Jälgides eesti uav-de arenguprotsessi, siis vähemalt minus tekitab hetke viisi jätkamine kahtlusi eesti nõ oma uav-nduse arengutempo kiiruses, piisavalt suurte sihtide seadmises, tempos püsimises naabermaadega ning isegi jätkusuutlikuses. Põhilisteks probleemideks tunduvad kindlate eesmärkide ning tähtaegade puudumine ning loomulikult ka, et alaga tegelejate seltskond on väga väike. Kauaks jagub ikka motiveeritust omaette põlveotsas midagi treida ja kui hästi läheb siis seda lendu laskmas käia, lihtsalt et see taevas mingi oma ringi ära teeks. Isiklikult pean uav-dust väga suure arengupotsensiaaliga (ja seega tähtsaks) alaks, kus oleks võimalik ka meil tippu tõusta ja midagi ära teha.
Ühesõnaga pika sissejuhatuse kokkuvõtteks, mis üritab(päris segaselt küll) asja suurt vajalikust ja mõtekust seletada, sooviks korraldada Eestis UAV-de võistlused. Võistlused/konkurents on ikka olnud edasiviivaks jõuks ning need lahendaks ka paar senist kitsaskohta. Esimese koha auhinnaks luban 1500kr ning teisele 500kr sularaha.
Siin teemas võiks see hetke toores mõte saada pooleteise kuuga täpse sisu: koht; aeg; võistluse sisu ning võistlusreeglid.
esialgsed üldised ideed:
-ajaks võiks olla selle aasta hilissuvi-sügisealgus (augusti lõpp-septembri algus). Võimalikult kaugel, et inimestel oleks aega asju aretada ja testida ning nii et ilmad veel väga koledad poleks.
-asukohaks mõni mudellennu plats tallinna lähedal (tuleks teada vajalik stardi-maandumisraja pinnas ning hea lennuteekonna võimalus selle lähistel)
-esialgu võiks võistlus olla suhteliselt lihtne, testimaks et uav projektid üldse lendavad ja teevad midagi. Lendutõus ja maandumine inimese poolt juhitud ning võistlustrassi punktid ühel tasapinnal. Trass sujuvate üleminekutega, koosnedes etteantavatest vahepunktidest pikkus-laiuskraadides. Trassi pikkus lühike, samuti kõik trassi punktid maksimaalselt 300-400m raadiuses algpunktist. Järgmised aastate rajad siis raskemad ning võib-olla mingite funktsioonide täitmisega.
-samas tuleb leida, hetkel hinnata. Arvatavasti siis koosneb lõpphinne erineva tähtsusega komponentidest, milleks on rajaläbimise protsent ja ideaaltrajektori jälgimise täpsus jne. Lisandina toodaks vajadusel sisse raja läbimise aeg ? Kas anda lisapunkte uhkete jõu ja ilunumbrite(max kiirus, hinna odavus, ekstreemne suurus&väiksus, erilised lahendused jne) eest ?
-kindlasti peaks see vähemalt esimestel kordadel ainult toetama/väljundi andma isearendatavate kättesaadava hinnaga amatööride projektide arengule. Et ei tuleks mõni eesti või välismaa firma/isik tohutult kalli professionaalse uav-ga hetke kergeid võistlusi kinni panema, säiliks projektide hindade mõistlikkus ja oleks selge ülevaade kulutustest versus võimed, siis võiks sättida hinnalae võistluskonditsioonis (kõiksugu mittevajalik professionaalne video-kaameratehnika jne mahalaetult) uav-dele. See võiks olla ca 25 000 krooni(tuleks täpsustada olemasolevate/arendamisel olevate projektide näol), niipalju suudab ikka iga tõsine uav huviline eestis vajadusel selle ala peale kulutada, et konkurentsis olla. Kontroll lihtne, sarnaselt osadele autospordi aladele(juriidiline pool sealt üle võtta), peab võistlustele laskmise tingimuseks seadma, et kui kellegil tekib soov peale võistlust antud uav selle maksimaalse hinnaga ära osta, siis senine omanik peab selle tingimata ka ära müüma.
Teie mõtteid ja arutelusid oodates...
Võistlus
Mina olen võistluse poolt. Tõsi, ise ehitame AndresO-ga praegu UAV lennukit juba valmis autopiloodi baasil. Isegi kui sellega võistlustingimustesse ei klassifitseeru tuleks kohale ja prooviks väljaspool arvestust lennuharjutusi teha. Saaks kogemusi vahetada.
Ise seadsin sihi midagi korda saata helikopterite autopiloodi vallas, kuid paraku on esialgu sellele tööle tervis kriipsu peale tõmmandu. Raske silmahaigus ei lase kuvari taga pikalt töötada. Kuid teema on huvitav ja võib-olla tulevikus saab asjaga jätkata.
Ise seadsin sihi midagi korda saata helikopterite autopiloodi vallas, kuid paraku on esialgu sellele tööle tervis kriipsu peale tõmmandu. Raske silmahaigus ei lase kuvari taga pikalt töötada. Kuid teema on huvitav ja võib-olla tulevikus saab asjaga jätkata.
