Oma silmaga nägin täna kella 16:45 ajal ja kuskil 300 m kauguselt. Sattusin juhuslikult peale Larjeti maandumisele kottpimedas. Näitasin just tüdrukule kohta kust eile tema maandumist vaatasin kui järsku Larjet maha vuhises. Ma täiesti šhokis Ida poolse raja (26) alguses on kohe seal uue (mis iganes nimega) viadukti juures Suur Sõjamäe tänaval hea koht maandumisi vaadata. Seal siis seistes see juhtuski. Kindlasti oli mingi rike, sest maandumistuled peavad põlema ka päeval ja kuni 10 000 jala kõrguseni või siis allpool seda piiri kuni ruleerimisrajale pööramise hetkeni. (va väikelennukid muidugi) Ehk siis nii õhkutõusul kui ka maandumisel.
Maandumist see suurt midagi vaevalt segas aga ohtlik igaljuhul.
Selles kohas olen muide ka Jaapani keisri 747 maandumist jälginud. Väike videolõik: http://video.skyfilmproductions.com/vid ... ccec026241
PS! Jälgige 747 pöördetüüri (rudderi) kiirust, päris muljetavaldav sellise kolaka kohta, mina ei kujuta küll ette, mis seda nii kiirelt liigutab. PSII II maandumise pidurdusteekond pole ka paha reverse trustiga.
http://video.skyfilmproductions.com/
Ja kuskil seal lähedal põõsastes ka Reivo ja sõbra Marioga Air Force One 747 maandumist jälginud - aga sellest kõvasti ei räägi
Landing lights off maandumine EETN-il
eile ruleerimistee ääres seistes panid taas hävitajad madalalt üle pea
lärmi kui palju, neid ette ka ei kuule, alles siis kui juba väga lähedal on.
kui üldist lennuliiklust vaadata, siis propellereid on kuidagi palju viimasel ajal sagima hakanud, vaata et pooleks juba :S
lärmi kui palju, neid ette ka ei kuule, alles siis kui juba väga lähedal on.
kui üldist lennuliiklust vaadata, siis propellereid on kuidagi palju viimasel ajal sagima hakanud, vaata et pooleks juba :S
kogun vanu vene lennukimootoreid
Mis teha, lähi/lühilendude osakaal kasvab. Jet on effektiivne kõrgustel ja kiirustel, milleni näiteks Helsinki või Kuressaare lennul pole üldse mõtet ronima hakatagi.Ropka wrote: siis propellereid on kuidagi palju viimasel ajal sagima hakanud, vaata et pooleks juba :S
Kui ma õieti mäletan, siis viimane lend Rooma suunal olime HKI-st startides Tlna kohal ennast miski 4-5 km peale kruttinud (see siis umbes pool optimaalsest lennukõrgusest).
Väike märkus, et mitte larjet, vaid Learjet. Aga ka see, et EETN'i ei külasta Learjet'id, kui, siis väga harva. Ma arvan, et sa nägid Embraer 145'te. PILDID
Ma suvel vahest käisin ka lennukeid spottimas (lennukite pildistamine lennujaamas). Ükskord olin seal 26 raja alguses olevas mingis suvilate külas (ebameeldiv koht), jõudsin siis lennujaama väravani ning upitasin üle värava, et näeks veidi ning samal hetkel pani Fokker 50 üle pea. Ta polnud rajaga veel joonelgi, vaid oli veel lõpupöördel. Ei oska öelda miks ta nii tegi. Suht ära ehmatas.
Ma suvel vahest käisin ka lennukeid spottimas (lennukite pildistamine lennujaamas). Ükskord olin seal 26 raja alguses olevas mingis suvilate külas (ebameeldiv koht), jõudsin siis lennujaama väravani ning upitasin üle värava, et näeks veidi ning samal hetkel pani Fokker 50 üle pea. Ta polnud rajaga veel joonelgi, vaid oli veel lõpupöördel. Ei oska öelda miks ta nii tegi. Suht ära ehmatas.
Ma täpsustaks seda teemat tunduvalt tõesema infoga.
Learjetid lendavad Tallinnas pea iga jumala päev. Vahel päeva isegi mitmeid kordi. Avies kasutab oma tšarter lendudeks just Learjet´e (Learjet 55, 60, 35).
Sellel Learjetil, kes maandus võsid tuled lihtsalt väljas või siis äärmisel juhul katki. Midagi tõsist küll 7ndal ei juhtnud.
Maanduma võib tulla ka visuaalselt ning kui lähenemist tehakse visuaalselt siis võibki juhtuda, et lennuk keeratakse raja sihile lennujaamale lähedal olles.
Learjetid lendavad Tallinnas pea iga jumala päev. Vahel päeva isegi mitmeid kordi. Avies kasutab oma tšarter lendudeks just Learjet´e (Learjet 55, 60, 35).
Sellel Learjetil, kes maandus võsid tuled lihtsalt väljas või siis äärmisel juhul katki. Midagi tõsist küll 7ndal ei juhtnud.
Maanduma võib tulla ka visuaalselt ning kui lähenemist tehakse visuaalselt siis võibki juhtuda, et lennuk keeratakse raja sihile lennujaamale lähedal olles.
See on juba ammu teada, et on instrumentaallähenemine ja visuaallähenemine ja et viimase puhul keeratakse lähenemisel viimasel hetkel rajaga ühele joonele, aga see ei õigusta seda, et maandumistuled ei pea põlema. Ja see lennuk midagi 7ndal silmati oli Embraer 145, samal päeval kontrollisin Tallinna Lennujaama saabuvate lendude leheküljelt üle, et mis lennuk ikkagi sel kellaajal saabus.