Vesilennuki ehitamine vahust ja palsast (Tiiva kaal???)
Olgugi, et teiphinged on kaua olnud kasutusel ka nt paljude suurte f3j plaanerite juures väldiks ma siiski vesilennuki puhul teipi. Nimelt võib vesi teibi alla ronida ja siis on võimalus mõnest tüürist õhus ilma jääda.
Pane pigem plastist mudelihinged või lamineeri vaiguga paksu nailonriiet kahe klaasriide vahele ja tee saadud plaadist ise hinged.
Pane pigem plastist mudelihinged või lamineeri vaiguga paksu nailonriiet kahe klaasriide vahele ja tee saadud plaadist ise hinged.
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
Aga mul tiiva tagaservaks 2mm palsa ja sama tüüril. Asi katki ei vääna või (kui pilud teen)? Võibolla et kallan augu seda uretaani täis ja liimin sellega. Tüürid ehitatud selliselt et hea oleks teibiga panna, algselt plaanisin nii et liimin või kruvitan hinged tiiva peale.
Mul see mure, et pole elus lennukit ehitanud. Põnev!!!
Mul see mure, et pole elus lennukit ehitanud. Põnev!!!
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
Vaata pilt
http://gallery.pistik.com/albums/SeaMas ... er_016.jpg
Tüür ise on ikka kolmnurkse ristlõikega aga kaetud on 1,5mm palsaga, sees 2mm ribid. Et kuidas ma hinge kinnitan nii, et see 1,5 mm vastu peaks? Tüür on konstruktsioonilt joonise järgi. Joonise järgi oli hing riidest ja liistu keskel kuid mina tegin siis tiivapolse serva kaldus nii, et oleks siis hinge lihtsalt kruviga tiiva peale keeranud.
http://gallery.pistik.com/albums/SeaMas ... er_016.jpg
Tüür ise on ikka kolmnurkse ristlõikega aga kaetud on 1,5mm palsaga, sees 2mm ribid. Et kuidas ma hinge kinnitan nii, et see 1,5 mm vastu peaks? Tüür on konstruktsioonilt joonise järgi. Joonise järgi oli hing riidest ja liistu keskel kuid mina tegin siis tiivapolse serva kaldus nii, et oleks siis hinge lihtsalt kruviga tiiva peale keeranud.
Liimi mõlemale poole (tiivale ja tüürile) kaldes pindadele sobiva jämedusega liist ning lihvi see nii, et saaksid hinge panna liistu sisse või tee uued eleronid.mg3a1@hot.ee wrote:Vaata pilt
http://gallery.pistik.com/albums/SeaMas ... er_016.jpg
Tüür ise on ikka kolmnurkse ristlõikega aga kaetud on 1,5mm palsaga, sees 2mm ribid. Et kuidas ma hinge kinnitan nii, et see 1,5 mm vastu peaks? Tüür on konstruktsioonilt joonise järgi. Joonise järgi oli hing riidest ja liistu keskel kuid mina tegin siis tiivapolse serva kaldus nii, et oleks siis hinge lihtsalt kruviga tiiva peale keeranud.
antud olukorras kataks tiiva nii,et kattekile ise muutub hingeks,so. kiletad eleroni pealtpoolt koos tiivaga,pärast keerad eleroni tiiva peale ja kiletad tiiva tagaserva ja eleroni esiserva kokku - nii tekib eleroni ja tiiva ühenduskohta nagu kahekordne kile.Proovitud lahendus - kannatab kõikvõimalikke solvamisi - nii vett,vibratsiooni kui allakukkumisi.Ka visuaalselt korrektne - pealtpoolt ei ole üldse ühenduskoht nähtav,altpoolt nagu kilega kaetud vagu.Soovitan proovida.Ainuke probleem seisneb selles,et eleron ja tiiva tagaserv peavad olema hästi sirged,muidu eleron ei taha pärast korralikult käia ja hakkab kuskilt kilet lahti kangutama.
-
- Posts: 258
- Joined: Tue Aug 02, 2005 9:45
- Location: Tartu
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
Mul isiklik kogemus kilehingedega oli 7,5 ccm mootoriga F3A lennuk,mis küll mingil hetkel lõpetas otsapidi maa sees
,kõik muu lagunes ära,aga eleronid jäid raudselt külge.Väiksematel mudelitel kasutasin reeglina ainult sellist eleronide kinnitusviisi - hästi lihtne teostada,viisakas väliselt ja äärmiselt töökindel.

- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
Leidsin aega ja kiletasin tiiva ära. Terve tiib kaetud ühes tükis kilega ja ikka ilge k***. Kõige raskem on see tiiva ots. Kuna tiib ainult osaliselt palsaga kaetud siis tekkis esiservaga jama. Pingutamine suht võimatu kuna kile tahab rohkem kuuma kui vaht välja suudab kannatada ja nii on minu(lennuki) tiib natuke "lössis". Aga ehk lendab ja järgmine kord targem. Nimelt suuremad kumerused tuleb katta palsaga.
Mis puutub tüüride paigaldamisse, siis tegin nagu Kuno soovitas. Pole küll ütleja mees aga paistab ikka väga tugev asi olema ja väga kena väljanägemisega.
Kui Hiinast kere jaoks kile ja servod tulevad siis asjad peale ja lendu.
Ja ongi pooleteist aastaga lennuk valmis, LIHTNE!
Mis puutub tüüride paigaldamisse, siis tegin nagu Kuno soovitas. Pole küll ütleja mees aga paistab ikka väga tugev asi olema ja väga kena väljanägemisega.
Kui Hiinast kere jaoks kile ja servod tulevad siis asjad peale ja lendu.
Ja ongi pooleteist aastaga lennuk valmis, LIHTNE!
