Mudelite kroonika

[Marek]

Tere, siia võiks kõik lennumehed/naised oma lennumasinate kroonika välja tuua: pildid, jutud, videod jne.

Teen algust

Minu mudelistikarjäär algas 2002 kevadel esimese puldi ostuga Kullost aga kuna üliõpilasel polnud rahaga priisata siis lennuk sai pisut hiljem soetatud. Loeb tahtmine!

Niisiis minu lennukite kroonika:

x1 - Silence, soetatud 2002 kevadel, penoplast kere, 1.8 m tiivaulatus, plaaner. Lennutasin visates ja kummiga startides. Lendasin kuskil kuu ja siis otsustasin talle elektrimootori peale panna - kestis 3 sek ja siis oli 3ks jupiks. Viskasin vastu tugevat tuult ja täispööretel ja mootori miinus nurgast polnud aimugi. Tõstis nina taevasse, varises ja vastu maad.



x2 - Ostsin kasutatud lennuki, ei mäleta kellelt aga vana Kullo foorumi kaudu vist. Balsa kere, 1.8 m tiib, plaaner, väga head lennuomadused, kestis mitu kuud, üks minu lemmikuid kindlasti. Sellest lennukist on ka video alles. Kukkus alla liiga suure tuule tõttu vist vastu Hipodroomi valgustit - tuul lükkas.



x3 - Ostsin jällegi kasutatud lennuki, ei mäleta enam kust ja kellelt. Klaaskiud + plastik kere, 1.8 m tiib, halvad lennuomadused, kestis nädala. Tegi kukerpalli Hipodroomil ja sinna samasse prügikasti ka viskasin ta.

PILTI POLE KAHJUKS

x4 - Ostsin jällegi kasutatud lennuki, vist Tartust kellegilt, bussiga käisin järel - üliõpilase asi Balsa kere, väga head lennuomadused, 2.0 m, 1.8 kilo stardikaal, lai ja paks tiib, kestis mitu kuud, kukkus alla kuna tiib tuli õhus ära (kumm purunes). Kinnitatud oli ainult ühe pika kummiga mis ristirästi ümber tiiva ja kere tõmmatud oli - viga. Viimane start ja päev on isegi videos. Minu esimene UAV vist :p. Külmund maas oli 15 cm auk. Enne viimast lendu võtin õnneks kaamera ja saatja pealt ära.



x5 - Ostsin jällegi kasutatud lennuki, ei mäleta kust ja kellelt. Balsa kere, 1.8 m, 1.6 kilo stardikaal, õhuke ja kitsas tiib. Selle lennuki kere alustas kunagi mootorita plaanerina ja lõpetas oma elu 3D sisepõlekana.



x6 - x5 kere ja x4 tiib, sisepõlemismootoriga 4 cc, ratastega, väga hea juhitavus, 1,5 kg + kütus stardikaal. Esimene lend 17.06.05. Kestis vääääga kaua.



Kütusekulu statistika kunagine kui veel nii tihti lennutamas ei käinud ja kui oli veel 4 cc mootor.
- 1 Gallon kütust 6 kuud; uus kütus ostetud jaanuar 2006

x7 - x6 kere ja mootor, x3 lühendatud tiib, tiivaulatus 130 cm, eleronidega!!!, esimesed lennud 06 varakevad. Kestis kuni juulini 06. Lagunes paljude kukkumiste tagajärjel. Lennuomadused suurepärased. Stardikaal 1,8 kg. Esimene eleronidiga lennuk siis. Tegin mingi hübriidi kahest lennukist kokku. Esimene lend on hästi meeles, mõtlesin et alguses juhin ikka sabaga nagu olin plaanerite puhul harjunud. Kahjuks täiesti sirge tiivaga lennuk sellisele juhtimisele ei allu õnneks kukkus pehmesse kuusemetsa lumehange. Järgmine lend oli juba nauding ja uue ajastu algus minu RC lennunduses.



