Oleks vaja sellist materjali nagu EPP, see on taoline styrofoamiga vist, aga teda peaks olema saadaval õhukeste lehtedena... Kas seda on kusagil leida eestis või lausa pistik.com-is?
E
EPP
Eesti turul sinine DOW Styrofoam, lehtedena valitud ripplae plaadid. Väiksemateks tükkideks toiduainete pakendid.
RC foamie
http://www.google.com/search?hl=en&lr=& ... tnG=Search
foam cutter
http://www.google.com/search?hl=en&lr=& ... tnG=Search
RC depron
http://www.google.com/search?hl=en&lr=& ... tnG=Search
RC foamie
http://www.google.com/search?hl=en&lr=& ... tnG=Search
foam cutter
http://www.google.com/search?hl=en&lr=& ... tnG=Search
RC depron
http://www.google.com/search?hl=en&lr=& ... tnG=Search
EPP-d võib müüa Onninen Eesti http://www.onninen.ee, nad on Armacell GmbH www.armacell.com edasimüüjad. Armacellil on kõikvõimalikke vahtmaterjale.
EPP-le sarnased on polüetüleeni(PE) baasil materjalid. Hõbehallid torukoorikud ehituspoodides. 6mm EPE lehte olen ostnud kunagi Onninenist. Kasutavad ventilatsioonga tegelevad firmad.
Suurepoorilist EPP-d(Porous Expanded Polypropylene - P.E.P.P.) on tulnud suurtes välismaalt saadetistes pakkematerjalina. Tavaliselt mitmest lehest kokkukleebitud kujul.
EPP on kummisarnane, peale väänamist taastab oma kuju. Õhukesi lehti oleks raske kasutada - liiga pehmed. EPS on nagu vahtplast ikka, mõned sordid on lihtsalt tavalisest pakkematerjalist märgatavalt parememad.
Tootereklaamides on sageli EPP nime valesti kasutatud. Enamus lennukimudeleid on EPS-st. EPP on kasutusel väikestes elektrilistes pilotaaži trainerites - põrutad vastu maad, õgvendad ja lendab edasi.
EPP-lennukid on materjali "vedelust" arvestades eriehitusega, suured konstruktsioonid hakkavad läbi painduma.
EPS laeplaate võib leida 4 ja 5mm paksusega, siledaid ja "peenikesest" vahust - tõsi, igast poest ei saa, tavaplaadid on paksemad, "jämedast" vahust ja mustriga. Peab otsima.
Vahulõikur tuleb niikuinii teha või muretseda.
Liimimine on probleem, taskukohased variandid on UHU Por - 35EEK ja PVA. Lõhnatu tsüaan-akrüülliim maksab 580EEKi 50g.
EPP-le sarnased on polüetüleeni(PE) baasil materjalid. Hõbehallid torukoorikud ehituspoodides. 6mm EPE lehte olen ostnud kunagi Onninenist. Kasutavad ventilatsioonga tegelevad firmad.
Suurepoorilist EPP-d(Porous Expanded Polypropylene - P.E.P.P.) on tulnud suurtes välismaalt saadetistes pakkematerjalina. Tavaliselt mitmest lehest kokkukleebitud kujul.
EPP on kummisarnane, peale väänamist taastab oma kuju. Õhukesi lehti oleks raske kasutada - liiga pehmed. EPS on nagu vahtplast ikka, mõned sordid on lihtsalt tavalisest pakkematerjalist märgatavalt parememad.
Tootereklaamides on sageli EPP nime valesti kasutatud. Enamus lennukimudeleid on EPS-st. EPP on kasutusel väikestes elektrilistes pilotaaži trainerites - põrutad vastu maad, õgvendad ja lendab edasi.
EPP-lennukid on materjali "vedelust" arvestades eriehitusega, suured konstruktsioonid hakkavad läbi painduma.
EPS laeplaate võib leida 4 ja 5mm paksusega, siledaid ja "peenikesest" vahust - tõsi, igast poest ei saa, tavaplaadid on paksemad, "jämedast" vahust ja mustriga. Peab otsima.
Vahulõikur tuleb niikuinii teha või muretseda.
Liimimine on probleem, taskukohased variandid on UHU Por - 35EEK ja PVA. Lõhnatu tsüaan-akrüülliim maksab 580EEKi 50g.