Põhimõtteliselt polegi see hetkel mõeldud, et võimalik "võistlejate mass on olemas-teeme neile nüüd võistluse kah ära", vaid just vastupidi, et keegi selle(demo amatöör-uav lend kindlate reeglite järgi) üldse ära teeks.tulnuk wrote:Kardan, et sellisel kujul ei õnnestuks piisavalt võistlejaid koguda.
ma arvan, et see on pisut nende (robotexi üritus, nende robotiklubi jne) teemast mööda ja ka amatöör uav-nduse poolest vaadatuna nende asi, sest viimane peaks ideaalis ülesehituselt olema sarnane mudellennundusesele. Ehk enamus asju peaks toimima juba karbist välja võetuna ja sul tuleb õppida neid vaid käsitlema, natuke ka kombineerima. Siis on sul võimalus(aga mitte kohustus) see juba töötav asi endale algosadeni selgeks teha ja/või sellele midagi uut külge pookida või paremaks teha. See lihtsus versus suur funktsionaalsus/võimalused on see mis selle endale hobiks valijate massi loob ja mida vaja oleks hetkel. Ülikoolide(robotex on koostöös it kolledži ja tartu ülikooliga) jaoks ei oleks vast amatöör uav-ndus just selle "pusle-lisuse" pärast eriti huvitav teema, neil hakatakse robootikas iga kord peaaegu nullist ise kõiki osi ehitama/leiutama baasteadmiste põhjal.Ehk oleks kogu Eesti mudellennunduse huvides kui ajada UAV võistluse teemat nt koos TTÜ`ga, robotite võistlused seal ju on.
Samuti oleks uav-ndus sel juhul kitsendus ju robootikale, kus on niigi meil vähe tegijaid seal selle ala laiust arvesse võttes. St arvan, et kui isegi võetaks asi käiku nende poolt, siis see ei saavuta piisavat kandepinda, samuti juhib ideaalteest kõrvale, kuna alade distsipliinid erinevad kõvasti.
Mitte ise aretatavate uav-de all pidasin silmas ainult müüdavaid täielikke täiskomplekt uav-sid(näiteks cropcam jne), koos maajaamade jne-ga, mille hinnad sinna kuue numbrikohani jõuavad. Isegi kui autopiloot on valmislahendus, siis jääb siiski ju tükk tööd(aretamist
), et see uav projekt lendama saaks ja mingi funktsionaalsus tal kah oleks.
Mina osalema ei kipu, avaldan oma tagasihoidliku arvamuse.
25k piir või mis iganes see oleks, ei tohiks minumeelest takistuseks saada/jääda. Mõni mees lahendab ülesande 5 tuhandega, teine lahendab 50 tuhandega, sest mõtleb suurelt ja UAV lõppeesmärk on võibolla palju keerulisem kui võistlusülesanne. Seetõttu investeerib kohe alguses palju.
Ehk piisaks selleks, kui iga võistleja nö "nime taha" on kirjutatud projekti kogumaksumus. Võitja projekt maksis 6 tuhat, teise koha projekt maksis 60 tuhat, kolmanda koha projekt maksis 24 tuhat. Kõik saavad osaleda. Nii ei tehta kellelegi liiga. Oleks ju tobe hakata suure eelarvelist projekti võistlusest kõrvale jätma. Vaevalt et esimesel aastal tekib palju AINULT selle võistluse nimel projekti alustajaid. Pigem ikka osalevad need, kellel juba mõte mõlgub ning võistlus oleks üks mitmest väljundist.
Võib ju eraldi välja panna ka kõige cost-efficient lahenduse auhinna või arvutada lõpptulemuse juurde kohe ka näiteks "ühe punkti hind". Palju keegi kulutas, et saavutada võistlusel üks punkt vms.
Võistlusel võiksid olla ka erineva tasemega ülesanded, aga kuna võistlejaid 200tk ei tule kohe esimesel aastal
siis arvestus võiks olla üks. Kõige lihtsam ülesanne näiteks autonoomne lend kahe punkti vahel ja sealt edasi järjest keerulisemaks. Nii saaks võistlusel osaleda sisuliselt igaüks, saaks käe valgeks. Tõsisemad teegelased läbivad ka lihtsa ülesande ning asuvad siis järgmis(t)e keerukamate juurde.
25k piir või mis iganes see oleks, ei tohiks minumeelest takistuseks saada/jääda. Mõni mees lahendab ülesande 5 tuhandega, teine lahendab 50 tuhandega, sest mõtleb suurelt ja UAV lõppeesmärk on võibolla palju keerulisem kui võistlusülesanne. Seetõttu investeerib kohe alguses palju.
Ehk piisaks selleks, kui iga võistleja nö "nime taha" on kirjutatud projekti kogumaksumus. Võitja projekt maksis 6 tuhat, teise koha projekt maksis 60 tuhat, kolmanda koha projekt maksis 24 tuhat. Kõik saavad osaleda. Nii ei tehta kellelegi liiga. Oleks ju tobe hakata suure eelarvelist projekti võistlusest kõrvale jätma. Vaevalt et esimesel aastal tekib palju AINULT selle võistluse nimel projekti alustajaid. Pigem ikka osalevad need, kellel juba mõte mõlgub ning võistlus oleks üks mitmest väljundist.
