F5B võistlusklass
Täiesti usun seda. Seetõttu ongi FAI selle 1750Wmin reegli pannud, et asja vähekenegi kontrolli all hoida. Muidu lähed mootoriga 5 sekiga üles, pikeerid meeletu kiirusega otsad ära, uuesti üles ja jälle meeletu kiirusega otsad. Kui aga kasutatav energia on piiratud, siis paneb see mingi piiri ette.mart63 wrote: 30m/s see teeb ju umbes 100km/h.. kas tõesti planeerivad nii kiiresti?
Reeglid lihtsad. Võistlused lihtsustatud vormis võiks näha välja nii:
Grupp A ja Grupp B. Grupp B on grupi A kohtunikud. Lisaks on kauguslennu baasis B kohtunik. Stardib esimene võistleja ja 200 sekundit kauguslennu jaoks. Võistleja kohtunik arvestab aega, jälgib baasi A läbimist ning loeb kokku ka lennatud otsad, teavitab võistlejat 200s möödumisest ja arvestab ka 600s aega ning sealt maha mootori tööaega. Suht palju ülesandeid aga võiks ju hakkama saada ometigi! Järgmine võistleja grupist A stardib siis, kui 200s ehk kauguslennu osa eelmisel läbi on saanud. See on siis nagu suusahüpe - ongi veidi ebavõrdsed tingimused aga ainult veidi Nii saaks hakkama ainult ÜHE lisakohtunikuga, kes istub baasis B. Ülejäänud on kõik ise võistlejad!
Kui on rohkem kohtunikke baasidesse, siis saab ka korraga startida.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Ametlik 1750Wmin tähendab ju, et minuti vältel saab ca. 1600-1800mm pinnaga plaaner kasutada võimsust 1.75kW. Kuna kauguslennuks on mootori kasutuskordade arv piiratud, siis mootori kasutusaeg suurt üle minuti polegi. Kestuslennus võib kasutada ökonoomsemaid režiime. Vaevalt meie "vaba aku" Hüüru küla meistrivõistlustel esialgu suuremaid võimsusi kasutama meelitab
Loodan, et baasikohtunik suudab korraga kahte mudelit jälgida. See selgub kohe esimeste katsetuste käigus.
Loodan, et baasikohtunik suudab korraga kahte mudelit jälgida. See selgub kohe esimeste katsetuste käigus.
Suudab kindlasti. Raskem on õigele lennukile õige lipp või signaal anda ja mitte sassi minna.
Pöördesignaali saab kaasajal kapist tolmukorra alt võetud raadioaparatuuriga anda, sest need pole enam defitsiit ja kangi keeraminegi tuttav töö. Jääb üle ainult "servode otsa kellukesed riputada" või näiteks servo mootori asemele vargavalvesireenid panna.
Isegi suurte võistluste internetifotodel on baasi tasapinna määramiseks olnud post, mille otsas V-tähe kujuliselt peened "vurrud" jne.
Veel on vajalikud stopperid, millel start-stopp nupp (summeerivad lennuaega ja seisavad mootori töö ajal) ja sülearvuti exceliga.
Minu meelest ei midagi hullu peale selle, et "Hirmul on suured silmad".
http://www.astopwatch.com/index.asp
Kui osaleda F5J võistlustel ka, võiks elektriplaanerimehed päris tiheda suve saada!
Pöördesignaali saab kaasajal kapist tolmukorra alt võetud raadioaparatuuriga anda, sest need pole enam defitsiit ja kangi keeraminegi tuttav töö. Jääb üle ainult "servode otsa kellukesed riputada" või näiteks servo mootori asemele vargavalvesireenid panna.
Isegi suurte võistluste internetifotodel on baasi tasapinna määramiseks olnud post, mille otsas V-tähe kujuliselt peened "vurrud" jne.
Veel on vajalikud stopperid, millel start-stopp nupp (summeerivad lennuaega ja seisavad mootori töö ajal) ja sülearvuti exceliga.