X8 - 1,5 m tiib, eleronidega. 6,5 cc mootor. 2,8 kg stardikaal. Esimene lend 24.07.06. Alguses raskuskeseme probleemid. Jäi liiga raske, 2,9 kg. Lendas ilusti ja täpselt. Kukkus alla kuna kõrgusetüür ei pidanud vastu 26.07.06. Seda kukkumist mäletavad need kes too päev Piibel olid kõik elu lõpuni vast. 20 m lennukijuppe seal enne metsa põllujupil



Edge 540 20%, 1.4 m tiib, 7,5 cc OS-MAx FXi 46 mootor. Kokku 75 lendu, põrka skokku õhus Curtisega, müüdud edasi 16.04.07. Üle Eesti kuulus lennuk vist ja lendab siiani. Kristo parandatud ja juhtida. Samuti üks minu lemmikuid.



x10 Raptor - isevalmistatud balsa/vineer kere 1.3 m, Planexi tiivad 1.2 m eleronidega. Kaal 1850 g tühjalt, 2000 g kütusega. Valmis 24 dets. 2006. Raskuskesega probleemid, liiga taga. Esimene lend 29.12.2006. Müüsin Andrusele. Kukkus alla 04.03.07 vastu Harku jääd - . Tahtisn endale tõestada, et suudan ehitada algusest miskit mis lendab. Lendaski.



Gladiator: 1.53 m tiib, 1,4 m pikkus, 7,5 cc OS-MAx FXi 46 mootor, kaal 2,7 kg. Kukkus alla Viljandis 23 juulil 07 üks lend enne F3A võistluse algust, võimali, et sinna mulda läks tookord ka minu meistritiitel.



Gladiator II: 1.53 m tiib, 1,4 m pikkus, uus 7,5 cc OS-MAx FXi 46 mootor, kaal 2,7 kg. Ostisn, et saaks 07 edasi võistelda. Võitsin ühe etapi ja järgmisel sain II koha. Norm lennuk. Müüsin Tartu Alvarile.



Giles 202: 1.4 m, Giles I mootor, kaal 2,5 kg, esmalend 20 dets 2007. Just for fun.



Extra 330L: 1.73 m, 120 OS MAX, kaal 4.2 kg, tõmme 6,2 kg (16:8 propiga), esimene lend 19.04.2008.



Seda kroonikat vaadates äkki saavad uued mudelistid aru kui odavalt ja kergelt nemad läbi saavad kuna nüüd on õpetajad ja aitajad. Põhimõtteliselt võiks kohe 2 m 3D bensuka osta aga osad pidid kunagi siukse etapi läbi tegema - mis pole küll halb aga mainimist väärt ikka

Mõned täiendused 2008/2009:

DG 1000 plaaner: ~2.5 m tiivaulatus, elektrimootor, kaal ~ 2.2 kg. Väga halvad lennuomadused. Läks kergesti pöörisesse, komplekt oli raskesti kokkupandav jne.


Mentor: Wingspan: 1630 mm, Length: 1170 mm, All-up weight: min. 2000 g, Wing area: 45 dm², Wing loading (FAI): min. 44.5 g / dm². Mina võtsin rattad alt ära, nii sai lennuk kergem. Klapitava propelleriga ei olnud maandumine probleem kõhule. Lennuomadused väga head. Pöörisesse on võimatu sattuda. 2250 mAh akuga sai vabalt 20 min lennuaega kui aegajalt planeerida. Kasutus: õhust pildistamine.



Breeze: Wing Span: 900mm (35.4") Fuselage Length: 950mm (37.4")
# Wing Area: 15.95dm sq(62.8 in sq)
# Weight: 280g – 350g (9.8-12.34 oz)
Väga mõnus ja kvaliteetne siselennuk.



I-224 (plaani järgi pidi olema MIG 3 aga plaan läks untsu )
Tiiba umbes 1 m, mootor 4 cc. Õhuvõitluse mudel. Lennuomadused suht ok. (Ehitas Mart! )



Spitfire õhuvõitlusmudel. Tiivaulatus ~ 90 cm, mootor 4 cc. Võistles ühel RC combat etapil. Kukkus mitu korda ja lihtsalt lõppes ära.




Cularis: Wingspan: 2610 mm, 102.75"
Wing Area: 55 dm(squared)
Weight: 1680 grams
Length: 1260 mm
Wing Loading: 30,5g / dm(squared)

Elektrimootori ja pukseerimise versioon.


Kukkus alla 09.06.2010 puksiirlennus. Elektrimoootriga ei jõudnud katsetada.

