Ideid raadioplanerismi ergutamiseks
Hei,
mõningaid mõtteid enda vaatevinklist:
võistlemine pole kunagi olnud eesmärk omaette. Aga kui kuskil võistlus toimub ja mul on võimalik vähese vaevaga osaleda, siis võimalik et osalen. Mida selleks on vaja:
1. Lihtsus ja mugavus. Tänapäeval ei maksa enam mootord/kontrollerid/akud hingehinda, seega on eelistatud kui lennuk suudab ise startida. Vintsi peab eraldi muretsema ja temaga toimetamine on tülikas, kummiga peab samuti toimetama ja kasutegur jääb nadiks. Mootoriga aga - paned lennuki kokku ja kohe lendad... .. seega ise eelistaks sisenemisklassina mootoriga varianti; mulle on jäänud mulje, et mootorita lend on nendele, kes asjast juba midagi teavad, ehk siis mitte algajatele.
2. Piirangud klassile ei tohiks piirata enamlevinud algajate kommertslennukite osalemist. Ma usun, et väga vähe on neid kes rahulduvad ainult kõrgustüüriga ja pöördetüüriga - kaldtüürid võiks kindlasti lubatud olla. Ma usun, et mina ei viitsiks võistelda kaldtüürideta klassis, kui ma igapäevaselt lennates neid kasutan. Iseasi, jah, kui oleks juba niivõrd proff, et tekiks vajadus suuremate väljakutsete järele...
Ehk siis, minu soovitus oleks lubada RC-2M'is kaldetüürid ja mootor (ja mootor olgu kindlasti kaasaegne, s.t. 3-faasiline ning lipo aku). Minu arust tuleks teha võistlustel osalemine mugavaks, mitte väljakutseks omaette, ja selline 2-meetrine kaldtüüridega lennuk võiks paljudel olemas olla.
Kuigi mul endal ei ole seda, siis viskeplaaner tundub samuti huvitav.
Ehk siis, kokkuvõtteks: vaatasin mudellend.ee's klasside kirjeldusi ja jäi mulje, et Rc-2M on tehtud selleks, et need kes tahavad võistelda saaks seda teha võimalikult väikeste kulutustega. Ma väidan, et selles ei ole point - enamus lennuhuvilisi ei taha võistelda, neil on sellest täielik savi (need 4 kes tahavad ongi need, kes platsil iga võistluse ajal jälle kokku saavad). Aga, ülejäänud võib-olla võistleksid kah kui see oleks neile lihtne ja kerge ja mingil põhjusel põnev (kui muud põnevust pole, siis kasvõi omavahel kokku saada mõttekaaskastega, ehk võistlus võiks olla mõne kokkusaamise osa).
AndrusK
mõningaid mõtteid enda vaatevinklist:
võistlemine pole kunagi olnud eesmärk omaette. Aga kui kuskil võistlus toimub ja mul on võimalik vähese vaevaga osaleda, siis võimalik et osalen. Mida selleks on vaja:
1. Lihtsus ja mugavus. Tänapäeval ei maksa enam mootord/kontrollerid/akud hingehinda, seega on eelistatud kui lennuk suudab ise startida. Vintsi peab eraldi muretsema ja temaga toimetamine on tülikas, kummiga peab samuti toimetama ja kasutegur jääb nadiks. Mootoriga aga - paned lennuki kokku ja kohe lendad... .. seega ise eelistaks sisenemisklassina mootoriga varianti; mulle on jäänud mulje, et mootorita lend on nendele, kes asjast juba midagi teavad, ehk siis mitte algajatele.