Oma kommentaaris lähenesin ma asjale iseehitaja seisukohalt.
EPP täismaterjali pole ma Eestist leidnud. Kokkuliimitud lehtedest saaks väga heade omadustega tiiva, aga töö läheb keeruliseks ja maht väga suureks. Laeplaat, depron ja sinine stürovaht on massiliselt äraproovitud variandid. Internetist leiab pilte ja õpetusi niipalju, kui ainult viitsib vaadata. Reaalselt lendavate mudelite ehitusjooniseid igale maitsele.
Kui ükskord on tiib oma kätega valmis tehtud, siis purukslastu asemele uue tegemine on naljaasi.
EPP peamine eelis - purunematus, kaotab nii mõtte.
Tööstuslikud mudelite detailid on valuvormis tehtud ja spetsiaalse jäikust andva pinnakattega. Teine variant, CNC pingis lõigatud südamikuga ja tugevdava pinnakattega. Pluss süsinikkiud. Sisuliselt koorikkonstruktsioonid. Lehtmaterjalist(Coroplast) tehakse ainult stabilisaatorid. Need tehnoloogiad on tööstusele ja erilistele fännidele.
EPP täismaterjali pole ma Eestist leidnud. Kokkuliimitud lehtedest saaks väga heade omadustega tiiva, aga töö läheb keeruliseks ja maht väga suureks. Laeplaat, depron ja sinine stürovaht on massiliselt äraproovitud variandid. Internetist leiab pilte ja õpetusi niipalju, kui ainult viitsib vaadata. Reaalselt lendavate mudelite ehitusjooniseid igale maitsele.
Kui ükskord on tiib oma kätega valmis tehtud, siis purukslastu asemele uue tegemine on naljaasi.
EPP peamine eelis - purunematus, kaotab nii mõtte.
Tööstuslikud mudelite detailid on valuvormis tehtud ja spetsiaalse jäikust andva pinnakattega. Teine variant, CNC pingis lõigatud südamikuga ja tugevdava pinnakattega. Pluss süsinikkiud. Sisuliselt koorikkonstruktsioonid. Lehtmaterjalist(Coroplast) tehakse ainult stabilisaatorid. Need tehnoloogiad on tööstusele ja erilistele fännidele.
äkki räägiks siis maakeeli ka mõne sõna.
tavainimene ei saa sellest teemast suurt muffigi aru.
mingid stürod ja pürod ja eppud...
kõik teavad sõna penoplast, see on enamasti valge, murdub ja koosneb mullidest, omavahel hõõrudes krigiseb paljudele mittevastuvõetava viginaga. Lõigatakse kuuma traadiga, saab hästi lihvida. Tehakse sellest enamasti tiibasid koduste vahenditega. Masstoodanguga on ka algajate lennukikered sellest tehtud. Üldiselt tuntakse seda kui majade soojustusmaterjalina ja "televiisorikastides" nurkade jm. pehmendusmaterjalina.
Teine variant sellist vahtu kutsuti vanasti soome penokaks (vene ajal sai ainult soomest seda), see oli tunduvalt tugevam, ilma selliste molekulideta ühtne mass, materjal oli ka natuke raskem "tava"penokast. Enamasti olid nad värvilised ja kõige levinum vist helesinine. Kasutati samuti soojustusmaterjalina. Samamoodi traadiga lõigatav. Kasutati enamasti plaaneritiibadeks ja väikeste lennukite tiibade tegemisel, kuna asi oli tunduvalt tugevam sellest molekulide versioonist. Praegusel ajal vist natuke tahaplaanile jäänud.
Uuem materjal on Depron (keemikutel ka mingi vahva sõna materjalile antud) Tihe mass, tunduvalt elastsem penokast, materjali pind oleks nagu mingisuguse kilega kaetud, näpuga katsudes tundub rasvane. (eks neid ole ka erinevate tihedustega jm. omadustega). Enamasti kasutatakse meil burgeriputkades jm. kiirtoitlustusasutustes toidukarpidena ja siis ka need kurikuulsad 50x50cm laeplaadid 4-5mm. (mitte segi ajada nn.penokast molekulidest plaatidega)
Materjali heade omaduste pärast kasutatakse enamasti ülikergete shockflyerite ehitamisel. Allub teravale noale väga hästi. Enamasti on ta valge, aga on ka värvilisi.