Minu meelest ei midagi hullu peale selle, et "Hirmul on suured silmad".
http://www.astopwatch.com/index.asp
Kui osaleda F5J võistlustel ka, võiks elektriplaanerimehed päris tiheda suve saada!
Mis seal ikka [J]. Mardil ilusti kirjas.
Kauguslennus võib heal juhul 150 -200 punkti saada.
Kestvuslend nagu tavaline termikaplaaner, mitmekorgsete kõrgusekogumistega max. 600 punkti + maandumistäpsus ja miinuspunktid planeerimisaja ületamise või puudujäägi eest.
Tegelikult on kauguslennu punktid küll väikesed (10 sek planeerimise punktidele vastab ca. 400m kiiruslendu), kuid ilmselt vägagi otsustavad.
Kauguslennus võib heal juhul 150 -200 punkti saada.
Kestvuslend nagu tavaline termikaplaaner, mitmekorgsete kõrgusekogumistega max. 600 punkti + maandumistäpsus ja miinuspunktid planeerimisaja ületamise või puudujäägi eest.
Tegelikult on kauguslennu punktid küll väikesed (10 sek planeerimise punktidele vastab ca. 400m kiiruslendu), kuid ilmselt vägagi otsustavad.
Punktiarvestus pole vast meie puhul primaarne. Võib normaliseerida või mitte - suurt vahet esialgu ei näe. Meie põhiprobleemid on progammi täitmiseks sobiv tehnika ja selle juhtimine.
Strateegiliselt on selge, et mudel peab suutma 600sek planeerida, seejuures eelnevalt 200 sekundiga võimalikult palju baase läbima.
Otseses mõttes on jalgratta leiutamine ebavajalik - informatsioon netis üleval, kaup poeriiulitel ootamas.
Meie põhiprobleem on meie oskustele ja võimalustele vastava komplekti kokkupanek
Strateegiliselt on selge, et mudel peab suutma 600sek planeerida, seejuures eelnevalt 200 sekundiga võimalikult palju baase läbima.
Otseses mõttes on jalgratta leiutamine ebavajalik - informatsioon netis üleval, kaup poeriiulitel ootamas.
Meie põhiprobleem on meie oskustele ja võimalustele vastava komplekti kokkupanek
Tuuri võitja (enamusel plaanerialadest grupi võitja 1000 punkti) 1000 punkti ja teised protsentides vähem, tasandab ilmamuutuse mõjusid. Ilm muutub päeva jooksul plaanerimehe jaoks dramaatilisemalt kui "harilik inimene" eales kujutada oskab ja saada olevate punktide arv eri aegadel saab osutuda reaalsuses meeletult suureks.
Kui näiteks võistlusstardis katab platsi võimas langev õhuvoolus tuleb lennuaega 5, aga mitte 10 minutit ja kogu lugu. Kõva tõusvaga kipub iga "triikraud" pilvesse ära kaduma ja on suur töö, et alla saada.
Kui näiteks võistlusstardis katab platsi võimas langev õhuvoolus tuleb lennuaega 5, aga mitte 10 minutit ja kogu lugu. Kõva tõusvaga kipub iga "triikraud" pilvesse ära kaduma ja on suur töö, et alla saada.
Ma võtan kapist ühe plaaneri harjutamiseks. Säästuprojekt, kuna suvel teisigi mudelismialasid, mis raha röövivad kahjuks. Üritan aku nii valida, et sobiks mitmele mudelile jms.
Plaaner tuleb väiksemat sorti (~1.5m) ja kaldtüüridega. Võibolla võtan valmis tiivalt katte maha ja tugevdan tala, kui selleks vajadust on, ja panen uue kattekile - saab julgemalt kaugus/kiiruslendu teha. Servodeks HS56 Hitec ja C261 Graupner/JR, mis on vanast ajast olemas.
Mootor ja regu ongi veel küsimärk, palju tasub investeerida. Mõttes on ka F5J vähemalt üks võistlus kaasa teha - kogemuse mõttes kasvõi.