2. Piirangud klassile ei tohiks piirata enamlevinud algajate kommertslennukite osalemist. Ma usun, et väga vähe on neid kes rahulduvad ainult kõrgustüüriga ja pöördetüüriga - kaldtüürid võiks kindlasti lubatud olla. Ma usun, et mina ei viitsiks võistelda kaldtüürideta klassis, kui ma igapäevaselt lennates neid kasutan. Iseasi, jah, kui oleks juba niivõrd proff, et tekiks vajadus suuremate väljakutsete järele...
Ehk siis, minu soovitus oleks lubada RC-2M'is kaldetüürid ja mootor (ja mootor olgu kindlasti kaasaegne, s.t. 3-faasiline ning lipo aku). Minu arust tuleks teha võistlustel osalemine mugavaks, mitte väljakutseks omaette, ja selline 2-meetrine kaldtüüridega lennuk võiks paljudel olemas olla.
Kuigi mul endal ei ole seda, siis viskeplaaner tundub samuti huvitav.
Ehk siis, kokkuvõtteks: vaatasin mudellend.ee's klasside kirjeldusi ja jäi mulje, et Rc-2M on tehtud selleks, et need kes tahavad võistelda saaks seda teha võimalikult väikeste kulutustega. Ma väidan, et selles ei ole point - enamus lennuhuvilisi ei taha võistelda, neil on sellest täielik savi (need 4 kes tahavad ongi need, kes platsil iga võistluse ajal jälle kokku saavad). Aga, ülejäänud võib-olla võistleksid kah kui see oleks neile lihtne ja kerge ja mingil põhjusel põnev (kui muud põnevust pole, siis kasvõi omavahel kokku saada mõttekaaskastega, ehk võistlus võiks olla mõne kokkusaamise osa).
AndrusK
F3J vist nõuab lisaks abilist, kes lennuki üles tõmbab? See on juba suur no-go kahjuks. Üksi trenni teha ju ei saagi?! Kui kõik muud mudeliklassid on reaalselt koos oma puuduste ja eelistega olemas ja mingit "uut elu" väga tulnud pole, siis F3K on hetkel ju reaalselt järgi proovimata. Peale Arne pole keegi tõsisemalt tegelenud. Kui plussid ja miinused kokku lüüa, siis uutele tegijatele mõeldes minumeelest selle klassi vastu ei saa.
Aga eks lõpuks loebki see, et keegi viitsiks ja tahaks asjaga tegeleda.
Aga eks lõpuks loebki see, et keegi viitsiks ja tahaks asjaga tegeleda.
Lauri Laidna - www.pistik.com
AK jutt on tõesti algusest lõpuni väga õige.
Ringid pole miskipärast suutnud "toodangut anda" ja enamus uusi on tekkinud ise, erinevates paikades Eestis. Tavaliselt alustatakse elektrimootoriga (ka kolbmootoriga) lennukiga või helikopteriga ja paljud oleks Eesti mastaabis võistlustel juba tegijad! Maailm on tänu interneti infoküllusele palju muutunud ja ülilihtne kahe tüüriga algväljaõppe plaaner on simulaatorite ajastul reaalsuses minevik.
Üks pilt läinud F3J MM-i noorte osa võistluselt:

Ringid pole miskipärast suutnud "toodangut anda" ja enamus uusi on tekkinud ise, erinevates paikades Eestis. Tavaliselt alustatakse elektrimootoriga (ka kolbmootoriga) lennukiga või helikopteriga ja paljud oleks Eesti mastaabis võistlustel juba tegijad! Maailm on tänu interneti infoküllusele palju muutunud ja ülilihtne kahe tüüriga algväljaõppe plaaner on simulaatorite ajastul reaalsuses minevik.
Üks pilt läinud F3J MM-i noorte osa võistluselt:

Priit on 1 aasta õpetanud, nüüd alustab 2-st aastat(ma ühinesin eelmise aasta novembris). Mina olen tema esimene ja siiamaani vist ainuke aktiivne kasvandik
. Kui kellelgi lennuk valmis saab, siis oleme sellega võimalikult ruttu lendama läinud, väiksemate lennukitega kullo kõrvale, suurematega põllu peale

Ehk oleks märgusõnadeks F5J,vahtplastist odavad mudelid ca 1,8-2,8m,kättesaadavad ja paljud juba isegi omavad neid,lendavad rahuldavalt ja suht kergesti remonditavad. Mudelismiringid aitaksid noored teooria ja muude mudellendamise põhitõdede juurde,plus mudeli korralik kokkupanek ja häälestamine,harjutused simulaatoril ja esimesed stardid,ühiselt lennuplatsidel.
Harjumaa-Tallinn-Harjumaa
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Spectrum DX9 2,4G
FOX EPO Glider 2,3M
DISCUS CS 2,6M
PROXIMA II 2,8M
CONDOR 2,5M
VOLARE 230
ELIPSOID EVO 280
Hot Pepper 3D
Durafly™ HyperBipe 900mm EPO
Aga kas robbe asw 15 vahumudeli põhjal omaette klassi luua pole mõtet 
paljud omavad juba sellist mudelit ja ühesuguse mudeli kasutamine toob just
igaühe lennumeisterlikuse esile
Mudel palujude kasutajate arust lihtsalt lennutatav ja õpitav ning termika võimeline.........mudel Reinu poes (kullo)kohal olemas ja elektroonika ja servod hangib igaüks kust oskab ja tahab.

paljud omavad juba sellist mudelit ja ühesuguse mudeli kasutamine toob just
igaühe lennumeisterlikuse esile

Paarist ergutavast ideest saab lugeda www.mudellend.ee -st.
Sellised F5J võistlused on kindlasti väga huvitavad. Kaua sa ikka põlluservas edasi-tagasi lennukit lased - sama kui autorallit harrastada oma metsateel üksinda paar korda aastas kärutades.
Paistab, et väga paljud alustavad siiski simulaatori ja F5J klassi mahtuva lennukiga. Mootorita plaaneriga on algajal raske vajalikke lennutunde kiiresti koguda ja platsil istutakse maa peal reaalsuses vähemalt 2/3 trenni ajast ka hea organiseerimise korral. F5J võimaldab pikkade lendude tõttu piisava praktika saada kordades kiiremini.
Pika lennu võimaluse näiteks panen ühe uue lennuki reguleerimislennu diagrammi, mis kestis ühtejutti tund aega ja ei mingit maa peal "mökutamist" (kõiki mikse ja muid seadeid sai panna saatjast ka lennu ajal):

Näha, et Eesti võistlustest osavõtt on lätlastele F5J-s ehk innustavalt mõjunud.Priit wrote:... saime kuulda nii lätlaste kavatsusest järgmisel aastal F5J võistlusi korraldama hakata (ning nendele on eestlased väga oodatud) kui ka soomlaste huvist 2011 üks F3J Eurotouri etapp korraldada
Sellised F5J võistlused on kindlasti väga huvitavad. Kaua sa ikka põlluservas edasi-tagasi lennukit lased - sama kui autorallit harrastada oma metsateel üksinda paar korda aastas kärutades.
Paistab, et väga paljud alustavad siiski simulaatori ja F5J klassi mahtuva lennukiga. Mootorita plaaneriga on algajal raske vajalikke lennutunde kiiresti koguda ja platsil istutakse maa peal reaalsuses vähemalt 2/3 trenni ajast ka hea organiseerimise korral. F5J võimaldab pikkade lendude tõttu piisava praktika saada kordades kiiremini.
Pika lennu võimaluse näiteks panen ühe uue lennuki reguleerimislennu diagrammi, mis kestis ühtejutti tund aega ja ei mingit maa peal "mökutamist" (kõiki mikse ja muid seadeid sai panna saatjast ka lennu ajal):