Ja siis on veel mingisugune eriti elastne EPP, mis füüsilisele mõjutusele annab järgi ja pärast taastab oma vana kuju. Mina seda ise näinud/katsunud ei ole, ei tea mis svamm see on. Saadavus? Ilmselt ka traadiga lõigatav.
Targemad ehk täiendavad.
tavainimene ei saa sellest teemast suurt muffigi aru.
mingid stürod ja pürod ja eppud...
kõik teavad sõna penoplast, see on enamasti valge, murdub ja koosneb mullidest, omavahel hõõrudes krigiseb paljudele mittevastuvõetava viginaga. Lõigatakse kuuma traadiga, saab hästi lihvida. Tehakse sellest enamasti tiibasid koduste vahenditega. Masstoodanguga on ka algajate lennukikered sellest tehtud. Üldiselt tuntakse seda kui majade soojustusmaterjalina ja "televiisorikastides" nurkade jm. pehmendusmaterjalina.
Teine variant sellist vahtu kutsuti vanasti soome penokaks (vene ajal sai ainult soomest seda), see oli tunduvalt tugevam, ilma selliste molekulideta ühtne mass, materjal oli ka natuke raskem "tava"penokast. Enamasti olid nad värvilised ja kõige levinum vist helesinine. Kasutati samuti soojustusmaterjalina. Samamoodi traadiga lõigatav. Kasutati enamasti plaaneritiibadeks ja väikeste lennukite tiibade tegemisel, kuna asi oli tunduvalt tugevam sellest molekulide versioonist. Praegusel ajal vist natuke tahaplaanile jäänud.
Uuem materjal on Depron (keemikutel ka mingi vahva sõna materjalile antud) Tihe mass, tunduvalt elastsem penokast, materjali pind oleks nagu mingisuguse kilega kaetud, näpuga katsudes tundub rasvane. (eks neid ole ka erinevate tihedustega jm. omadustega). Enamasti kasutatakse meil burgeriputkades jm. kiirtoitlustusasutustes toidukarpidena ja siis ka need kurikuulsad 50x50cm laeplaadid 4-5mm. (mitte segi ajada nn.penokast molekulidest plaatidega)
Materjali heade omaduste pärast kasutatakse enamasti ülikergete shockflyerite ehitamisel. Allub teravale noale väga hästi. Enamasti on ta valge, aga on ka värvilisi.
Ja siis on veel mingisugune eriti elastne EPP, mis füüsilisele mõjutusele annab järgi ja pärast taastab oma vana kuju. Mina seda ise näinud/katsunud ei ole, ei tea mis svamm see on. Saadavus? Ilmselt ka traadiga lõigatav.
Targemad ehk täiendavad.
kogun vanu vene lennukimootoreid
Eks seda EPP asja ole juba ka veidi arutatud.
Meeldetuleks link:
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t ... p&start=20
Meeldetuleks link:
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t ... p&start=20
Hei Ropka
Püüan rääkida "maakeeli".
Sissejuhatuseks ütleks, et vahustatud plastmasse (plaste) on väga mitmeid, kuid põhierinevus tuleneb nende plastide algmaterijalist. Algmaterijalid, igasugu stüreenid, etüleenid, propüleenid jne, jne., on üsna lihtsad keemilised ained, gaasilised, meie vaadeldud juhtudel.
Keemikud oskavad kavalusega panna gaasi molekule üksteisega ühinema ja nii saadakse tahke aine ja liite polü-. Mäletad, vene ajal oli polüstürool laialt levinud, oli isegi vannitoaplaatide materijaliks.
Need plastid on kõik nn. termoplastid, st. kuumutamisel sulavad. Kui nüüd sulanud plasti vahustada ja vaht maha jahutada, ongi vahtplast valmis.
Nad võivad olla suvalist värvi, erineva poorsusega (pooride suurus, tihedus, on kas kinni või avatud), millest oleneb nende tugevus ja mahukaal. Ka valmistamistehnloogia võib olla erinev. Välimusel on vahe, kas on lõigatud või pressitud. (Pressitud pind on "sile" ja "rasvane").