Võib ju eraldi välja panna ka kõige cost-efficient lahenduse auhinna või arvutada lõpptulemuse juurde kohe ka näiteks "ühe punkti hind". Palju keegi kulutas, et saavutada võistlusel üks punkt vms.
Võistlusel võiksid olla ka erineva tasemega ülesanded, aga kuna võistlejaid 200tk ei tule kohe esimesel aastal
siis arvestus võiks olla üks. Kõige lihtsam ülesanne näiteks autonoomne lend kahe punkti vahel ja sealt edasi järjest keerulisemaks. Nii saaks võistlusel osaleda sisuliselt igaüks, saaks käe valgeks. Tõsisemad teegelased läbivad ka lihtsa ülesande ning asuvad siis järgmis(t)e keerukamate juurde.Lauri Laidna - www.pistik.com
Pakuks välja, et mingeid tehnilisi või muid piiranguid mitte seada. Kui keegi näitab reaalselt töötavaid süsteeme, siis peaks ainult õnnelik olema.
Inernetti kammides on jäänud mulje, et edukad väikeste lennukitega kompleksid on Iisraelis ja USAs. Plus paar-kolm asjaarmastajat.
Ülejäänud tundub olevat suures osas vaht. Eriti ülikoolidega seotud projektid.
Pakuks välja veel ühe võistlusala - aerofoto. Esialgu ilma piiranguteta juhtimise osas.
Näiteks pildistada x00m kaugusel oleva tahvli tagaküljel olev tekst. Võitja oleks see, kes esitab esimesena loetavat pilti sisaldava mälupulga.
Inernetti kammides on jäänud mulje, et edukad väikeste lennukitega kompleksid on Iisraelis ja USAs. Plus paar-kolm asjaarmastajat.
Ülejäänud tundub olevat suures osas vaht. Eriti ülikoolidega seotud projektid.
Pakuks välja veel ühe võistlusala - aerofoto. Esialgu ilma piiranguteta juhtimise osas.
Näiteks pildistada x00m kaugusel oleva tahvli tagaküljel olev tekst. Võitja oleks see, kes esitab esimesena loetavat pilti sisaldava mälupulga.
AndrusT, ikka klassifitseeruks.
Tähtis pole mitte täielik isetegemine, vaid et alal nagu amatöör-uav-ndus, kehtiks mõistuslikus ja võistlusmoment, mis seisneks milleski muus,kui selles kui suure raha saad oma hobile alla panna. Kui saadaolevad uav valmislahenduseks oleks normaalse hind/funktsionaalsus suhtega, siis sobiks ka need hobindusse, aga praegu on asi vastupidi, need on tohutult kallid. Isetegemise ja aretamise läbi võid saada samasuguse asja mitmeid kümneid kordi väiksema lõpphinnaga. Seega suurem osa asju peaks olema isearetatatud ning valmislahendused ainult seal kasutuses, kus hind on enam-vähem normaalse lähedane. Antud juhul see autopiloot ju seda on. Samuti peaks isearetamist hetke ala arengufaasis toetama ka selle pärast, et tekiks võimalikult palju unikaalseid lahendusi ja leitaks kõik parimad võimalused. Hiljem saab niikuinii olema ainult üks-kaks põhiteed ja erilisi lahendusi väga palju juurde ei toodeta.
Oleks tarvis, et säiliks ülevaade, mida ja millise rahaga saad teha. Kui lihtsalt tuuakse kohale mingid mustad kinnised kastid, mis teevad oma asju, siis on see ala suhteliselt ebahuvitav. Eriti arvestades, et uav-ndus on ala kus väga lihtsalt kasvaks kulutatavad summad suhteliselt müstilisteks ja et selliseid liiga palju kulutavaid inimesi esineb , on kah teada. St pealtvaatajal ei teki tunnet, et vat läheks teeks kah ja konkurentsivõimeliselt. Kui ei piirataks asjadesse pandavat raha, ei otsiks pingsalt võimalusi kuidas vähema rahaga suuremat funktionaalsust saada ,siis ei saabu ka vajalikku uav-nduse odavnemist, mis tooks uav-de laialdasema kasutuselevõtu tööde tegemiseks kaasa. Samas jah, ega nende võimalike mõndade suurte projektide, firmade tööriistade(aerofoto teenused jne), eesti sõjaväele ehitatavate projektide jne 100%-line eemale hoidmine sellistest paari osavõtjaga alguse võistlustest kasulik pole.
Teeks siis kaks klassi võistlusraja läbimiseks:
1)Võistlus - amatöör-uavdele, nõ rahvaklass, auhindadega, piirangutega
2)limiteerimata klass - kus läbid sama raja ja toimub arvestus ning kus võid kasvõi Global Hawkiga
näitama tulla, et sa oled parem kui amatöör-uav klassi osavõtjad, "Eesti parim UAV" rändtiitli saab sel juhul .
Ja noh niisama demoma võib ju kõike tuua, ise üritan enda väikse neljarattalise noorte-atv põhise uav(unmanned autonomous vehicle), selleks ajaks kah valmis saada.