Piiravaks faktoriks plaanerite puhul on saatja MX12, millega ei saa varem valmis teha seadistusi/lennurezhiime hästi teha.
Plaaner tuleb väiksemat sorti (~1.5m) ja kaldtüüridega. Võibolla võtan valmis tiivalt katte maha ja tugevdan tala, kui selleks vajadust on, ja panen uue kattekile - saab julgemalt kaugus/kiiruslendu teha. Servodeks HS56 Hitec ja C261 Graupner/JR, mis on vanast ajast olemas.
Mootor ja regu ongi veel küsimärk, palju tasub investeerida. Mõttes on ka F5J vähemalt üks võistlus kaasa teha - kogemuse mõttes kasvõi.
Piiravaks faktoriks plaanerite puhul on saatja MX12, millega ei saa varem valmis teha seadistusi/lennurezhiime hästi teha.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Kuna mul ühtegi ägedamat mootorit pole iial olnud, tellisin ühe 105$-se Medusast ära (MR-036-050-2200V2). See on siis 700W. Reduktor on paar aastat sahtlis olemas ja paar tundi isegi lennanud.
Muu leian ehk ka kusagilt "kapi otsast".
3LiPo-ga peaks tulema 18 m/s tõusu ja 6 LIPo-ga 44 m/s. Üle 3 LiPo ilmselt ei proovi, sest väikestel kiirustel ja eriti "stall speed" -i ajal on lihtne üle piiri lasta ja maha põletada. Üle 3 LiPo selle mootoriga nõuab piloodilt eriettevalmistust ja vähe paremat akut kui sahtlis vedeleb. Jällegi kokkuhoid.
F5J-s peaks tulema 18x40=720 meetrit. Kuna mul teooria on praktikaga viimasel ajal hästi klappinud, siis hakka või uskuma!
Lennuk mingi 2m variant. Kokkuvõttes poole lahjem kui vabalennu F1C klass.
Eesmärgiks on võistlusel kõik korralikult läbi lennata ja teisi eriti vist ei vaata.
Muu leian ehk ka kusagilt "kapi otsast".
3LiPo-ga peaks tulema 18 m/s tõusu ja 6 LIPo-ga 44 m/s. Üle 3 LiPo ilmselt ei proovi, sest väikestel kiirustel ja eriti "stall speed" -i ajal on lihtne üle piiri lasta ja maha põletada. Üle 3 LiPo selle mootoriga nõuab piloodilt eriettevalmistust ja vähe paremat akut kui sahtlis vedeleb. Jällegi kokkuhoid.
F5J-s peaks tulema 18x40=720 meetrit. Kuna mul teooria on praktikaga viimasel ajal hästi klappinud, siis hakka või uskuma!
Lennuk mingi 2m variant. Kokkuvõttes poole lahjem kui vabalennu F1C klass.
Eesmärgiks on võistlusel kõik korralikult läbi lennata ja teisi eriti vist ei vaata.
Täna tellisin EasyGlider PRO´le ka mootori: D36mm ja 152g välisrootor,1185p/V, Efektiivsus 50A (kuni 20 sek) juures üle 80%. 4S. Sahtlis ootab paremaid aegu ka paar 60A UBECiga ESCd.
Meie probleem on paksu profiiliga tiib, mida saab küll söega tugevdada, kuid mis kiirustel on konkurentsivõimetu. Mootori võimsus suurt ei aita. Esialgne eesmärk ei olegi kuhugi konkureerida.
Meie probleem on paksu profiiliga tiib, mida saab küll söega tugevdada, kuid mis kiirustel on konkurentsivõimetu. Mootori võimsus suurt ei aita. Esialgne eesmärk ei olegi kuhugi konkureerida.
Muuseas, eespool mainitud stopperite pood toimis kenasti:
http://www.astopwatch.com/index.asp
Hetkel tasuta transport ja toimetati minu veekindel stopper koju kätte.
http://www.astopwatch.com/index.asp
Hetkel tasuta transport ja toimetati minu veekindel stopper koju kätte.