Sbach 342

Tiivaulatus: 73" (1860mm)
Pikkus: 68" (1730mm)
Tiiva pindala: 1025sq in (66.1sq dm)
Õhkutõusu kaal: 9.5-11lbs (4400-4500g)
Mootor: DLE 30 cc v2
Esmalend 12.04.2011



FPV Raptor

Tiivaulatus: 2 m
Esmalend 21.12.2011



Wind S

Tootja: Sebart
Tiivaulatus: ~1.6 m
Esmalend 04.06.2012




Mythos 125E

Tootja: Sebart
Esmalend 15.06.2014



L-39

[Submarin]

Ma nii detailselt ei tee nagu Marek:D

Mudelisti karjäär hakkas suht sekundi pealt aata 2006 suvel otsisin netist RC allveelaeva kuid avastasin pistik.com portaali ja nii ta läks.

Esimene kennuk oli üks üli psikie ja habras mudel. (pilti kahjuks pole)
Ostsin pistik.com-st. Lennutatud seda kahjuks ei saanud. (ei suutnud)

2. Bandit ostetud sai kullost. Kogemuste puudumise korral lendas ta 3 sekundit Käidud sai ka esimesel kokkutulekul ning soovitati osta piper või midagi taolist. Müüsin maha.



3. Piper ostetud Hobikeskusest. Seal samas peale ostu sooritamist sai ka kohe simu proovida. Peale 3h harjutamist läksin platsile ja esimene lend oli üli edukas. Järgmiseks otsustasin osta juba midagi korralikumat. Läbi "vana" sai tellitud staufenbil-st pult (mx 12) ja lennuk (calmato trainer). Piper müüdi maha




4. Camato trainer 40 ÜLI HEA ja asendamatu lennuk siiani Lendama õppisin ainult tänu Marek-i karmi käe all:D ilma temata oleks see ilmselt tükkideks.
Calmatoga lendasin talvest kuni suve keskele.





5. Suurest erutusest sai ka ostetutud SU-31 ja Jet illusion (elektri) kuigi teades et elekter pole just minu ala Su-31 lendas 10 sek ja kukkus alla(kogemuste puudumise tõttu) ja Jet ei saanudki lõpuni valmis. Tänu hobikeskuse lahkele pakkumisele sain lennukid ja tehnika vahetada EDGE 540 mudeli vastu. Calmato müüdi ka maha. Naised bussis rääkisid et olevat alla kukkunud :S



6. Edge 540 Mis ma oskan öelda... hea lennuk seni alles ja ilmselt ka jääb pikemaks.





7. Calmato Sport 40 kohal ja valmis ning otab ilusat ilma

[mart63]

Minu lennutee algas 9-aastaselt st 7 aastat tagasi.
Astusin sisse kullo lennumudelismi ringi ja sealt ta algas.
Esimene lennuk oli lihtne viskemudel.
Teine oli lapiku tiivaga väike 2.11ccm ohikas millega esimesed lennud tegin 2002. aastal tapal. Jalad olid küll see päev süldist.
Kui järele mõelda, siis vist selle lennukiga ainult tol päeval lendasingi..
Edasine on küllalti udune st. pole täpselt enam meeles mis järjekorras lennukid tulid. Oli üks kiirusohikas, selline "pooletiivaline" nagu nad on ainult ringi seespoolse tiivaga ja välispoolse stapiga.
Siis ehitasin ma midagi Mareku x8 sarnast, ainult 1meetrise ja 2.11ccm mootoriga, muide värvid olid samad.. Lõppude lõpuks lendas see lennuk vaid 2 korda ja needki paar hüpet ja siis pärituulde ja potsti..
Siis aretasin kaks lendavat tiiba mille kumbagagi lendama ei jõudnudki..
Siis tuli aeg speed400 ja 6purgi akudega.... Sai tehtud mingi 3-4 sellist rotilennukit mida ise kutsusime "üheminutikateks" viimane neis isegi lendas, ainult eleronide tundlikust oli kõvasti vajaka ja lennud nägid välja nii: vastutuult start, vastutuules liikumine kuni enam eleronidest ei piisanud, et lennukit hoida, siis keeras tagant tuulde ja jõuetult vaikne maandumine...
Siis lõpuks ostsin Mait Murumäe käest, kes tol ajal oli veel mu mudelismiõpetaja, 2m plaaneri. Seda sai siis ühe aasta helicampil(kas oli 2005 või 2006, vot ei mäleta) kõvasti lennutatud.
Siis sai samale plaanerile sisepõlekas peale aretatud, lendas väga edukalt väikse, silmajärgi umbes 15ml paagiga. Siis hakkas mu raadiosüsteem jamama, lõpuks ei saanudki selgeks kumbas oli viga saatjas või vastuvõtjas. Igatahes too plaaner sai ikka mitu korda ninaees mulda õgida, ikka suht abitu on pealt vaadata kuidas lennuk maapoole kihutab, ise joostes meeleheitlikult, et äkki saab range tagasi..
Peale seda sai veel mingine lapik coroplastist sisepõlekas aretatud ja siis seda -20kraadiga harku järvel proovimas käidud, sai autos mootorit soendatud ja siis lõpuks starditud, esimene start läks luhta ja siis tulid coroplastile pva-ga liimitud kiilud lahti... Puhta loll pidin siis veel olema, peaks tunnistama.
Sealt tuli minu lennumudelismi ajaloo pöördepunkt, mul sai sisepõlekatst täiesti kõrini peale kõiki neid luhtumisi.
Isa tõi Kanada reisilt kaasa mulle ühe väikse elektrika:

Sellele sai ostetud mu esimesed mikroservod,regu(Marekult muide) ja aku. Lendas ta küllaltki vaevaliselt 370 tüüpi mootori ja otsa surutava ~5x4 propiga, siis sai sinna ostetud reduktoriga 370 mootor, lendas palju jõulisemalt kui enne, kuid siis sai see lennuk oma otsa.
Edasi tegin samale reduktoriga mootorile uue lennuki:

See lennuk lendas ainult väga suure propiga, mingise 13x8-ga sai ta lõpuks lendu, aga selline lendamine ei arenda ju üldse, kui rohkem on tegu lennuki õhushpidmisega kui uute trikkide jms proovimisega.
Sai lõpuks tellitud brushless mootor ja regu, ning vanalt ostetud mu esimene lipo aku. Tulemuseks:

See oli lennuk, millega sai lõpuks korralikult üldse mootorlendu harjutama hakata, ja see juhtus alles eelmise aasta alguses, talvel. Tolle lennuki esimesest tiivast sain ma õhus lahti, sai ehitatud uus ja tugevam tiib(pildil). Marek on ka kunagi toda lennukit seewaldi platsil proovinud.
Edasi tuli natuke suurem, aga sama kraamiga lennuk.

Sai tollele ka digikfotokas peale teibitud(!), video siin: http://www.youtube.com/watch?v=vXtl1XKFYtk
Edasi tuli skeeter30:

Siis ehitasin ma lõpuks uue sisepõleka Zap12:

Oli väga edukas lendaja, kuid peale mõndateist lendu juhtus nii:

Järjekordselt juhitamatult täisgaasiga mööda maad, juppe mitumitu meetrit..
Edasi tuli suurema(400~500w)setupiga elektri f3a lennuk, millega ühekorra ka võistelnud olen.
http://www.youtube.com/watch?v=wbj6Rpg7 ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=kKVdbmO_ ... re=related
Siis ehitasin uue, kesktiivalise, väheke aerobaatilisema sisepõleka, siiamaani elutseva 2.11ccm mootoriga:

Lennuk sai hiljem, 2.5ccm tutika mootori, sama firma, sama välimus ainult silindri sisemus suurem. Nyyd on lennukilt ka rippumiseks ja vertikaalseks tõusuks jõudu.
Lennuk elutseb siiamaani, ja on mu lemmik sisepõlevaks saanud.
Edasi olen ehitanud dlg plaaneri: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=album48
Siis mitumitu vahust aretist, mida kõike siia mainima ei hakka.
Üks elekriplaaner:

Siis tuli üks hiina depron lennuk, millega kord 10m/s tuulega sai selgeks tehtud, et võistlus tuule tõttu kyll ära ei jää.
Edasi tuli paar speed400-ga kiiret lendajat, mis taas tõid minusse usku harjadega mootoritesse..
Siis ma ehitasin uue skeeter30-ne:
http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... =Skeeter30
Ja siis tuli mu harjadeta setupiga kiire lendaja mis kuskil 160km/h kanti lendab:

Kuna see lennuk oli väga ebamugav lendaja, kiire maandumise ja suht ebastabiilse lennumaneeriga üldse, tegin oma vanast speedster400(tarmotaja ehitatud) kerest ja uuest tiivast sellise lenduri:

Mis tegi nii:
http://www.youtube.com/watch?v=Z4E5R8TgrjM
Nyyd ehitasin uue kere sellele tiivale(pildil veel pooleli):

Ja nyyd viimasena alustasin uue elektri f3a lennuki ehitamisega.
Ja ongi kõik, kui mõelda siis siia mainitud sai vaid 1/3 lennukitest, need mis suuremat rolli mänginud, väikseid katsetusi ei jaksanuks ära mainida siia.
Edit: Lauri tee pildid väiksemaks

[ak]

Hei,

Päris lapsepõlves nõuka-ajal sai katseid tehtud ohimudelitega. Igal juhul
oli mul 1.48ccm mootor (MK17) ja ka kütus temale, suvilas sai proovitud teda
käivitada ning edukalt. Lendamisega ei läinud nii hästi - lennuki sain ma
talle 2.5ccm mootori oma ja kui ma platsile läksin, siis mul ei õnnestunud
teda õhku saada - lennuk küll hakkas mööda maad minema, aga ikka jäid
ohjad kuhugi taha kinni ja ei edenenud see asi. Siis sai ostetud 3.5ccm
mootor, hõõgküünlaga, aga seda ma ei saanud käima. Hiljem sai ostetud
sobiv lennuk 1.48 mootori jaoks, selline puhtast vineerist asjandus,aga
seda ma vist ei saanud lõpuni valmis, platsile ei jõudnud.

Kas aastal 97 või 98 vihjas töökaaslane, et tema tuttav tõi aasiast 10
lennukikomplekti ja et mõned on veel alles. Võtsin vedu ja saingi umbes
50cm tiivaulatusega lennumasina omanikuks (tiib nõgusprofiiliga vaht,
kere plastmass) koos kõige vajalikuga lendamiseks. Tüüpi ma ei mäleta,
aga mingi Cessna't imiteeriv hiinakas oli. Selle lennukiga sai siis proovitud
lennata, ikka nii et platsile, 20 sek lendu ja propeller katki. 3 propellerit
olid kaasas, kui need otsa said, siis sai mindud Kullo poodi asendust
hankima. Midagi ma sealt sain ja sellega lendas lennuk juba päris
asjalikult, standardpropelleriga oli ta olnud liiga jõuetu. Muretsesin talle
suurema aku, proovisin veel suuremat propellerit - aga siis põles mootor
läbi. Mingi mootori ma talle ka asenduseks sain, aga siis oli kogu see
komplekt juba liiga raske ja tervelt maanduda polnud enam võimalik. Oli
vaja uut lennukit ja sai seatud sammud Kullosse.


Esimene "päris" lennuk oli Robbe Ranger (2M penokas). See oli positiivne
et ta oli hea suur, aga standardkomplektis ta ei lennanud, polnud jõudu.
Sai muretsetud suurem propeller ja sealt edasi läks lendamine juba päris
edukalt. Seda lennukit sai kõvasti ümber ehitatud, küll sai kere kitsamaks,
tiibadele kaldtüürid ning ka sabaga sai eksperimenteeritud. Aeg võis siis
olla aasta 2000 suvi.

Töö tõttu jäi paar aastat vahele, aga vist 2002 või 2003 sai lendamine jälle
ette võetud ning Kullost hangitud 3-faasiline mootor (Magic Drive 40-28
koos kontrolleriga) ja lennukiks Simprop Solution (klaasplastist kere,
tiibadeks vineeriga lamineeritud vaht). Lootused olid kõrged, aga selle
lennukiga ma sõbraks ei saanudki - ta lendas küll, aga ta oli väga raske,
samas kui kere, eriti ninaosast, oli vedel, miisiis maandumisel ikka midagi
katki läks. Oma osa oli kindlasti ka rasketel NI-CAD akudel, aga see
lennuk mulle siiamaani ei meeldi. Sai temaga mässatud kuniks ta päris
puruks sai kukutud, nii et tiivad pooleks. Ta oli parandatav, aga ma panin
ta riiulile ja ostsin hoopis mingi tundmatu firma 1.8M lennuki.


