Hei!
Tunnistan laiskust, samas arvan, et paljudele algajatele võib info kasulikuks osutuda. Kõigi järgnevate küsimuste puhul on eelduseks, et raskuskese aetakse paika.
1) Mis võib juhtuda, kui panna 2x võimsam ESC ja omavahel tootja poolt soovitatud parameetrite järgi sobivad kokku lipo aku, BL outrunner, prop ja lennuk? Kas on võimalik mootorit läbi kärsatada? Kas on võimalik, et erilist powerit juurde saamata lihtsalt aku liiga kiiresti tühjaks tõmmata.
2) Mis võib juhtuda, kui ESC, lipo aku, ja prop sobivad aga kasutada võimsamat bl mootorit? Kas on võimalik aku ja/või ESC ära tappa või ei tule siis lihtsalt mootorist piisavalt võimu välja?
3) Mis võib juhtuda, kui sobiva lennuki, esc, mootori ja propi kombinatsiooni külge ühendada jämedam aku näiteks, et 2s asmel 5s või siis mahtuvust suurendada järsult 1000mah pealt 3000mah peale. (lennukaal muutub, see on selge). Näen sulaselget kärsatamisohtu, kuna pinget tuleb hulka rohkem, kui jadamisi ühendatud lipo pakke ühendada.
4) Teatavasti liiga tige propeller ei mõju hästi ei akule, mootorile ega ESC-le. Mis võib juhtuda, kui põrutada ilgelt kergele lennukile külge tummine propeller ja sellele vastavad ESC ja mootor? Noh, nagu teha mingi overpower. Lennuomaduste suunas on see küsimus mõeldud.
Tänud ette!
daapn
Algaja küsimused ... Mis juhtub, kui...
Kui ESC on võimsam kui teised komponenedid,siis ei juhtu midagi oluluselt hullu.
Kõige tapvam kombinatsioon on võimas aku ja nõrk ESC,ilmselt oled viimasest ima.
Suur prop ja lahja mootor tapab nii ESC kui ka akut ja ka loomulikult mootorit.
Aku purkide arvu suurendamine ja vale propi valik paneb jällegi põntsu ESC'le.
Lõpptulemuseks on kõige nõrgemaks lüliks ikkagi,kõige nõrgem lüli.
Praktikas on siis kõige nõrgemaks lüliks ESC.
Ülivõimas mootor(mootorisüsteem) ilmselt otsest ohtu ei kujuta,juhul kui masin balanssi jääb(raskuskese ja kõik muu ka sinna juurde).
Siin tuleb mängu mudeli enda vastupidavus,suure võimsusega kasvab ilmselt ka lennukiirus,tiivad ja muud juhtpinnad võivad minna flatterisse,ja siis on lõptulemuseks põllu pealt pilbaste koristamine.
Kõige tapvam kombinatsioon on võimas aku ja nõrk ESC,ilmselt oled viimasest ima.
Suur prop ja lahja mootor tapab nii ESC kui ka akut ja ka loomulikult mootorit.
Aku purkide arvu suurendamine ja vale propi valik paneb jällegi põntsu ESC'le.
Lõpptulemuseks on kõige nõrgemaks lüliks ikkagi,kõige nõrgem lüli.
Praktikas on siis kõige nõrgemaks lüliks ESC.
Ülivõimas mootor(mootorisüsteem) ilmselt otsest ohtu ei kujuta,juhul kui masin balanssi jääb(raskuskese ja kõik muu ka sinna juurde).
Siin tuleb mängu mudeli enda vastupidavus,suure võimsusega kasvab ilmselt ka lennukiirus,tiivad ja muud juhtpinnad võivad minna flatterisse,ja siis on lõptulemuseks põllu pealt pilbaste koristamine.
Harjumaa-Tallinn-Harjumaa
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Hei,
1. ei juhtu midagi paha, lihtsalt rahaline investeering on natuke suurem. Ma kasutan sellist varianti, kui võmsamal regulaatoril on mõni kasulik omadus, näiteks impulss-bec.
2. Mootori võimsus üksi ei näita midagi, see sõltub mootori Kv'st, ehk et kui kiiresti mootor 1V pinge juures ringi käib. Kui võimsama mootori Kv on sama, siis on lennuk lihtsalt raskem. Kui Kv on väiksem, siis on lennuk raskem ja võimsust kasutatakse vähem (tal on vähem jõudu). Kui Kv on suurem, siis võetakse voolu rohkem ja midagi võib läbi põleda (selle vältimiseks vajalik väiksem prop).
3. Aku mahtuvuse suurendamisest suureneb kaal, aga kuivõrd siis on võimalik ka mootorit kauem käiata, võib ta ebapiisava jahutuse puhul üle kuumeneda.
Aku pinge tõstmisel tõuseb ka vool ja midagi arvatavasti põleb läbi, kui aeglasemat mootorit/väiksemat propellerit ei pane. Kui regulaatoril on lineaarne (mitte-impulss) BEC, siis suudab ta toita vähem servosid pinge tõstmisel, muidu kuumeneb üle.
4. Kui mootori orientatsioon on natuke vale, siis ülivõimsa mootori puhul võib täisgaasi andes lennuk juhitamatult "üle võlli" käia või maasse panna. Kui mootor on õiges suunas, siis lihtsalt hakkavad asjad väga kiiresti juhtuma, kui gaas põhja panna.
Kui lennuk muutub "overpowerdamise" käigus oluliselt raskemaks, siis võib ta g-jõudude tõttu vigurlennul katki minna ja ka maandumisel on katkimineku oht suurem (ei pruugi olla võimalik maandada teda ilma katki tegemata enam).
AndrusK
1. ei juhtu midagi paha, lihtsalt rahaline investeering on natuke suurem. Ma kasutan sellist varianti, kui võmsamal regulaatoril on mõni kasulik omadus, näiteks impulss-bec.
2. Mootori võimsus üksi ei näita midagi, see sõltub mootori Kv'st, ehk et kui kiiresti mootor 1V pinge juures ringi käib. Kui võimsama mootori Kv on sama, siis on lennuk lihtsalt raskem. Kui Kv on väiksem, siis on lennuk raskem ja võimsust kasutatakse vähem (tal on vähem jõudu). Kui Kv on suurem, siis võetakse voolu rohkem ja midagi võib läbi põleda (selle vältimiseks vajalik väiksem prop).
3. Aku mahtuvuse suurendamisest suureneb kaal, aga kuivõrd siis on võimalik ka mootorit kauem käiata, võib ta ebapiisava jahutuse puhul üle kuumeneda.
Aku pinge tõstmisel tõuseb ka vool ja midagi arvatavasti põleb läbi, kui aeglasemat mootorit/väiksemat propellerit ei pane. Kui regulaatoril on lineaarne (mitte-impulss) BEC, siis suudab ta toita vähem servosid pinge tõstmisel, muidu kuumeneb üle.
4. Kui mootori orientatsioon on natuke vale, siis ülivõimsa mootori puhul võib täisgaasi andes lennuk juhitamatult "üle võlli" käia või maasse panna. Kui mootor on õiges suunas, siis lihtsalt hakkavad asjad väga kiiresti juhtuma, kui gaas põhja panna.
Kui lennuk muutub "overpowerdamise" käigus oluliselt raskemaks, siis võib ta g-jõudude tõttu vigurlennul katki minna ja ka maandumisel on katkimineku oht suurem (ei pruugi olla võimalik maandada teda ilma katki tegemata enam).
AndrusK