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
http://www.youtube.com/watch?v=8zZOv2J4lcY
Lennukil peamine probleem on, et kisub nina ülesse. Mõõtsin tiiva ja tagumise horisontaalstabilisaatori nurka pülooni suhtes, mis peaks olema kere pikitelje suhtes 90kraadi(püloon). Peatiiva tõusunurk oli 5*. Tõstsin tiiva tagumisest servast pea 8mm ja nüüd ca 1*. Asi paranes tunduvalt. Hetkel on ka raskuskese liialt ees, aga kui gaasi annan, siis ikka kisub nina ülesse. Kõrgustüüri trimm on alla põhjas ja siis kuni veerand gaasiga lendab ilusti. Joonise järgi on tagumise tiiva nurk -2kraadi. Seega otsustasin Muuta tagumise tiiva nurga nullini ja siis raskuskesme kah paika ajada. Tähendab loodan, et saba tuunimisega muutub saba piisavalt raskemaks.
Mootoriks oli joonisel soovitatud mitte rohkem kui 6,5ccm. Noo panin 7,5ccm. Kolmveerand gaasiga püstloodis taevapoole ja seda 10x4propiga. Mootorile kõlbab ka 12x4. Vast järgmine projekt tuleb samale mootorile ja siis vesikale panen veits nõrgema.
Kuna tiib on ikka väga paksu profiiliga, siis tegemist ka väga aeglase lennukiga ja maandumine on imelihtne. Väga pehme ja lauge maandumine vette ja siis pole probleem ka mööda rannaliiva rallitada. Veepeal kaatrina ringi kärutamine on ka äärmiselt tore. Proovisin ka põllupeal kõrge rohuseest startida, pole probleem. Rannaliivalt startimine ei valmista kahh erilist raskust. Ootan juba talve, siis ka lumepealt väga fann. Talveks peab põhja alla mingid plastik tugevused leiutama, muidu lihvib liialt ära. Noo liivaga on kah selline hirm.
Igatahes väga kift amfiib sõiduk.
Joutuubi videos on lennuk väga ilmetu, kuna ei ole veel lennukile "nägu" andnud. Töö juba käib(naine kleebib köögis).Varsti loodan ka ilusa välimusega lennuki maandumise, Pärnu rannas päikeseloojanul, videopilti saada. Päikeseloojandul on ikka maaliline lennata, aga siiani olen kaamera kogu aeg koju unustanud.
Ma olen väga rahul.
Lennukil peamine probleem on, et kisub nina ülesse. Mõõtsin tiiva ja tagumise horisontaalstabilisaatori nurka pülooni suhtes, mis peaks olema kere pikitelje suhtes 90kraadi(püloon). Peatiiva tõusunurk oli 5*. Tõstsin tiiva tagumisest servast pea 8mm ja nüüd ca 1*. Asi paranes tunduvalt. Hetkel on ka raskuskese liialt ees, aga kui gaasi annan, siis ikka kisub nina ülesse. Kõrgustüüri trimm on alla põhjas ja siis kuni veerand gaasiga lendab ilusti. Joonise järgi on tagumise tiiva nurk -2kraadi. Seega otsustasin Muuta tagumise tiiva nurga nullini ja siis raskuskesme kah paika ajada. Tähendab loodan, et saba tuunimisega muutub saba piisavalt raskemaks.
Mootoriks oli joonisel soovitatud mitte rohkem kui 6,5ccm. Noo panin 7,5ccm. Kolmveerand gaasiga püstloodis taevapoole ja seda 10x4propiga. Mootorile kõlbab ka 12x4. Vast järgmine projekt tuleb samale mootorile ja siis vesikale panen veits nõrgema.
Kuna tiib on ikka väga paksu profiiliga, siis tegemist ka väga aeglase lennukiga ja maandumine on imelihtne. Väga pehme ja lauge maandumine vette ja siis pole probleem ka mööda rannaliiva rallitada. Veepeal kaatrina ringi kärutamine on ka äärmiselt tore. Proovisin ka põllupeal kõrge rohuseest startida, pole probleem. Rannaliivalt startimine ei valmista kahh erilist raskust. Ootan juba talve, siis ka lumepealt väga fann. Talveks peab põhja alla mingid plastik tugevused leiutama, muidu lihvib liialt ära. Noo liivaga on kah selline hirm.
Igatahes väga kift amfiib sõiduk.
Joutuubi videos on lennuk väga ilmetu, kuna ei ole veel lennukile "nägu" andnud. Töö juba käib(naine kleebib köögis).Varsti loodan ka ilusa välimusega lennuki maandumise, Pärnu rannas päikeseloojanul, videopilti saada. Päikeseloojandul on ikka maaliline lennata, aga siiani olen kaamera kogu aeg koju unustanud.
Ma olen väga rahul.
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
Lõpetusek ka üks vaatamist väärt video. Vesilennuk veepealt õhku ja maandumine.
http://www.youtube.com/watch?v=nTie_ZV6exg
http://www.youtube.com/watch?v=nTie_ZV6exg
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu
No ma arvan, et kui sa kaks minu lennuki keret valmis meisterdad, siis suusad vägevad. Mul ka suuskade jooniseid ja kusagil netilehel põhjalik seletus kui pikk ja suur ja kuidas täpselt "suuska panna".imm wrote:huvitav millised veesuusad 9kg biplaanile 80cm3 mootoriga külge kruttida?
Kui huvi on siis võin joonise saata mailiga.
Paatkerega lennuki eelis on, et üle "nipli" on keeruline saada, vastupidiselt suuskadega lennukile.
- mg3a1@hot.ee
- Posts: 372
- Joined: Sun Jul 01, 2007 21:44
- Location: Pärnu