Videogurude arutelu teemal - kaadrite arv sekundis

vallojoe · Post by **vallojoe** » Tue Oct 24, 2006 9:40

lauri wrote: (televisiooni videopilt on ka 50 kaadrit sekundis)!

Täpsustaks (videopede nagu ma olen)

50 poolkaadrit, ehk 25 täiskaadrit sekundis. Nii, et tegelt on telekal 25 fps.

g3 interlinki kohta - liigub patche sellest mööda saamiseks, aga see jääb igaühe enda südametunnistusele - mina leidsin, et realflighti team on seda raha (1-2 crashi) väärt.

Post by **lauri** » Tue Oct 24, 2006 12:05

vallojoe wrote:Täpsustaks (videopede nagu ma olen) 50 poolkaadrit, ehk 25 täiskaadrit sekundis. Nii, et tegelt on telekal 25 fps.

Täpsustaks ka veel (olude sunnil tean ka üht-teist

), et ikkagi 50 kaadrit sekundis on telekapilt. Lihtsalt need 50 kaadrit on poolkaadrid (üle-rea laotus, interlaced). Tõestuseks vaata mingit filmi (24 kaadrit sekundis) ja siis mõnda uudiste-saadet (50 poolkaadrit sekundis) - filmi pilt tundub "filmilik" ja uudiste-saade "videolik" kuna kaadrisageduste vahe on kahekordne!

Tavalise videopildi arvutis vaadatavaks failiks tegemisel tihtipeale jäävadki needsamad poolkaadrid tõlgendamata ja sel juhul on ka arvutis videod triibulised (needsamad poolkaadrid).

vallojoe · Post by **vallojoe** » Tue Oct 24, 2006 12:54

50 polkaadrit ja 50 täiskaadrit on natuke erinevad asjad - info mahu vahe on 2 korda.
Telekapilt on 50 poolkaadrit, mitte 50 täis kaadrit (ühe poolkaadri ajal kuvatakse paaritud, teise korral paaris read). kahest poolkaadrist saab kokku ühe kaadri. Nii tehti kunagi korraga saadetava (analoog) info mahu vähendamiseks ja inimsilma petmiseks - nii ei vilgu pilt nii palju.
"Filmilikkus" tekkib sellest, et teles esitatakse sama kaadrit 2 korda. (enamasti 24 kaadrit film esitatakse teles 25 kaadrit sekundis ja ühest filmi kaadrist tehakse 2 sisuliselt samasugust poolkaadrit).
"triibud tekkivad sellest, et enamus videokaameraid salvestavad ühe poolkaadri ja seejärel teise - ajalise nihke tõttu tekkib liikuvate objektide servadesse "kamm", kuna objekt on juba asukohta vahetanud. Osad kaamerad teevad täiskaader videot - s.t. võtavad terve kaadri ühel ajahetkel ja siis salvestavad sellest 2 poolkaadrit, nendel sellist "kammi" ei tekki, kui kaadri järjestus õige.
Kellele see teema huvi pakub võib ühtteist lugeda http://www.100fps.com/

Aga jätaks selle teema kuhugi sobivamasse foorumisse.

Post by **lauri** » Tue Oct 24, 2006 19:57

vallojoe wrote:Telekapilt on 50 poolkaadrit, mitte 50 täis kaadrit (ühe poolkaadri ajal kuvatakse paaritud, teise korral paaris read). kahest poolkaadrist saab kokku ühe kaadri.

Nii ta on ja sealt ka 50 erinevat poolkaadrit, mis edastavad 50 kaadrit sekundis infot (poole vertikaalse resolutsiooniga küll!).

vallojoe wrote:Nii tehti kunagi korraga saadetava (analoog) info mahu vähendamiseks ja inimsilma petmiseks - nii ei vilgu pilt nii palju.

