud... esialgne küsimus ka siin teemas juba vastuse saanud! (link - http://www.diydrones.com/profiles/blog/ ... ost%3A2185)
Nagu siit teemast selgub, tahab enamik gürosid töötamiseks ka sisendsignaali ja kui on ka gain-sisend, siis ka see tahab sisendsignaali. Selleks on 2 servotesterit odavaim ja lihtsaim lahendus.
Probleem on ju seal ülaloleval lingil väga kenasti ära lahendatud. GY401 Futaba heading hold güro suudab minu kopterit risti-tuules 30 sekundit kenasti paigal hoida. Eks pikema aja peale mingi "drift" ikka tuleb ja "nullpunkt" ujub veidi paigast ära.
Nagu siit teemast selgub, tahab enamik gürosid töötamiseks ka sisendsignaali ja kui on ka gain-sisend, siis ka see tahab sisendsignaali. Selleks on 2 servotesterit odavaim ja lihtsaim lahendus.
Probleem on ju seal ülaloleval lingil väga kenasti ära lahendatud. GY401 Futaba heading hold güro suudab minu kopterit risti-tuules 30 sekundit kenasti paigal hoida. Eks pikema aja peale mingi "drift" ikka tuleb ja "nullpunkt" ujub veidi paigast ära.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Nagu siit teemast selgub, tahab enamik gürosid töötamiseks ka sisendsignaali ja kui on ka gain-sisend, siis ka see tahab sisendsignaali. Selleks on 2 servotesterit odavaim ja lihtsaim lahendus.
Just sellist abi ma vajasin ,kuidas hiilida mööda vastuvõtjast-saatjast.
Paraku mudelite juures kasutatavad tehnikaimed on mulle võõrad ja asjaga iga päev tegelejale on raske mõista ,mis seal nii keerulist on.
Ja et eraldada vajalikku infot vähemvajalikust,selleks tuleb koguda eelteadmisi.
Minu jaoks on väga kasulik teema arendus olnud.
Mis see ..gain-sisend..on ja milleks ta formeeritakse
Just sellist abi ma vajasin ,kuidas hiilida mööda vastuvõtjast-saatjast.
Paraku mudelite juures kasutatavad tehnikaimed on mulle võõrad ja asjaga iga päev tegelejale on raske mõista ,mis seal nii keerulist on.
Ja et eraldada vajalikku infot vähemvajalikust,selleks tuleb koguda eelteadmisi.
Minu jaoks on väga kasulik teema arendus olnud.
Mis see ..gain-sisend..on ja milleks ta formeeritakse