Õhtust foorumlased, küsimus järgmine- Ega keegi pole komistanud sellise artikli või netilehe otsa, kus oleks kirjas mudeli ehitamiseks vajalikud nipid. Pean silmas just kui pikk võiks optimaalselt olla kere võrreldes tiiva pikkusega, kui suured stabikad võrreldes mingi teise argumendiga jne. Ühesõnaga ABC selle jaoks, et lennuk püsiks kõige paremini õhus.
Siaamaani olen justkui lambist kõik mõõdud võtnud ja teinud, tõsi, lendavad küll aga seekord natuke suurem projekt käsil ja tahaks olla kindel, et asi lendab stabiilselt.
Tiiva lõikasin vahust juba välja klassikalise Clark y profiiliga, pikkust on 155cm ja laiust 25cm. Soovitusi kere ja stabikate osas ehk?
Tänud Ervin, eesti keelne lugemine alati see kõikse parem. Samas leidsin ise ka konkreetse asja mida otsisin, ehk kellegil teisel ka kasuks. http://adamone.rchomepage.com/design.htm http://adamone.rchomepage.com/cg_calc.htm
Noh mis sest projektist ikka, kaamerat tahaks peale panna pilti tegema. Eks ma võin pilte ka nädala teises pooles näidata. Ning siis ehk tiba lähemalt kirjutada.
Suurem stabilisaator ainult suurendab stabiilsust. Kolmandik tiiva pindalast on kindlasti piisav.
Kiiluga on hullem lugu. Liiga suurega läheb sügavpöörangusse ja liiga väikesega teeb "Hollandi sammu" ("tuigub" siia-sinna, nagu purjus ja otse ei suuda lennata).
Sümmeetrilise stabilisaatori profiili korral raskuskese mitte tagapool kui tiiva esimene kolmandik.
Propelleri suhteliseks sammuks (h) nimetatakse propelleri geomeetrilise sammu (H) suhet propelleri Iäbimõõtu (D).
Seega
h = H/D
Mudellennukeil kasutatavate propellerite suhtelised sammud on 0,8-2,0 piires.
ilmselt on mõned põhimõtted ajas väheke muutunud - tänapäevased propid on küll olulisemalt väiksema sammuga:
ehk näit Extral olev propp on 22X8",siis suhteline samm tuleks
8/22=0,36
See oli lihtsalt üks tähelepanek sellest vanast Helme raamatust - vaat mis võib ajas oluliselt muutuda
Kõik tõed on õiged ainult teatud tingimustel. "0,8-2,0 piires" on suurevõitu kindlasti.
Siin siiski üks väga tänapäevane viiekordse maailmameistri propp, mille samm on läbimõõdust suurem!
Propi valimiseks soovitaks kasutama õppida Motocalc-i või mõnd muud vastavat tarkvara.
Tegelikult kõhutunde järgi head lennukit ei saa, lendamise seadused on liiga keerulised.
nati OT võibolla, aga tiiva ühendustoru otsides ostsin rimist 69 krooni eest telgi millest sai päris suur hunnik klaasplast torusid millest võiks vast ka saba poomi teha, kui kaks tükki kõrvuti panna, siis saaks pöörde või kõrgustüüri juhikud toru seest nööriga teha
Tekkis järgmine küsimus. Kui mootor on tiivaga ühel joonel, kas siis ei ole vaja ülesse/alla nurka mootorile, piisab ainult paremale nurk tõmbava propiga?
Kui gaasi peale siis kõrgustüür alla? Ma ei tea kas saab miksida, saatja on mx12, pole kunagi selliseid asju vaja läinud. Kõik asjad siiani näppude kaudu maa peal korrigeerinud.
Ja nendele kes pilte tahavad näha tegin ka mõne.
Ahjaa, selline palve oleks ühele lahkele kaasmudelistile, et järsku on kumme millega tiiba kinnitada kellegil üle jäänud. Ostaksin väikse koguse heameelega kuna meie jaekaubanduses on müüa ainult suhteliselt õhukesi ja rabedaid kummirõngaid millega ei julge väga lennata. Või oskate soovitada mudelipoodi kust võiks küsida neid? (Kullo minu teada ei saada kaupa postiga laiali)
Osta poest rahakumme, pakis tükki sada või nii. Saad ka nendega, kui suurema hulga paned. Igas bürookaupade poes on, kindlasti ka mõnes suuremas "selveris".
Esialgu pole vist vajagi, tegin ise vaesemehe kummid, mis üllatuseks toimivad väga hästi. Auto õhukummist lõikasin ribad. Suurus täpselt paras ja väga tugevad ning ei rebene. Ainult päike vist võtab nad kiiresti ära, peab regulaarselt vahetama.
Lennuk sai valmis, proovilend sai kah tehtud aga kahjuks jäi lühikeseks, sest avastasin, et mu viimane vastuvõtja on ka töölepingu lõpetanud. Kinnise antenniga saatjast sain ainult poolteist sammu lennukiga kaugemale minna kui mürgel lahti läks. Hea, et näpud alles jäid. Õhus sain kah vaid umbes 50 meetrit kaugust ja siis pidi võitlema niiet higipull otsaees, et tervelt alla saaks lennuki.
Aga muidu lendas väga hästi ja aeglaselt. Vajaka jääb ainult uus vastuvõtja. Ilmselt nüüd see punkt kus 2,4ghz peale üle lähen.
Pilte kah..., kaamerat pole esialgu külge pannud, panin ette ballasti.
saarlane wrote:Kinnise antenniga saatjast sain ainult poolteist sammu lennukiga kaugemale minna kui mürgel lahti läks. Hea, et näpud alles jäid. Õhus sain kah vaid umbes 50 meetrit kaugust ja siis pidi võitlema niiet higipull otsaees, et tervelt alla saaks lennuki.
Nu pagan, kas mulle ainult tundub või ongi kaskadörid tegelikult nii julged poisid, et peale täielikult untsu läinud levitesti veel ka lendama minnakse?
Siin on üks artikkel ajakirjast Tehnika ja Tootmine Noortele. See käib küll väikelennukite kohta, kuid põhimõte peaks sama olema. Põhilised arvutused on lk 60 ja 61.
Sai siis kaamera test ka tehtud. Kuna kaamera suhteliselt kehvake siis just häid pilte ei saanud. Samuti ei julenud väga kõrgele lennata, sest lõi väikseid raadiohäireid sisse. (Õnneks on 2,4ghz süsteem juba tulemas.)
Lennukit ennast sai ka natuke korrastatud ja kaamera kinnitusest ka pilti.
aerofotosi ei viitsi eraldi panema hakata, asjad selle lingi all. http://www.flickr.com/photos/52317430@N ... 58/detail/
Lennuk lendas ise super ilusalt ja aeglaselt nagu peab.
kõnele ka projektist vähe... 