Kõige tuntum on vahustatud polüSTÜREEN, käibekeeles penoplast, jne, jne. Meie ehituamaterijalide poodides on saadaval kolme erineva tugevuse - mahukaaluga, lõigatud ja erineva paksusega plaate.
Ka Depron on arvatavasti vahtpolüstüreen, kuigi tema valmistamistehnoloogia on erinev.
Mis vahtplastist on hamburgeriputkade söögi- ja jooginõud? Nagu oleks stüreeni baasil, Deproni tehnoloogiaga pressimisega valmistatud? Seda on võimalus kontrollida erinevate lahustite abil - stüreeni sulatab pea kõik peale vee. Teen selle tänase päeva jooksul selgeks.
Tuntud asi on penopolüURETAAN, poroloon maakeeli. Pehme, avatud pooridega variant kasutusel madratsites või pesukäsnades.
Uuem värk on penopolüPRPÜLEEN, EPP, Elapor, kaubaduslikke nimetusi ilmselt teisigi. Igat värvi, suvalise tugevuse ja mahukaaluga. Mul kohapeal näited pressitud (õigem oleks vast öelda vormitud) ja lõigatud EPPśt. Vormitud näeb välja nagu umbes Multipexi toodang. Lõigatud on mul väga kerge ja elastne, kasutan seda mudeli akude jm. crashi korral lahtiste detailide amortisaatoriks.
Keemiliselt on EPP stabiilne, eile värvisin oma E.Gliederi kabiini musta nitrovärviga, teistkorda veel atsetooniga vedeldatud - ja ei midagi.
EPP on pea sama inertne kui polüETÜLEEN, millest on tehtud näiteks kilekotid, kasvuhoonekiled, vee-, õlle-, pepsipudelid ja veel tuhat asja.
Loodan, et varsti tuleb turule EPP lehtede ja plaatidena, mis oleks mudeliehitajaile tõeline kingitus.
Püüan rääkida "maakeeli".
Sissejuhatuseks ütleks, et vahustatud plastmasse (plaste) on väga mitmeid, kuid põhierinevus tuleneb nende plastide algmaterijalist. Algmaterijalid, igasugu stüreenid, etüleenid, propüleenid jne, jne., on üsna lihtsad keemilised ained, gaasilised, meie vaadeldud juhtudel.
Keemikud oskavad kavalusega panna gaasi molekule üksteisega ühinema ja nii saadakse tahke aine ja liite polü-. Mäletad, vene ajal oli polüstürool laialt levinud, oli isegi vannitoaplaatide materijaliks.
Need plastid on kõik nn. termoplastid, st. kuumutamisel sulavad. Kui nüüd sulanud plasti vahustada ja vaht maha jahutada, ongi vahtplast valmis.
Nad võivad olla suvalist värvi, erineva poorsusega (pooride suurus, tihedus, on kas kinni või avatud), millest oleneb nende tugevus ja mahukaal. Ka valmistamistehnloogia võib olla erinev. Välimusel on vahe, kas on lõigatud või pressitud. (Pressitud pind on "sile" ja "rasvane").
Kõige tuntum on vahustatud polüSTÜREEN, käibekeeles penoplast, jne, jne. Meie ehituamaterijalide poodides on saadaval kolme erineva tugevuse - mahukaaluga, lõigatud ja erineva paksusega plaate.
Ka Depron on arvatavasti vahtpolüstüreen, kuigi tema valmistamistehnoloogia on erinev.
Mis vahtplastist on hamburgeriputkade söögi- ja jooginõud? Nagu oleks stüreeni baasil, Deproni tehnoloogiaga pressimisega valmistatud? Seda on võimalus kontrollida erinevate lahustite abil - stüreeni sulatab pea kõik peale vee. Teen selle tänase päeva jooksul selgeks.
Tuntud asi on penopolüURETAAN, poroloon maakeeli. Pehme, avatud pooridega variant kasutusel madratsites või pesukäsnades.
Uuem värk on penopolüPRPÜLEEN, EPP, Elapor, kaubaduslikke nimetusi ilmselt teisigi. Igat värvi, suvalise tugevuse ja mahukaaluga. Mul kohapeal näited pressitud (õigem oleks vast öelda vormitud) ja lõigatud EPPśt. Vormitud näeb välja nagu umbes Multipexi toodang. Lõigatud on mul väga kerge ja elastne, kasutan seda mudeli akude jm. crashi korral lahtiste detailide amortisaatoriks.