Mina ei teeks sellest omaette klassi! See on F5J klassi mahtuv lennuk ja analoogilisi on turule tekkinud juba kümneid.martc wrote:Aga kas robbe asw 15 vahumudeli põhjal omaette klassi luua pole mõtet
Eesti noortemeistri koht on hetkel küllalt vaba ja järgmisel võistlusel saaks vormistama hakata!
Seeniorite klassis tuleks kuue hulka jõudmiseks vähe higistada ka.
Teema alguses
Tegelikult reeglite järgi on need sama asi (tehnilised tingimused ja võistlemine ise).
Ainus erinevus on, et F5J kannab mootorit-akut lennu ajal lisakoormusena kaasas, F3J puhul jäävad need maa peale (vints). F3J puhul on mootori-aku võimsus samuti tunduvalt suuremad, mis hea tasemega võistlusel võimaldab lühemat stardiaega.
Kehvema taseme korral (kus maksimumi täis ei suudeta lennata)arvatakse kindlasti, et F5J-l on eelis - saavad kõrgemale minna.
Võistluse lõpus saaks teha kokkuvõtte klasside arvestuses ja absoluutarvestuses?
Üks võimalus konkurentsi dramaatiliseks suurendamiseks on võistlema kutsuda F3J võistlusele ka F5J.tulnuk wrote:toimuma pidanud F3J'i võistlus otsustati minuni jõudnud info kohaselt ära jätta kuna ...
Tegelikult reeglite järgi on need sama asi (tehnilised tingimused ja võistlemine ise).
Ainus erinevus on, et F5J kannab mootorit-akut lennu ajal lisakoormusena kaasas, F3J puhul jäävad need maa peale (vints). F3J puhul on mootori-aku võimsus samuti tunduvalt suuremad, mis hea tasemega võistlusel võimaldab lühemat stardiaega.
Kehvema taseme korral (kus maksimumi täis ei suudeta lennata)arvatakse kindlasti, et F5J-l on eelis - saavad kõrgemale minna.
Võistluse lõpus saaks teha kokkuvõtte klasside arvestuses ja absoluutarvestuses?
Hei!
Mulle see koos lendamise idee meeldib. Saab aega paremini kasutada- üks vöistlus kahe asemel.
Arvan, et kuni 30 osavötja puhul pole erilisi raskusi.
Ilmselt tekivad küsimused, et kust leida kohtunikke, kuid teiselt poolt on küllalt vöistlusi ka saksamaal, kus platsil vaid kolm "kohtunikku", kes pisteliselt vöistlejate tegevust jälgivad ja iga vöistleja vötab oma aja ise ja loeb punktid maast, kui neid leitakse.
Selline koos lendamine töstab kindlasti ürituse kriitilist massi ja ilmselt lähiajal ei peaks eestimaal vöistlustel ka kitsaks minema.
Ise asi selles, et kui keegi sooviks mölemas klassis paralleelselt kaasa teha.
Mina olen igal juhul sellise arengu poolt.
Teisalt ka veel, et vöimalikult vähe kitsendusi mudelite ja starditehnika osas.
Ainus selge kitsendustega koht oleks, et - igal mudelil peaks einev raadio-kanal (sagedus) olema.
Mart
Mulle see koos lendamise idee meeldib. Saab aega paremini kasutada- üks vöistlus kahe asemel.
Arvan, et kuni 30 osavötja puhul pole erilisi raskusi.
Ilmselt tekivad küsimused, et kust leida kohtunikke, kuid teiselt poolt on küllalt vöistlusi ka saksamaal, kus platsil vaid kolm "kohtunikku", kes pisteliselt vöistlejate tegevust jälgivad ja iga vöistleja vötab oma aja ise ja loeb punktid maast, kui neid leitakse.
Selline koos lendamine töstab kindlasti ürituse kriitilist massi ja ilmselt lähiajal ei peaks eestimaal vöistlustel ka kitsaks minema.
Ise asi selles, et kui keegi sooviks mölemas klassis paralleelselt kaasa teha.
Mina olen igal juhul sellise arengu poolt.
Teisalt ka veel, et vöimalikult vähe kitsendusi mudelite ja starditehnika osas.
Ainus selge kitsendustega koht oleks, et - igal mudelil peaks einev raadio-kanal (sagedus) olema.
Mart
Pika lennu võistlusel nii oligi ju, kõik lendasid koos, isegi raketoplaan käis õhus ära. Minul oli see esimene võistlus ja 1.8m tiivaulatusega Easyglider-iga tuli pool tundi ära(oleks ka rohkem tulnud kuid silmad ei suutnud enam väga jälgida lennukit, mis tiirles Tulnukast paarsada meetrit madalamal) seega tipptasemel lennuki puudumine ei ole kindlasti mingiks takistuseks