Tähtis pole mitte täielik isetegemine, vaid et alal nagu amatöör-uav-ndus, kehtiks mõistuslikus ja võistlusmoment, mis seisneks milleski muus,kui selles kui suure raha saad oma hobile alla panna. Kui saadaolevad uav valmislahenduseks oleks normaalse hind/funktsionaalsus suhtega, siis sobiks ka need hobindusse, aga praegu on asi vastupidi, need on tohutult kallid. Isetegemise ja aretamise läbi võid saada samasuguse asja mitmeid kümneid kordi väiksema lõpphinnaga. Seega suurem osa asju peaks olema isearetatatud ning valmislahendused ainult seal kasutuses, kus hind on enam-vähem normaalse lähedane. Antud juhul see autopiloot ju seda on. Samuti peaks isearetamist hetke ala arengufaasis toetama ka selle pärast, et tekiks võimalikult palju unikaalseid lahendusi ja leitaks kõik parimad võimalused. Hiljem saab niikuinii olema ainult üks-kaks põhiteed ja erilisi lahendusi väga palju juurde ei toodeta.
Ma ei usu, et selline hinnamärkimine töötaks. Täpset hinda ei saa sealt kätte, sest selle üle ei peeta tavaliselt arvet ja no kas sinna ka töö sisse lugeda jne. Samuti kui seda kontrollida ei saa, siis saad sinna ükskõik mida vastavalt vajadusele kirjutada. Ning kas see teise koha 60tuh kulutanu tahab ikka näidata, et temast ollakse parem 6tuh-ndega ?lauri wrote: 25k piir või mis iganes see oleks, ei tohiks minumeelest takistuseks saada/jääda. Mõni mees lahendab ülesande 5 tuhandega, teine lahendab 50 tuhandega, sest mõtleb suurelt ja UAV lõppeesmärk on võibolla palju keerulisem kui võistlusülesanne. Seetõttu investeerib kohe alguses palju.
Ehk piisaks selleks, kui iga võistleja nö "nime taha" on kirjutatud projekti kogumaksumus. Võitja projekt maksis 6 tuhat, teise koha projekt maksis 60 tuhat, kolmanda koha projekt maksis 24 tuhat.
Oleks tarvis, et säiliks ülevaade, mida ja millise rahaga saad teha. Kui lihtsalt tuuakse kohale mingid mustad kinnised kastid, mis teevad oma asju, siis on see ala suhteliselt ebahuvitav. Eriti arvestades, et uav-ndus on ala kus väga lihtsalt kasvaks kulutatavad summad suhteliselt müstilisteks ja et selliseid liiga palju kulutavaid inimesi esineb , on kah teada. St pealtvaatajal ei teki tunnet, et vat läheks teeks kah ja konkurentsivõimeliselt. Kui ei piirataks asjadesse pandavat raha, ei otsiks pingsalt võimalusi kuidas vähema rahaga suuremat funktionaalsust saada ,siis ei saabu ka vajalikku uav-nduse odavnemist, mis tooks uav-de laialdasema kasutuselevõtu tööde tegemiseks kaasa. Samas jah, ega nende võimalike mõndade suurte projektide, firmade tööriistade(aerofoto teenused jne), eesti sõjaväele ehitatavate projektide jne 100%-line eemale hoidmine sellistest paari osavõtjaga alguse võistlustest kasulik pole.
Teeks siis kaks klassi võistlusraja läbimiseks:
1)Võistlus - amatöör-uavdele, nõ rahvaklass, auhindadega, piirangutega
2)limiteerimata klass - kus läbid sama raja ja toimub arvestus ning kus võid kasvõi Global Hawkiga
näitama tulla, et sa oled parem kui amatöör-uav klassi osavõtjad, "Eesti parim UAV" rändtiitli saab sel juhul .Ja noh niisama demoma võib ju kõike tuua, ise üritan enda väikse neljarattalise noorte-atv põhise uav(unmanned autonomous vehicle), selleks ajaks kah valmis saada.
huvitav idee(aerofoto võistlus) tõesti, võiks ka seda võistlust see üritus sisaldada, natuke rohkem kui kiirust peaks seal vist hindama muidugi.Pakuks välja veel ühe võistlusala - aerofoto. Esialgu ilma piiranguteta juhtimise osas.
Näiteks pildistada x00m kaugusel oleva tahvli tagaküljel olev tekst. Võitja oleks see, kes esitab esimesena loetavat pilti sisaldava mälupulga.
Amatöör-uav-de klassi hinnapiir peaks olema selline, et suhteliselt valmis(kuid võimalikult odavatest) osadest valmistatud uav omahind jääks miski paar tuhat alla piirhinda. Kui panna 25tuh piirhinnaks ja ehitad ise kõik 0-st valmis ja saad näiteks selle osad 6 tuhande krooniga, siis jääks sulle ju tööraha(kasumiks) 19 tuhat, ehk vastavalt oma tööpanusele liigub ju ka tagasisaadav rahasumma ja suur töö saaks vastavalt tasutatud. Ning ega 95% juhtudest äraostmist niikuinii ei toimuks.[J] wrote: Sellise raatsiks isegi maha müüa, aga UAV-d vist mitte.
Kaameraga juhitav lennuk ei ole UAV. Ka tavalises mudellennukis ei istu pilooti sees. Oluline tingimus ja tunnus peaks ikka olema lennuki/kopteri võime iseseisvalt (inimese abita) läbida etteantud teekonda / ülesannet.