Keemiliselt on EPP stabiilne, eile värvisin oma E.Gliederi kabiini musta nitrovärviga, teistkorda veel atsetooniga vedeldatud - ja ei midagi.
EPP on pea sama inertne kui polüETÜLEEN, millest on tehtud näiteks kilekotid, kasvuhoonekiled, vee-, õlle-, pepsipudelid ja veel tuhat asja.
Loodan, et varsti tuleb turule EPP lehtede ja plaatidena, mis oleks mudeliehitajaile tõeline kingitus.
Kui nüüd vaadata esimese postituse teemapüstitust... see ei olnud ju see, et millest seda EPP-d saadakse, vaid KUS KOHAST SEDA SAAB.
Ja kui seda EPP-d ei saa kätte....
Enda kogemustest oskan öelda, et lihtsaim on ehitada depronist. Plussid. Materjal on kerge, lihtne lõigata ja suhteliselt tugev. Materjal ei ole väga kallis. Miinused. Enamus liime ei sobi - söövitavad materjali sisse augud. Kuid on olemas Uhu Por, Polyuretan liimid ( Vist mingi Cascol toodang ), saab ka kuumaliimi püstoliga ( ettevaatust, väga kuum liim sulatab asja üles ) ning häda pärast käib ka steakriinliim ( Supper Attak ). Depronist saab kokku kleepida karbi kujulisi keresid, painutada, teha ribidega tiibasid ( depron jääb siis koorikuks ). Ja lennuki kere kogukaal jääb väga väikeseks.
Penokast ( sellest va molekulivariandist ) on hea teha igasuguseid südamikke - tiibadele, kerele. Selleks, et hiljem see katta kas balsaga, paberiga või klaasiriidega. Ilma katmata jääb väga õrnaks - kipub murduma. Miinuseks, tahab saada kuuma traadiga lõikeseadet. Käsitsi lõikamine noaga ning lihvimine koduköögis on karistatav tervet kodu täitva peenikese puruga ( tean oma kogemustest ).
Tarmo
Ja kui seda EPP-d ei saa kätte....
Enda kogemustest oskan öelda, et lihtsaim on ehitada depronist. Plussid. Materjal on kerge, lihtne lõigata ja suhteliselt tugev. Materjal ei ole väga kallis. Miinused. Enamus liime ei sobi - söövitavad materjali sisse augud. Kuid on olemas Uhu Por, Polyuretan liimid ( Vist mingi Cascol toodang ), saab ka kuumaliimi püstoliga ( ettevaatust, väga kuum liim sulatab asja üles ) ning häda pärast käib ka steakriinliim ( Supper Attak ). Depronist saab kokku kleepida karbi kujulisi keresid, painutada, teha ribidega tiibasid ( depron jääb siis koorikuks ). Ja lennuki kere kogukaal jääb väga väikeseks.
Penokast ( sellest va molekulivariandist ) on hea teha igasuguseid südamikke - tiibadele, kerele. Selleks, et hiljem see katta kas balsaga, paberiga või klaasiriidega. Ilma katmata jääb väga õrnaks - kipub murduma. Miinuseks, tahab saada kuuma traadiga lõikeseadet. Käsitsi lõikamine noaga ning lihvimine koduköögis on karistatav tervet kodu täitva peenikese puruga ( tean oma kogemustest ).
Tarmo
Praktilisest küljest-
olen ise ostnud:
siit: http://www.knumoba.de/a_epp.php?PHPSESS ... bdd4e2a33b
ja siit: http://www.epp-fun.de/index.htm
olen ise ostnud:
siit: http://www.knumoba.de/a_epp.php?PHPSESS ... bdd4e2a33b
ja siit: http://www.epp-fun.de/index.htm
http://www.tomgirling.co.uk/silentmite.html
Mõtlesin siis nagu sellist materjali.... Peaks saama painutada üsna kõvasti, jaaniiedasi...
Nagu ma aru sain seda päris õiget materjali pole eestist võimalik saada?