Niisiis, sain Koado Modelsport lennuki "Sonet" omanikuks (kere klaasplast,
tiivad kilega kaetud balsa). Sai sinna Solution'i tehnika peale pandud ning
lennuki massiks koos akudega sai 2.3kg, aga propelleri staatiline tõmme
oli 3kg. Hirmsast raskusest hoolimata oli see väga hea lennuk - suutis
lennata ka aeglaselt ja oli väga stabiilne. Tõeline mõnu oli temaga lennata,
aga siis juhtus õnnetus. Eirasin ohutusnõudeid, ühtlasi olin ka hooletu ning
lennukit platsile viies oli mul mootor töövalmis. Hein haakus saatja kangi
külge ja lennuk läks käes tööle. Tundsin käes kipitust ja liigutasin lennuki
nina käest eemale, aga alla vaadates võisin imetleda oma käsivarre
sisemust - propeller oli ilma mingi pingutuseta startimise pealt läbi naha ja
lihase lõiganud. Veri jooksis, mina aga olin üksi autoga põllu peal... Sai
siiski sõidetud suvilasse ja sealt edasi sõidutas naine haiglasse, kus mul
käsi kokku õmmeldi. Päris mitu kuud jäi lennutamisel vahet, aga kui ma
siis läksin, siis kukkus lennuk kapitaalselt katki - mootori võll kõver,
kiirusregulaator pilbasteks, lennukil kere esimene osa praktiliselt kadunud
ning tiivad pooleks. Sealt tuli jällegi vahe sisse. Ostsin küll uue lennuki -
Graupner Maxie - aga see jäi karpi seisma.



2007 kevadel tekkis soov ja võimalus lendamine jälle käsile võtta. Sai
ostetud 1.8M penokas Robbe Arcus - väga hea lennuk - sai muretsetud
Maxiele jõuallikas ning ta kokku pandud. Vahepeal olid tekkinud LiPo
akud, niisiis tuli ka uus laadija muretseda. Kullo poes jäi silma T-Rex
450S, mille hind tundus üsna normaalne, seega sai otsustatud hakata
koperitega tegelema. Sai ka muretsetud simulaator harjutamiseks. Enne
veel kui kõik T-Rexi jupid kohale jõudsid, jäi silma Lama minikopter, sai
ka see ligi võetud. Oli siiski kartus, et T-Rexi kohe ära lõhun kui temaga
tegelema hakkan, sai lisaks tellitud Helicommand. Ühtlasi sai ka ette
võetud kunagi ostetud PIC ühekiviarvuti konstruktor ning ostetud üht-teist
autopiloodi tarbeks. Pistiku foorum sai avastatud:-)

2007 on läbi ja kokkuvõttes õppisin ma helikopteriga edukalt õhus püsima
ja maanduma (T-Rexi ma tegin ikkagi kõigepealt katki, aga parandasin
ära ja rohkem temaga midagi paha ei juhtunud). Hetkel on T-Rex karbis
ja ootab kevadet, LAMA lihtsalt ootab karbist välja võtmist ja laadimist.
Robbe Arcus lendas paraku ära, sellest on kahju.... Maxiega sai edukalt
lennatud, praegu istub temagi karbis ja ootab suve. Korra kukkus ta ka
katki, aga sai korda ja on peale seda jälle edukalt lennanud. 2008 aastal
võiks kõik lihtsalt edasi minna.


2008 tegevused: Lama V3 korpus kippus lagunema, niisiis
võtsin Kullost V4 korpuse ja teliku ja tõstsin tehnika ringi. Kui ma peaks
seda uuesti tegema, siis ma ilmselt ostaks ka V4 telikukinnituse ja raami,
aga hetkel kasutasin balsapuud, penoplasti ja epo liimi kus vaja.


