Kuidas test õnnestus? Juhtusin sama teemat ükspäev telekast nägema, tundus jube lihtne selline impulssreaktiiv tööle saada... või siis vähemalt Tundus, et Teoorias on Lihtne. Ehk jagad kogemusi?mart wrote:...Kui 1976 aatstal mustamäe korteris proovisin köögis impulssreaktiivmootorit katsetada, siis tekkis küll konflikt esivanemate ja naabritega....
impulssreaktiivmootor
impulssreaktiivmootor
Lauri Laidna - www.pistik.com
Nägin seda asja Planexis,töötamas olen vaid läbi telefoni kuulnud - ega väga ei imesta,et kaaskodanikud närvi lähevad,kui keegi seda korteris käivitada üritab.Olen püüdnud mõistatada,millisele mudelile see mootor võiks sobida - ta ju töötab vaid "täisgaasiga" - ehk ohikale või mingile rekordüritusele max kiiruse saavutamiseks.On keegi näinud mõnd mudelit,millele see on paigaldatud?
Lihtsat polnud seal miskit.
Alguses tundus ka idee lihtne olevat......
Tehes kerkisid ülesse uued ja uued progleemid.
Korpus sai tehtud 0.3 mm roostevaba terasest plekist, see oli lihtne etapp. Önneks oli tuttav vastava ala tegija käepärast ja eks tal , täiskasvanud inimene, oli ka huvi asja vasta. Rohkem muret tegi esimese ja pölemise kambri vahel asuv öhuke roosevabast plekist membraan.
Löpuks olid köik jupid ka koos ja esimene test tehtigi tuttava pool garaazis. Önneks ei tekkinud tulekahju. Leeklambiga sai toru tagumine ots pea hööguma aetud, edasi kütuse kraan lahti ja esimeses kambris olevast düüsist hakkas aeglaselt bensiini tilkuma. Järgnevalt auto pumbaga ja spet otsikuga eest öhku sisse löödud, hiljam suruöhu kompressorist. Kui segu esimest kambrist läbi membraani teise läks, siis hööguv ots süütas segu ja käis köva pauk. Välja paikuvad gaasid pidid eest uue portsu segu sisse imema, pauk.....jne.
Peale paukumise alguses muud ei juhtunudki. Käima ei jäänud. Janti oli palju. Paugud meelitasid mitmeid huvilisi asja uudistama.
Peale membraani möningast modifitserimist önnestus ka mootor käima saada. See oli juba päris köva lärm, körvad pidi vatti täis toppima ja toru, mootori, kövasti kruustangide vahele kinni keerama.
Üks membraan kestis ca 3..10 sekundit. Peale membraani konstruktsiooni muutmist ja lisaaukude puurimist vaheseina sai mootori kuni 50 sek. käima. Kaks vöi kolm testi sai ka köögis tehtud. Tulemuseks tugevalt tingivas toonis vestlus eluliselt olulistel teemadel.
Hiljem sai veel möned korrad proovitud. Testlend oli deltakujulisel mudelil, mis löppes vasta mustamäe lasketiiru keviku betoonseina (lendu vast 30cm).
Vabalend, ilma juhtimiseta.
Edasi entusiasm vaibus. Uut toru ei teinud.
Alguses oli pönev küll. Tegi kövat pauku. Töötades lärm meeletu. Huvi kadus ilmselt seoses sobiliku mudeli puudumise ja raske käivitamise ning ebakindla töötamise pärast.
Alguses tundus ka idee lihtne olevat......
Tehes kerkisid ülesse uued ja uued progleemid.
Korpus sai tehtud 0.3 mm roostevaba terasest plekist, see oli lihtne etapp. Önneks oli tuttav vastava ala tegija käepärast ja eks tal , täiskasvanud inimene, oli ka huvi asja vasta. Rohkem muret tegi esimese ja pölemise kambri vahel asuv öhuke roosevabast plekist membraan.
Löpuks olid köik jupid ka koos ja esimene test tehtigi tuttava pool garaazis. Önneks ei tekkinud tulekahju. Leeklambiga sai toru tagumine ots pea hööguma aetud, edasi kütuse kraan lahti ja esimeses kambris olevast düüsist hakkas aeglaselt bensiini tilkuma. Järgnevalt auto pumbaga ja spet otsikuga eest öhku sisse löödud, hiljam suruöhu kompressorist. Kui segu esimest kambrist läbi membraani teise läks, siis hööguv ots süütas segu ja käis köva pauk. Välja paikuvad gaasid pidid eest uue portsu segu sisse imema, pauk.....jne.
Peale paukumise alguses muud ei juhtunudki. Käima ei jäänud. Janti oli palju. Paugud meelitasid mitmeid huvilisi asja uudistama.
Peale membraani möningast modifitserimist önnestus ka mootor käima saada. See oli juba päris köva lärm, körvad pidi vatti täis toppima ja toru, mootori, kövasti kruustangide vahele kinni keerama.
Üks membraan kestis ca 3..10 sekundit. Peale membraani konstruktsiooni muutmist ja lisaaukude puurimist vaheseina sai mootori kuni 50 sek. käima. Kaks vöi kolm testi sai ka köögis tehtud. Tulemuseks tugevalt tingivas toonis vestlus eluliselt olulistel teemadel.
Hiljem sai veel möned korrad proovitud. Testlend oli deltakujulisel mudelil, mis löppes vasta mustamäe lasketiiru keviku betoonseina (lendu vast 30cm).
Vabalend, ilma juhtimiseta.
Edasi entusiasm vaibus. Uut toru ei teinud.
Alguses oli pönev küll. Tegi kövat pauku. Töötades lärm meeletu. Huvi kadus ilmselt seoses sobiliku mudeli puudumise ja raske käivitamise ning ebakindla töötamise pärast.
Googeldasn veidi ja leidsin sellise huvitava lingi.
http://www.pulse-jets.com/pulse3.htm
Asi ikka tugevalt edasi arenenud. Isegi konstruktsiooni ja arvutamise programm olemas.
http://www.pulse-jets.com/pulse3.htm
Asi ikka tugevalt edasi arenenud. Isegi konstruktsiooni ja arvutamise programm olemas.