Mõtlesin siis nagu sellist materjali.... Peaks saama painutada üsna kõvasti, jaaniiedasi...
Nagu ma aru sain seda päris õiget materjali pole eestist võimalik saada?
Ma võin katsuda ja lutsustada tuuaRopka wrote:...
Ja siis on veel mingisugune eriti elastne EPP, mis füüsilisele mõjutusele annab järgi ja pärast taastab oma vana kuju. Mina seda ise näinud/katsunud ei ole, ei tea mis svamm see on. Saadavus? Ilmselt ka traadiga lõigatav.
Targemad ehk täiendavad.
mina olen rahulJa veel....kunagi ammu ammu käisin kullos oma esimest lennukit (bandit) luuramas siis seal Hr. (ei tea nime) näitas ja tutvustas mulle lennukeid ning näitas mingi plaadi suunas ja lausus "sellest tehakse lennukeid kuna ta on väga vastupidav material" 80% arvan ma et see oligi EPP välimuselt oli sama aga ma ei katsunud seda nii et ei oska öelda,aga uurida võid. Ja kui keegi teab täpsemalt millega tegu võis olla siis sorry...jätke mind ellu
Futaba T8FG
TBS Discovery
GoPro 3 BE +
51980760
TBS Discovery
GoPro 3 BE +
51980760
Esiteks – vahust ühekordselt kasutatavad toidunõud on stüro, vormitud ja meeldiva peene struktuuriga. Atsetoonis lahustuv ja küünejäljed jäävad kohe sisse. Depron ühe sõnaga.
Teiseks – Mart lahendas suuresti EPP probleemi, ta pakkus välja poe, kus seda normaalse hinnaga osta saab: http://www.knumoba.de/a_epp.php?PHPSESS ... bdd4e2a33b Kahjuks küll ainult ühe mahukaaluga ja ilmselt lõigatut. Selles poes on ka minu otsitud paralleelsete kiududega klaasniit tepi
Teiseks – Mart lahendas suuresti EPP probleemi, ta pakkus välja poe, kus seda normaalse hinnaga osta saab: http://www.knumoba.de/a_epp.php?PHPSESS ... bdd4e2a33b Kahjuks küll ainult ühe mahukaaluga ja ilmselt lõigatut. Selles poes on ka minu otsitud paralleelsete kiududega klaasniit tepi
Veel paar linki, kust tuttavad ostanud on.
http://www.hei-tec.de/produkte.html
http://www.fly-and-fun2002.de/eigenbau.htm
http://www.hei-tec.de/produkte.html
http://www.fly-and-fun2002.de/eigenbau.htm
Tellimine on kõige lihtsam asi.
Kõigepealt olek vaja kindlaks teha millise mahukaaluga materjal mingiks osaks sobib, kas on ta kuuma traadiga lihtsalt lõigatav, millised mõõdud on optimaalsed (ka transpordi seisukohast).
Pood http://www.hei-tec.de/produkte.html pakub välja laia valikut, 5 erinevat mahukaalu ja min. kuni 6mm paksusi plaate...
Julgeks väita, et pele EPP´d on igasugu stürod ja Depronid minevik. Strüro võiks sobida küll anult täitematerialiks.
Kõigepealt olek vaja kindlaks teha millise mahukaaluga materjal mingiks osaks sobib, kas on ta kuuma traadiga lihtsalt lõigatav, millised mõõdud on optimaalsed (ka transpordi seisukohast).
Pood http://www.hei-tec.de/produkte.html pakub välja laia valikut, 5 erinevat mahukaalu ja min. kuni 6mm paksusi plaate...
Julgeks väita, et pele EPP´d on igasugu stürod ja Depronid minevik. Strüro võiks sobida küll anult täitematerialiks.
Endal oleks vaja tegelikult min. 3 või 4 MM paksu EPPd... Milline on kõige tavalisem mahukaal siis?
http://www.fly-and-fun2002.de/eigenbau.htm See paistis nagu kõige suurema valikuga olevat... Kuidas sealt tellimine käib?
http://www.fly-and-fun2002.de/eigenbau.htm See paistis nagu kõige suurema valikuga olevat... Kuidas sealt tellimine käib?