Muretsesin Graupneri Elektro-UHU autopiloodi platformiks. Kõigepealt aga panin
sinna oma lõbuks 3-faasilise mootori koos kontrolleriga. UHU läheb nüüd vertikaalselt
üles kui vaja - eriti kaua lasta ei saa, kuna ta on väike ja valge ja kaob ruttu silmist.


2008 keskel kolisin T-Rex, Maxie ja UHU 2.4GHz peale. Lama on veel 35MHz
peal ja arvatavasti jääbki sinna, kuniks ma leian viitsimise ta mootorid 3-faasiliste
vastu vahetada ja vastavalt ka tehnika uuendada.

2009 tegevused:
Muretsesin endale taas Arcuse(d) nii autopiloodi platformiks kui lihtsalt lendamiseks. Elektro-UHU teenis mind hästi, aga ta ei olnud just eriti hea lendaja ja oli loetamatute kukkumiste mõjul suure osa oma esialgsest vormist kaotanud, seega sai vanake pensionile saadetud.

Andrus

[Marek]

Eile vanades karpides sobrades leidsin ajaloolise dokumendi: minu esimese puldi (F14) ostutšeki (Kullost) - kuupäevaga 20.05.2002. Nii et siis sellest ajast tegelen mudelismiga. Teen ka paranduse oma kroonikasse

[Ropka]

Teen ka väikse jutu oma tegemistest mudellennunduses

Kõige esimene mudellennuki nägemine ja katsumine oli nii umbes 3. klassi aastatel kui ühel sugulasel oli kodus varem mudellennuringis tehtud ohikad kapi otsas. Küll ma neid siis ikka imetlesin, lennukid oli ju väga primitiivsed tol ajal, aga mootorid, vot see oli äge värk, silindril ribid ja karbuss ja ehtne mootor noh, ja nii väike. Käisin ja imetlesin neid seal kuni üks neist mulle anti. Sellest ajast peale tekkis huvi lennukite ja eriti mootorite vastu.
Kuna ma sellega suurt tarka peale ei osanud hakata, peale mootori kruttimise, siis jäi ta kapi otsa aastateks, kuni ükskord hakkas meie kandis mees nimega Gunnas Allas e. Gunn (vanemad asjamehed kõik teavad teda) mudelllennu ringi tegema. Seal sai siis viskekaid lihvida ja neid loopimas käia ja ohikamootoreid kräunutada ja ka lennutada. Sellega ka asi piirnes kuna tol ajal poest laiatarbekaubana rohkemat saada ei olnud kui paar marki diiselmootoreid. Küll aga tekkis alternatiiv mootorellukitele CO2 mootoriga vahust lennukid, mida sai käia mitme sõbraga kräunutamas.
galeriis pilt ka lennukist.
Samal ajal sai na koolis tööõpetuse tunnis tehtud üks airvombati ohikas, mis aka MK-17 vedamisel õhku ei saanudki, liiga mage mootor.

Vahepeal möödusid aastad ja kõik see ununes, kuni üks kord Tallinnas sai satutud Nõmme kordodroomil tehtud võistlusest, kus kräunutati autosid.
Mõni päev hiljem meenus, et otot, mul ka kodus ju mõned lennukimootorid olid, et võiks neid proovida kah käivitada ja lärmi teha ajaviiteks. Kütuseprobleem viis mind Keila lennukisse, kust kõik RC lennundusega seonduv alguse sai. Sai sealt muidugi ka "diiselkütust"
ja mootoreid käiba toksitud ja ohtraid sõrmevigastusi saadud kuni ükspäev mõtlesin et vohh, nüüd võiks ju proovida ka raadiojuhitavaid lennukeid.

Esimese lennuki sain ma Cessna 182, mootori ostsin kullost ja puldiostuga aitas mind Rando kõik alles ja töös siiani.
Kuna aga lennuk oli nii uhke ja ilus, ei julgenud sellega kuidagi katsetamist alustada. Küll aga oli lahkesti nõus Kristjan mind õpetama nõu ja jõuga kuidas kõik see värk käib.