Muidugi mõista võib võistlussarja alguses või eraldi klassifikatsioonis õhkutõusmise ja maandumise etapid lubada teostada inimesel.
Ma arvan, et võistluse üks oluline nõue peaks olemagi peale õhkutõusu pult välja lülitada. Taas sisse võib puldi lülitada, kas hädaolukorral või maandumise teostamiseks.
Muidugi mõista võib võistlussarja alguses või eraldi klassifikatsioonis õhkutõusmise ja maandumise etapid lubada teostada inimesel.
Ma arvan, et võistluse üks oluline nõue peaks olemagi peale õhkutõusu pult välja lülitada. Taas sisse võib puldi lülitada, kas hädaolukorral või maandumise teostamiseks.
FAI definitsioon küll nii ei väida:
1.1 General Definition
1.1.1 Unmanned Aerial Vehicle (UAV) - an aerodyne with a means of propulsion, that does not
carry a human, which is designed for scientific research, commercial, governmental, or
military purposes.
1.1.1.1 A UAV is remotely controlled by a person or persons, or autonomously controlled by a
hardware system and/or software system onboard the UAV, or both.
1.1 General Definition
1.1.1 Unmanned Aerial Vehicle (UAV) - an aerodyne with a means of propulsion, that does not
carry a human, which is designed for scientific research, commercial, governmental, or
military purposes.
1.1.1.1 A UAV is remotely controlled by a person or persons, or autonomously controlled by a
hardware system and/or software system onboard the UAV, or both.
Et kas kui ainult oma lõbuks-meelelahutuseks, siis ei ole UAV?[J] wrote:FAI definitsioon küll nii ei väida:
1.1 General Definition
1.1.1 Unmanned Aerial Vehicle (UAV) - an aerodyne with a means of propulsion, that does not
carry a human, which is designed for scientific research, commercial, governmental, or
military purposes.
1.1.1.1 A UAV is remotely controlled by a person or persons, or autonomously controlled by a
hardware system and/or software system onboard the UAV, or both.
Teemal, mis on UAV ja mis raadioteel juhitav lennuk, on juttu ka siin: http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t ... hlight=uav
Aga arvan, et teemaalgataja mõtles vähemalt osaliselt autonoomselt lendavaid mudeleid.
Aga arvan, et teemaalgataja mõtles vähemalt osaliselt autonoomselt lendavaid mudeleid.
Olles käinud paljudel rahvusvahelistel lennundusnäitustel ja -üritustel, ning suheldes aktiivselt asjakohastes foorumites võin öelda, et UAV all mõeldakse ikka autonoomset lennuvahendit.
FAI määratlus on lihtsalt määratlus (määruspäraselt on naiste golf ka sport, aga tegelikult teavad kõik mehed, et ta seda ei ole).
On ilmselge, et RC Airplane vms on raadio teel juhitav lennuk ja UAV`ga ei ole seda mõtet segamini ajada.
Igasugu raadioteel juhitavad mudelid, mida kasutatakse eriotstabel on kas "Drone"`d või kutsutakse neid mõne kolmanda nimetusega...
Tobe ju kui riputad oma lennuki külge 1 kilose kivi või lendad 50m kõrgemalt, siis muutub ta automaatselt UAV`ks. Ei, ikka raadioteel juhitav lennuk on...
K.
FAI määratlus on lihtsalt määratlus (määruspäraselt on naiste golf ka sport, aga tegelikult teavad kõik mehed, et ta seda ei ole).
On ilmselge, et RC Airplane vms on raadio teel juhitav lennuk ja UAV`ga ei ole seda mõtet segamini ajada.
Igasugu raadioteel juhitavad mudelid, mida kasutatakse eriotstabel on kas "Drone"`d või kutsutakse neid mõne kolmanda nimetusega...
Tobe ju kui riputad oma lennuki külge 1 kilose kivi või lendad 50m kõrgemalt, siis muutub ta automaatselt UAV`ks. Ei, ikka raadioteel juhitav lennuk on...
K.
Tobe, aga nii ta on - minu arvates
Ka predator on raadio teel juhitav RC plane, mis vajadusel lendab ka autonoomselt.
Aga neid vaidlusi võbki jääda vaidlema.
Küsimus oli, et kas tuleval võistlusel lubatakse lendu reaalajas pilti saatvad lennuvahendid vmt
Kui lubatakse, siis võtaks isegi osa. Pildi ja GPS koordinaatide saatmine alla on minu jaoks lihtsam kui autopiloodi progemine. Samas osaliselt kasutavad vast nagunii kõik asjaosalised oma saatjat ja silmi lennuvahendi õhkutõusul ja maandumisel. ILS-ga Tallinna lennuväljale vast ei maandu keegi
Ka predator on raadio teel juhitav RC plane, mis vajadusel lendab ka autonoomselt.
Aga neid vaidlusi võbki jääda vaidlema.
Küsimus oli, et kas tuleval võistlusel lubatakse lendu reaalajas pilti saatvad lennuvahendid vmt
Kui lubatakse, siis võtaks isegi osa. Pildi ja GPS koordinaatide saatmine alla on minu jaoks lihtsam kui autopiloodi progemine. Samas osaliselt kasutavad vast nagunii kõik asjaosalised oma saatjat ja silmi lennuvahendi õhkutõusul ja maandumisel. ILS-ga Tallinna lennuväljale vast ei maandu keegi
Minu jaoks on asi väga lihtne. Ilma sees istuva inimeseta lendav lennuaparaat on mehitamata lennuaparaat (Unmanned Aerial Vehicle (UAV)) ja kogu lugu. Nii ütlevad ka definitsioonid.