Palju tahad, vähe saad.
Vähe tahad, ei saa midagi!
Palju on F5B-s hetkel selline:
http://www.strat.at/produkte/f5b.htm
Vähe tahad, ei saa midagi!
Palju on F5B-s hetkel selline:
http://www.strat.at/produkte/f5b.htm
10m/s tõusukiirust peaks täiesti piisav olema. F5J klassis saab ka 40 sekundiga 400m kätte ehk piisavalt. Alla 10m/s tõusukiirust on aga suht raske saada, vähemalt MotoCalc arvutuste kohaselt. Vähegi normaalse kompletiga tuleb see ära, ainult 3S aku puhul peab üpris suure vooluga arvestama. Abiks vast erinevad propellerid, millega saab tõusukiiruse ehk maksimaalse voolu mõistlikuks ajada - säästab akut. Kui halb ilm vms, siis teine prop ette ja suurema võimsusega veidi kõrgemale.
Hetkel ühes tuntud odavkauba poes kahjuks hea kraam tundub kõik otsas olevat, muidu oleks juba regu, aku ja mootor teel.
Hetkel ühes tuntud odavkauba poes kahjuks hea kraam tundub kõik otsas olevat, muidu oleks juba regu, aku ja mootor teel.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Lennukite vajumiskiiruste vahe on alla 1 m/s kui mingi tõsine "märg kana" pole.
Tõusvad-langevad õhuvoolud võivad põhjustada vahesid 10 m/s ja rohkem. Kõik sõltub ÕIGES KOHAS lendamisest.
Paraku platsi pindalast umbes 75% on langevad õhuvoolud ja tõusvad 25%.
Siis nagu päris elus - tuleb õigel ajal õiges kohas olla ja plaaneri enda vajumiskiirus on teisejärgulise tähtsusega.
Õppige KAJAKATELT. Otsib "mulli" (tõusva õhuvoolu) ja tõuseb tiirutades, tiibu kordagi liigutamata, saja meetri kõrguselt pilvedesse.
Tõusvad-langevad õhuvoolud võivad põhjustada vahesid 10 m/s ja rohkem. Kõik sõltub ÕIGES KOHAS lendamisest.
Paraku platsi pindalast umbes 75% on langevad õhuvoolud ja tõusvad 25%.
Siis nagu päris elus - tuleb õigel ajal õiges kohas olla ja plaaneri enda vajumiskiirus on teisejärgulise tähtsusega.
Õppige KAJAKATELT. Otsib "mulli" (tõusva õhuvoolu) ja tõuseb tiirutades, tiibu kordagi liigutamata, saja meetri kõrguselt pilvedesse.
Mootorlennu- ja lennukõrgused 1m täpsusega möödetavad:
http://store.hexsys.biz/cubecart/index. ... at&catId=2
... peale väga hea servo jagu raha välja käimist.
http://store.hexsys.biz/cubecart/index. ... at&catId=2
... peale väga hea servo jagu raha välja käimist.
Panen üles oma abihotlaineri EasyGlider PPO mõned loggeriga salvestatud võimsused:
Siin on näha, et 55mm kesktüki, 3S ja 150g kaaluva 1170 p/V välisrootori jaoks on 10x8 Aeronaut Cam Carbon liig, mis liig. Hea, et mu hea 60A ESC maha ei põlenud.
Järgmiseks proovisin 9.5x5. 40A on vähevõitu, võiks olla 60A.
Siin on näha, et sobiv võiks olla 10x6 Aeronaut?
Siin on näha, et 55mm kesktüki, 3S ja 150g kaaluva 1170 p/V välisrootori jaoks on 10x8 Aeronaut Cam Carbon liig, mis liig. Hea, et mu hea 60A ESC maha ei põlenud.
Järgmiseks proovisin 9.5x5. 40A on vähevõitu, võiks olla 60A.
Siin on näha, et sobiv võiks olla 10x6 Aeronaut?
Last edited by vana on Wed Apr 16, 2008 13:08, edited 1 time in total.