Lennutamiseks valisin kodulähedase paiga mere ääres, kus oli vanasti see kahtlane venelaste sadam lennuangaaride kõrval. Praegu on see suur ja lage ebaühtlase pinnaga plats, mis on täis madalat umbrohtu, killustikku ja lammutamisjääke. Kohe kõrval on meri, Suur Tõll, Lembitu ja BLRT aiaga piiratud territoorium. Tuul on ilmateate järgi 4 m/s, aga kuna simus olen ka kõvasti suurema tuulega harjutanud, siis põnnama ma ei löönud.
Simus treenimisest oli kõvasti kasu. Eriti seetõttu, et tegin ise mõned rumalused. Alustuseks tegin paar pisikest hõljutamist ja peale edukat maandumist (harjutustelikuga ikka) tahtsin kohe karmima režiimi peale üle minna. Nojah unustasin ära, et ESC-il ju soft-start peal ja ei lasknud tal pöördeid päris üle võtta, kui juba hakkasin kangi painutama. Kopter võttis vedu küll, aga tuulehood pillutasid teda päris ohtlikult maa lähedal. See oli siis esimene viga. Kui siis rootor oli oma pöörded kätte saanud, läks tõus äkki kole kiireks ja samal ajal hakkas tuul masinat BLRT okastraadiga kaetud aia suunas viima. Ega muud, kui tuli oma simus saadud oskused appi võtta. Ja mis sa oskad öelda, kopter alluski kangidele nagu simus
Tundus peaaegu koomiline miskipärast. Mingil hetkel käis korraks mõte peast läbi, et noh nüüd varsti siis kukub alla kuskil seal BLRT aia taga... Igatahes jah, sain ta endale jälle ligemale, aga kuna erutus oli endiselt suur, siis olin unustanud selle pisiasja, et peaks labanurki pisut vähendama ja kopter muudkui kogus kõrgust. Ja tuul ka loopis teda kõrgemale ikka rohkem. Panin siis igaks juhuks jälle normaalse režiimi saatjal tagasi, et kopter vaikselt allapoole tuua. Vahtisin, pea kuklas üles, kui nägin järsku, et mingi pilbas pudenes alla kopteri küljest 
Seejärel läks kuidagi kiireks ja närviliseks see laskumine, aga suutsin sellega suht OK hakkama saada ja kopter jäi kenasti püsti.Mis siis kõik toimunud oli? Pilbas, mis alla tuli, osutus sabapoomi vasakpoolseks toeks. See on see peenike varras, mis kopteri altäärest poomi keskpaika ulatub. Abitelik oli imelikult all. Üks kahest pikast palliga vardast oli ühest otsast palliga vastu kopteri jalgu ja teiselt poolt pikalt väljas. Miks? Vot seda ei saa mina ka aru. Kraapimise jäljed olid ka peal, sellised kruvikeerme moodi. Kas tõesti vibratsioon võis olla nii kõva, et ta ise ennast üleval niimoodi keeras??? Üks asi oli veel katki - sabarootori labad olid täiesti puruks. Õhus vastu poomi poleks seda vist saanud juhtuda, siis oleks ju kopter juhitavuse kaotanud mu meelest. Seega siis kahtlustan, et selle töö tegi ära mõni maandumiskohas vedelev kivi.
Kokkuvõttes oli siis damage ikka suht väike. Poomitoed olid mul varuks olemas, sabarootori labad tuleb netist tellida. Aga seda peab küll ütlema, et kopteriga niimoodi esimest korda 20..30 meetri kõrgusel lennates olid refleksid enam-vähem täitsa olemas. Ei olnud nagu vaja mõtelda, et nüüd peaks seda või teist kangi puutuma. Jo noh ilma simus treenimata oleks ma ta ehk taevasse saanud küll, aga alla oleks ta juba tulnud oma tahtmist moodi
Mis sai veel selgeks? Näiteks see, millised kruvid polnud korralikult Loctite'ga kinni 
Lühikese lennu tõttu ei jõudnud nad end õnneks päris lahti vibreerida.Päris lahe kogemus oli igatahes, käed pisut värisesid ka peale maandumist. Eks varsti tuleb uuesti proovima minna, aga seni täiendan end hoolsalt simu peal.
Seetõttu ei oska miskit paremat pakkuda ka.
Eks ma tegin siis nüüd samamoodi.
Ilmselt on see puht lennutundide arvust kinni, millal see pabin pisemaks jääb.