Lisapiirangud on ilmselt maitse ja sõpruskondade asi.
Aerial Robot Vehicle ja Unmanned Aerial Vehicle pole päris samad asjad.
Eks igalühel ole omad autoriteedid aga meie ühine probleem on siis, millistest "kollidest" siin teemas jutt käib?
Lisapiirangud on ilmselt maitse ja sõpruskondade asi.
Aerial Robot Vehicle ja Unmanned Aerial Vehicle pole päris samad asjad.
Eks igalühel ole omad autoriteedid aga meie ühine probleem on siis, millistest "kollidest" siin teemas jutt käib?
Arusaadav, definitsioonidest juba räägiti.[J] wrote:Minu jaoks on asi väga lihtne. Ilma sees istuva inimeseta lendav lennuaparaat on mehitamata lennuaparaat (Unmanned Aerial Vehicle (UAV)) ja kogu lugu. Nii ütlevad ka definitsioonid.
Lisapiirangud on ilmselt maitse ja sõpruskondade asi.
Aerial Robot Vehicle ja Unmanned Aerial Vehicle pole päris samad asjad.
Eks igalühel ole omad autoriteedid aga meie ühine probleem on siis, millistest "kollidest" siin teemas jutt käib?
Sellisel juhul on paberlennuk ka UAV - sest lennuk ta ju on ja meest sees pole.
RC auto ei ole ju UGV. UGV`d ehk Unmanned Ground Vehicle`t ehitab momendil TTÜ mehhatroonikainstituut.
Mina näen probleemile kaht lahendust. Esiteks täheühendit Uav mitte lahti võtta ja jätta ta sõnaks omaette. Sõna tagamaad on peaaegu kõigile üheti arusaadavad ja rahva seas laialt levinud. Teine võimalus oleks UAV lahti võtta kui unmanned autonomous vehicle, et "autonomous" seob asja robootika valdkonnaga saab ka fai enda definatsioonist aru. Kui nüüd lisada, et antud võistlus toimub lendavatele UAV-dele, siis oleks asi korras. Samuti võiks kasutada asja märkimiseks UAAV (unmanned autonomous aerial vehicle) või akronüümide kindla kasutamiskorra puudumise tõttu ja nendega pideva ilusama sõna saamise eesmärkidel mängimise tõttu, võib meie jaoks UAV olla ka "unmanned autonomous/aerial vehicle" , sarnaselt inglisekeelsest wikist leitud "SAT test" -- Scholastic Achievement/Aptitude/Assessment Test test -le.
Antud võistluse jaoks tähendab UAV just seda unmanned autonomous vehicle-t , et rada on läbitav(või vähemalt võistlus võidetav) ainult lendavatele vahenditele nende seast, näeb paratamatusena (ja on siin ette välja üteldud juba tegelikult ühes selle lausega seega), kui raja punktide koordinaadid antakse paar nädalat ennem võistlust.
Kasutaks just seda võimalust, sest igasugused lühendid maa ja veepealsete ning veealuste autonoomsetele sõidukitele on suhteliselt arusaadamatud üldisele rahvamassile. Kui ütled, et see on näiteks allveelaev-UAV, siis saadakse aga vist enam-vähem aru küll.
Edit põhimõtteliselt: Sai nüüd hulga google poolt uav-le antavaid vastuseid läbi vaadatud, seal on näha ju, et isegi kui lühend lahti võtta aerial-na, siis ei teki probleemi, et siduda sõna uav uav nõ mõttega. Siin tekib üldsuse arusaam versus fai probleem. Tekib küsimus, et kes ta on ja palju mõju omab seadustes ? Autospordis on FIA näiteks suhteliselt kenasti seadustes sees, samuti näiteks musta numbrimärgi saamisel Vanatehnikaklubide Liit jne. Kuivõrd fai tegeleb ainult lennuspordi ja rekordite osaga, siis kui sinna mitte minna(sõjaväe alane kasutus näiteks) või lihtsalt eraldi olla antud organisatioonist(kui seadused lubavad muidugi), siis oleks kõik justkui korras.
OT:
, sarnaselt inglisekeelsest wikist leitud "SAT test" -- Scholastic Achievement/Aptitude/Assessment Test test -le. Antud võistluse jaoks tähendab UAV just seda unmanned autonomous vehicle-t , et rada on läbitav(või vähemalt võistlus võidetav) ainult lendavatele vahenditele nende seast, näeb paratamatusena (ja on siin ette välja üteldud juba tegelikult ühes selle lausega seega), kui raja punktide koordinaadid antakse paar nädalat ennem võistlust.
Kasutaks just seda võimalust, sest igasugused lühendid maa ja veepealsete ning veealuste autonoomsetele sõidukitele on suhteliselt arusaadamatud üldisele rahvamassile. Kui ütled, et see on näiteks allveelaev-UAV, siis saadakse aga vist enam-vähem aru küll.