Kui saksakeelega raskusi, aga inglise keel suus, siis abiks http://translate.google.com ja http://babelfish.altavista.com mis mõlemad suudavad lisaks tekstile, ka tervet kodulehte tõlkida, kui sinna lingi sisestad!
Lauri Laidna - www.pistik.com
Hmm. Mida sa 3 või 4mm paksuse EPP-ga teed? EPP on võrreldes polüstüreenvahtudega väga pehme ja vetruv. 3-4mm paksusest EPP-lehest tehtud lennuk hakkab tõenäoliselt õhutakistuse mõjul oma kuju muutma :) EPP-st lennuki tegemise tehnoloogia on ikka täitsa teine kui polüstüreenist ja lihtsalt Depronlehe asemel teda kasutada ei saa.
Ja kui keegi seda traadiga lõigata tahab, siis võrreldes polüstüreeniga pidi see kraam kahjulikum olema - ehk siis korralik ventilatsioon vajalik.
Arne
Ja kui keegi seda traadiga lõigata tahab, siis võrreldes polüstüreeniga pidi see kraam kahjulikum olema - ehk siis korralik ventilatsioon vajalik.
Arne
Arnel on õigus, EPP on täiesti teine materjal.
3 –4 mm plaadid tahavad rohkem kui polüstüreenvaht toestamist, Männiliistud, GFK või süsi - CFK. Paksematele profiilidele sobib suurepäraselt klaasniitidega teip, eespool Mardi soovitatud söelindi kleepimisest rääkimata.
Liimimine ja värvimine on teine, liimib korralikult ainult tsüanoakrülaat, ka kuumliim “püstolist”. Epo juba korralikult ei kleebi.
PS:. Tund tagasi proovisin EPP´d traadiga lõigata. Minu meelest toimib.
Arnele täiendusex: EPP toss on polüstüreeni omaga võrreldes “kasulikum”, st. vähem kahjulik
3 –4 mm plaadid tahavad rohkem kui polüstüreenvaht toestamist, Männiliistud, GFK või süsi - CFK. Paksematele profiilidele sobib suurepäraselt klaasniitidega teip, eespool Mardi soovitatud söelindi kleepimisest rääkimata.
Liimimine ja värvimine on teine, liimib korralikult ainult tsüanoakrülaat, ka kuumliim “püstolist”. Epo juba korralikult ei kleebi.
PS:. Tund tagasi proovisin EPP´d traadiga lõigata. Minu meelest toimib.
Arnele täiendusex: EPP toss on polüstüreeni omaga võrreldes “kasulikum”, st. vähem kahjulik
Tekkis mõte, et vaatan lähemalt, mis lennuk see ikkagi on, millele EPP vahtu vaja on http://www.tomgirling.co.uk/silentmite.html. Omalegi huvitav.
Plaanis on kevadel SPM 3D lennukit proovida. Enne kuluks väikese elektrikaga harjutamine ära.
Trükkisin siis pinnalaotuse välja, 4x4=16 A4 lehte.
Polegi nii väike, kui pildi peal tundub.
Järgmine, mis kohe silma hakkab - väike lennukaal, ainult 6-7 untsi(200g). Kuidas see võimalik on? Endale planeerisin sarnast lennukit, alla 300g ei tulnud kuidagi välja.
Esiteks - ülikerge 360mAh aku, ~35g.
Teiseks - kere, kõige suurem osa, on tehtud ainult 3mm plaadist.
Kolmandaks - tiib on 8mm plaat, ilma aerodünaamilise profiilita.
Neljandaks - pilte vaadates tundub materjal õige hõre, pakuks 20g/l.
Kõige selle juures suhteliselt raske (~45g) kahe staatoriga(2 CDROM staatorit) mootor. Autor märgib, et mähis on custom - arvata väiksema voolu jaoks.
Mootori tootjapoolsed andmed:
40 grams Motor With 370 grams thrust
8 grams Prop adapter and flange mount
30 grams Lithium 3 cell
118 grams shocky with standard light radio
196 grams total weight
Therefore this set up has 1.89-1 power to weight ratio.
Kokkuvõttes puhtakujuline vigurlennumudel parki või siseruumi.
Võimas tõmme, minimaalne lennuaeg. Kindlasti mitte algaja lennuk.
Peamine omapära on koopiamudelit meenutav ruumiline kere.