Esimesteks lendudeks ehitasin aga hoopis ulmetrikilennuki Weekender 40. Järgnes esimene lend ilma mingi eelneva simulaatorita. Esimese lennu kohta suurepärane, kõik toimis, alla ei kukkunud, midagi sassi ei läinud. Lennuk aga ei pidanud maandumist heina sisse vastu ja kere läks pooleks, mida ta tegi ka pea iga teine kord. Selle elnnuki ehitasin ma uuesti peale korduvaid purukskukkimisi. Teine variant toimis kah pikemat aega kuni peale paljusid kordi lappimist läks päris väikesteks osadeks, mida ei olnud mõtet enam parandada.
Selleks ajaks oli mul aja see kuulus sinine Kuno trainer soetatud, millega ma siis mudeli lennutamise ja esimesed vigurid selgeks sain.

Järgmiseks tulid Planexi lennuk Stunt 40 ja riburadapidi kõik teised "sportlennukid" ka, nende sekka ka mõni warbird.

Kord minu sünnipäeval Piibel kokku saades andis Maxim mulle oma Superairi, mille ta just enne puu otsa sodiks lasi. Ehitasin sellele uue tiiva ja taastasin muu, Hea lennuk sai, kahjuks aga vaid 3-ks lennuks, mil ta asfaldi peale puzzleks moondus.

Messerschmitt BF109 40 mõõtu läks ka suht sama teed. Keilas käsitsi! visates korduvalt läks tal midagi katki ja sai pool keret uus ehitatud ja ka võimsama mootori peale. Kuna aga lennuk muutus väga raskeks, siis Piibel jällegi maandudes vajus läbi ja potsatas raja kõrvale maha taastamiskõlbmatuks.

Spitfire 60, oli väga muheda lennuga, mulle jubedalt meeldis, kahjuks ainult 3-4 lendu ja elektroonika vea tõttu läks prügikotti Viljandis F3A kursuse ajal.

Stnt 40, eestimaine Planexi toodang, oli mul pikka aega lennutreeninguteks kuni ükskord Kollasel miskit juhtus aku või lülitiga ja täisvungiga otse maasse ta lõppes. Originaal tiibadega oli ta kiire rakettlennuk, mis mulle eriti ei meeldinud, sai paigaldatud Gladiaatori tiivad, mis tõi lennukiiruse tunduvalt aeglasemaks.
Sama kere peal sai tehtud siis uus Gladiunt(mille ma sain loosiga Helicamp ürituselt, no küll oli hea meel ikka), millel kõik Gladiatori pinnad ja mootoriks 15 kuupi 4-takti (endise GX 40 asemel ).
Kasutusel siiani.

Katsetasin ja proovisin ka igasuguseid muid lennukeid, mida galeriis näha on.

2008 suvel õnnestus haknkida kaks F3A lennukit, 1,7-se tiivaga Epsilon ja 2x2 meetrit Fortuna. Kuna aga kohale jõudsid nad suve keskpaiku, siis sõbraks saada ma nendega eriti ei jõudnudki ja sellega seoses kannatas ka F3A võistlustest osavõtt.

Sai pikk ja kuiv jutt, aga kõikidest lennukitest on galeriis pildid http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... 4bi-aegade
2010 sai Torque Masteri asemel tellitud Breeze Pro, suurem, kergem, parem.
Combati lennukite arvukus on kasvanud jõudsalt, hetkel on 3 Focke-Fulfi ja ka Mareki käes olnud MIG minu kapi otsas lisaks. (kokku 6)

juuli 2011 sai siis esimene katsetus tehtud bensiiniga lennutamise maailmas, edukalt. Lennukiks on Great Planesi Reactor, see kõige suurem neist. Mootor ees on 50cc bensiinilõhnaline.


lennuk käitub nii nagu suurele lennukile kohane, sujuv, täpne, vajadusel aeglane
memuaarid täienevad jooksvalt...

[parkjet]

Need on minu depron lennukid
F-15 Eagle

Su-47 Berkut

Grippen

P-51 Mustang

BF-109F Friedrich

F-117 Nighthawk

T-38 Talon

F-18 Hornet

F/A-22 Raptor

Su-37

F-14 Tomcat

[siim2618]

Ühtegi pilti ei näe.

[Ropka]

neid eelnevaid videosid näeb siit:

edit: väheke parem link on siin

[KristoR]

neid eelnevaid videosid näeb siit:

Lehekülge või faili ei leitud

[Submarin]

Uus lind kohal! siia ka mõned pildid.

Supermarine spitfire

http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... e=album130