Edit põhimõtteliselt: Sai nüüd hulga google poolt uav-le antavaid vastuseid läbi vaadatud, seal on näha ju, et isegi kui lühend lahti võtta aerial-na, siis ei teki probleemi, et siduda sõna uav uav nõ mõttega. Siin tekib üldsuse arusaam versus fai probleem. Tekib küsimus, et kes ta on ja palju mõju omab seadustes ? Autospordis on FIA näiteks suhteliselt kenasti seadustes sees, samuti näiteks musta numbrimärgi saamisel Vanatehnikaklubide Liit jne. Kuivõrd fai tegeleb ainult lennuspordi ja rekordite osaga, siis kui sinna mitte minna(sõjaväe alane kasutus näiteks) või lihtsalt eraldi olla antud organisatioonist(kui seadused lubavad muidugi), siis oleks kõik justkui korras.
OT:
Nendele aasta-kahe tagustele projektidele lisaks on midagi hetkel käsil ? Ega ei tea kas neil on plaanid kunagi vastavatel välismaade võistlustel kah osaleda ?Kristjan wrote:RC auto ei ole ju UGV. UGV`d ehk Unmanned Ground Vehicle`t ehitab momendil TTÜ mehhatroonikainstituut.
Oeh, palju sõnavahtu ja algsest teemast välja kaldumine. Pole tähtis mis see UAV nüüd täpselt tähendab.
Oluline on kokkuleppele jõuda, et millised reeglid saavad olema võistlusel. Mina pooldaks reeglit, et õhusõiduk peab etteantud ülesandega ise hakkama saama, st. inimese sekkumiseta. Ülesanne ise võiks olla esialgu tõesti midagi lihtsat, näiteks lennuplatsil etteantud punktide läbimine. Ülesandeid võiks olla mitu, näiteks 3 -- kolm punktijada (esimene lihtsam ja kolmas keerukam), sest tõenäoliselt on võistlejaid vähe ja aega soorituste teostuseks peaks jätkuma. Hindamine toimub visuaalselt ja hinnatakse ikka ülesandega hakkama saamist ja soorituse puhtust. Soorituse aeg ei ole väga oluline, sest lennukiirused on enamvähem kõigil samas suurusjärgus.
Oluline on kokkuleppele jõuda, et millised reeglid saavad olema võistlusel. Mina pooldaks reeglit, et õhusõiduk peab etteantud ülesandega ise hakkama saama, st. inimese sekkumiseta. Ülesanne ise võiks olla esialgu tõesti midagi lihtsat, näiteks lennuplatsil etteantud punktide läbimine. Ülesandeid võiks olla mitu, näiteks 3 -- kolm punktijada (esimene lihtsam ja kolmas keerukam), sest tõenäoliselt on võistlejaid vähe ja aega soorituste teostuseks peaks jätkuma. Hindamine toimub visuaalselt ja hinnatakse ikka ülesandega hakkama saamist ja soorituse puhtust. Soorituse aeg ei ole väga oluline, sest lennukiirused on enamvähem kõigil samas suurusjärgus.
Teema algataja võiks siit jutust kokkuvõtte teha ja sama täiendatud sisuga uue postituse ja teema tekitada...
Lauri Laidna - www.pistik.com
See lingis olev on tundengite projekt ja kah mingil määral autonoomne - GPS juhtimine isegi peal, ultrahelisonarid, laserkaugusmõõtja, videokaamera, juhtimine läbi datamodemi ja 100 häda veel... 2006 aastal sai sellele samale UGV`le tehtud pööramismehhanism koos juhtimisega.zapi wrote:Nendele aasta-kahe tagustele projektidele lisaks on midagi hetkel käsil ? Ega ei tea kas neil on plaanid kunagi vastavatel välismaade võistlustel kah osaleda ?
Tegelikult pidasin silmas TTÜ poolt ehitatavat militaar UGV`d. Aga see Sinu pakutud link ja sõiduk kvalifitseerub kindlasti ka UGV alla.
K.
Põhimõtteliselt nõus, aga läbi dataside kõrguse või kiiruse või muu parameetri muutmine võiks ikka lubatud olla. Vahetu juhtimine peaks olema keelatud küll jah, va. õhkutõus ja maandumine, need on UAV lennu juures kõige kriitilisemad etapid.AndrusT wrote:Mina pooldaks reeglit, et õhusõiduk peab etteantud ülesandega ise hakkama saama, st. inimese sekkumiseta.
Teema puhastamiseks/kokkuvõtte tegemiseks ei ole vast veel aeg, sest seda läheks uues teemas liialt varsti jälle tarvis.
Lennuvahend peab antud uav võistlusel õhkutõusnuna raja läbima ikka täiesti iseseisvalt, autonoomselt, olema nõ robotlennuk. Kui sa juhid teda ise nüüd pildi ja ta gps signaali järgi, siis kaob ju uav autonoomsuse/ise hakkama saamise mõte ära. Hetkel saad sa hea õnne korral rc puldiga selle ca 400 m raadiuse stardist ise kaasa liikumisega kätte, aga mõne aja pärast kui kaugused kasvavad, ei saa sa seda ka võimsa mitte-litsenseerimist vajava raadiolingiga, samuti tekib küsimus kas viitsiks terve läbitava pika teekonna seal puldi otsas istuda. Aerofoto võistluse osa võiks olla kus läbitakse ka nõ võimendatud juhtimine, mitte silmside ja rc puldi vaid raadiolingi ja kaamerapildi läbi.