No tegelikult veel ka seetõttu, et esimeste kineskoopide helendav kiht vajas pikemat aega kustumiseks. Seega valgustati seda üle rea, et anda kahekordne aeg kineskoobi helendaval kihil kustuda enne järgmist "tulistamist". See ürgne põhjus on kahjuks ka läbi aastakümnete edasi kandunud ja aasta-aastalt valmistab järjest enam tehnilisi probleeme. Õnneks tänapäeva õhukesed LCD ja Plasma telekad oskavad juba ka progressive (ehk täiskaadriga) pilti näidata (allikaid on palju - HDTV, DVD, DivX jne).

vallojoe · Post by **vallojoe** » Tue Oct 24, 2006 21:43

lauri wrote: No tegelikult veel ka seetõttu, et esimeste kineskoopide helendav kiht vajas pikemat aega kustumiseks. Seega valgustati seda üle rea, et anda kahekordne aeg kineskoobi helendaval kihil kustuda enne järgmist "tulistamist". See ürgne põhjus on kahjuks ka läbi aastakümnete edasi kandunud ja aasta-aastalt valmistab järjest enam tehnilisi probleeme. Õnneks tänapäeva õhukesed LCD ja Plasma telekad oskavad juba ka progressive (ehk täiskaadriga) pilti näidata (allikaid on palju - HDTV, DVD, DivX jne).

Natuke veel ja saame tv ajaloo kokku

Ma isegi panin luminofoori helendamise aja ka kirja, aga kustutasin ära - et läheb liiga pikaks seletamisks simu teemas.
Kui meenutada, siis veel 90 algul (isegi keskel) oli üsna tavaline ka interlaced (ülerealaotus) videoreziim arvuti monitoridel. Seda siis suuremate laotuste korral. Praegu ei kujutaks enam ette mõnda mängu/simu mingis 60 Hz interlaced reziimis.

Post by **lauri** » Tue Oct 24, 2006 22:13

... aga mina õhukest telekat enne ei osta, kui tõis HDTV resolutsiooniga isendi nii ~20ga kätte saab. Täis-resolutsioonis progressive 1080 (1920x1080) on ikka masendavalt hea pilt

hetkel peab sellise eest vist nii 50+ välja käima ja ega materjali vaatamiseks ka väga ei liigu.

Olen korra sati pealt HDTV filmikanalit arvuti abil vaadanud, pilt ei mahtunud 1680x1050 resoutsiooniga läptopi ekraanile ära. Kõige selle kõrval tavaline telekapilt oma kuuesajase ülerealaotusega on väga nutune...

vallojoe · Post by **vallojoe** » Wed Oct 25, 2006 9:19

Üldiselt neid kõrge resoga õhukesi telkusid pole üldse mõtetr enne osta, kui sinna sobiv signaal kusagilt tulema hakkab, tava signaali on sealt jah jube nutune vaadata - skaleerimise tulemusel enamasti ruuduline ja mudane

Arvestades, et siiani on selgusetu - milline reso siinmail levima hakkab, siis ma veel passin sellise asja ostmisega jupp aega.

mart · Post by **mart** » Sat Oct 28, 2006 12:18

Kasutan Reflex simulaatorit, öigemini kasutasin.......

Ilusa pildi sain, kui tegin panoraamfoto lennuplatsist ja laadisin selle simulaatorisse. Simulaatori pildi lasin videoprojektoriga seinale. Kokkuvöttes päris hea lahend.

Kaadrite hulga suhtes on piiravaks faktoriks inimese silm. Erinevatel indiviididel tajuvus erinev, kuid üldiselt alates 75 Hz ei kipu silm enam vilkumist eristama. Samas on inimsilm vöimeline väha lühikesi valhusimpulsse registreerima, kindlalt alla 10e-9 sek. Selle aja jooksul suudab valgus ca 30 cm edasi liikuda.

Edasi tegin järgmise katse, et kasutasin vanu "ELSA" videobrille ja sain "ruumilise" pidi, mida "Reflex" ka toetab. See oli juba päris pönev seis. Siin pidin aga kaadrite arvu tunduvalt töstma, et pilt ei vilguks, kuna need vanad "ELSA" brillid ei tee muud, kui panevad hetkeks ühe silma kinni.

Miskit selles süsteemis oli siiski mäda, sest möne aja pärast väsisid silmad ära ja hakkas tekkima peavalu eelaimtus.

Mart.