See raadiolingi läbi kõrguse/kiiruse jne juhtimine ei oleks tegelikult ideaaljuhul vajalik, see oleks kas autopiloodi puudulikkuse kompenseerimine või otsene lennuvahendi päästmine. Sellise fail-safe ja/või lennuvahendi intelligentsust tõstva vahendi olemasolek on hea ja vajalik, aga kasutamine peaks mõne miinuspunkti ju tooma hetkel kui ülesanne nii lihtne, teekonna läbimine vabalt valitud kõrgusel.
Uav võistluse maksimum punktid saaks esialgu ka inimese-poolse lennuvahendi õhkutõusu ja maandumise otsese raadio teel juhtimisega, lihtsalt vaadatakse et see sekkumine liiga pikaks ei kujune. Kui lennuvahend suudab ise tõusta ja/või maanduda, siis saaks boonuspunkte. Siin peaks asja kaheks jagama, sest esimese teostamine(katapult jne) tundub lihtsam.
Tegelikult on hetkel väga ebaselge veel, et mida lõpuks ja kuidas ikkagi hinnata, mis teeb amatöör-uavst hea a.-uav-e. Nagu näha peaks see koosnema üpris mitmest osast, nii otseselt mõõdetavatest, kui hinnangulistest, ehk selge on et lõpptulemuseks tuleb punktide summa.
Küsikski, et mida teie meelest peaks hindama antud võistlusel ? Ja milline ligikaudne osakaal kogu punktide arvust igal teie poolt väljatoodud hindamise alapunktil peaks olema.
Lennuvahend peab antud uav võistlusel õhkutõusnuna raja läbima ikka täiesti iseseisvalt, autonoomselt, olema nõ robotlennuk. Kui sa juhid teda ise nüüd pildi ja ta gps signaali järgi, siis kaob ju uav autonoomsuse/ise hakkama saamise mõte ära. Hetkel saad sa hea õnne korral rc puldiga selle ca 400 m raadiuse stardist ise kaasa liikumisega kätte, aga mõne aja pärast kui kaugused kasvavad, ei saa sa seda ka võimsa mitte-litsenseerimist vajava raadiolingiga, samuti tekib küsimus kas viitsiks terve läbitava pika teekonna seal puldi otsas istuda. Aerofoto võistluse osa võiks olla kus läbitakse ka nõ võimendatud juhtimine, mitte silmside ja rc puldi vaid raadiolingi ja kaamerapildi läbi.
See raadiolingi läbi kõrguse/kiiruse jne juhtimine ei oleks tegelikult ideaaljuhul vajalik, see oleks kas autopiloodi puudulikkuse kompenseerimine või otsene lennuvahendi päästmine. Sellise fail-safe ja/või lennuvahendi intelligentsust tõstva vahendi olemasolek on hea ja vajalik, aga kasutamine peaks mõne miinuspunkti ju tooma hetkel kui ülesanne nii lihtne, teekonna läbimine vabalt valitud kõrgusel.
Uav võistluse maksimum punktid saaks esialgu ka inimese-poolse lennuvahendi õhkutõusu ja maandumise otsese raadio teel juhtimisega, lihtsalt vaadatakse et see sekkumine liiga pikaks ei kujune. Kui lennuvahend suudab ise tõusta ja/või maanduda, siis saaks boonuspunkte. Siin peaks asja kaheks jagama, sest esimese teostamine(katapult jne) tundub lihtsam.
Tegelikult on hetkel väga ebaselge veel, et mida lõpuks ja kuidas ikkagi hinnata, mis teeb amatöör-uavst hea a.-uav-e. Nagu näha peaks see koosnema üpris mitmest osast, nii otseselt mõõdetavatest, kui hinnangulistest, ehk selge on et lõpptulemuseks tuleb punktide summa.
Küsikski, et mida teie meelest peaks hindama antud võistlusel ? Ja milline ligikaudne osakaal kogu punktide arvust igal teie poolt väljatoodud hindamise alapunktil peaks olema.
Palju juba tehtud tööd ja õpetlikku leiab kindlasti FAI dokumentidest:
http://www.fai.org/documents/sportingcode
Veel küsiks, kuidas suhtutaks süsteemi kus sülearvuti laua nurgal juhib anduritega RC lennukit või autot, ehk off-board süsteemi?
1.8.1 Autonomous Control -Control of a UAV’s attitude, altitude, airspeed, flight path, and navigation by means of a vehicle management system. The vehicle management system may be on-board or off-board. Mission management functions may be exercised by a human being acting as mission director by means of a communications link from a remote UAV control station.
http://www.fai.org/documents/sportingcode
Veel küsiks, kuidas suhtutaks süsteemi kus sülearvuti laua nurgal juhib anduritega RC lennukit või autot, ehk off-board süsteemi?
1.8.1 Autonomous Control -Control of a UAV’s attitude, altitude, airspeed, flight path, and navigation by means of a vehicle management system. The vehicle management system may be on-board or off-board. Mission management functions may be exercised by a human being acting as mission director by means of a communications link from a remote UAV control station.