Hind tuleb soolane. Ainuüksi 3mm,5mm ja 8mm EPP plaatide hind oleks kokku 3,9+4,9+5,9=14,7eur e. 230eek. Saatekulud juurde!
Originaalis kasutatud mootori hind £38.99, "tee ise" komplekt £30.99 e. 737eek.
Aku Kokam 360 3s1p (20C 7amps) £20.95 e. 498eek.
Pluss regulaator, 3 servot, vastuvõtja kvartsiga(kallist saatjakomplekti vastuvõtjat sellisesse "vastu maad" lennukisse pole mõtekas panna). Propeller ja muu pudipadi ka.
Kokku tuleb AI!OI!OI! . Euroopalikult ülikallis.
Hiina juppidest tuleb elektroonika(ilma puldita) hinnaks koos saatekuludega ~1300 krooni.
Ehk on lihtsam osta "ACRO UHU" 264 krooni eest ja vajadusel lappida või uus osta. http://shop.pistik.com/product_info.php ... ts_id=3130
Teine võimalus - "PICO RAVEN with SPEED 300 Plus" 740 krooniga. Regulaator hinna sees!
Plaanis on kevadel SPM 3D lennukit proovida. Enne kuluks väikese elektrikaga harjutamine ära.
Trükkisin siis pinnalaotuse välja, 4x4=16 A4 lehte.
Polegi nii väike, kui pildi peal tundub.
Järgmine, mis kohe silma hakkab - väike lennukaal, ainult 6-7 untsi(200g). Kuidas see võimalik on? Endale planeerisin sarnast lennukit, alla 300g ei tulnud kuidagi välja.
Esiteks - ülikerge 360mAh aku, ~35g.
Teiseks - kere, kõige suurem osa, on tehtud ainult 3mm plaadist.
Kolmandaks - tiib on 8mm plaat, ilma aerodünaamilise profiilita.
Neljandaks - pilte vaadates tundub materjal õige hõre, pakuks 20g/l.
Kõige selle juures suhteliselt raske (~45g) kahe staatoriga(2 CDROM staatorit) mootor. Autor märgib, et mähis on custom - arvata väiksema voolu jaoks.
Mootori tootjapoolsed andmed:
40 grams Motor With 370 grams thrust
8 grams Prop adapter and flange mount
30 grams Lithium 3 cell
118 grams shocky with standard light radio
196 grams total weight
Therefore this set up has 1.89-1 power to weight ratio.
Kokkuvõttes puhtakujuline vigurlennumudel parki või siseruumi.
Võimas tõmme, minimaalne lennuaeg. Kindlasti mitte algaja lennuk.
Peamine omapära on koopiamudelit meenutav ruumiline kere.
Hind tuleb soolane. Ainuüksi 3mm,5mm ja 8mm EPP plaatide hind oleks kokku 3,9+4,9+5,9=14,7eur e. 230eek. Saatekulud juurde!
Originaalis kasutatud mootori hind £38.99, "tee ise" komplekt £30.99 e. 737eek.
Aku Kokam 360 3s1p (20C 7amps) £20.95 e. 498eek.
Pluss regulaator, 3 servot, vastuvõtja kvartsiga(kallist saatjakomplekti vastuvõtjat sellisesse "vastu maad" lennukisse pole mõtekas panna). Propeller ja muu pudipadi ka.
Kokku tuleb AI!OI!OI! . Euroopalikult ülikallis.
Hiina juppidest tuleb elektroonika(ilma puldita) hinnaks koos saatekuludega ~1300 krooni.
Ehk on lihtsam osta "ACRO UHU" 264 krooni eest ja vajadusel lappida või uus osta. http://shop.pistik.com/product_info.php ... ts_id=3130
Teine võimalus - "PICO RAVEN with SPEED 300 Plus" 740 krooniga. Regulaator hinna sees!
Silent Mite EPS
Sai see mudel stürovahust järgi tehtud http://www.tomgirling.co.uk/silentmite.html.
2 lehte 5mm laeplaati, 1 leht 3mm poola parketialust ja 3 õhtupoolikut. Kogukaal ilme elektroonikata ~110g.
EPS koopia(ilma eleroonideta):
EPP originaal:
2 lehte 5mm laeplaati, 1 leht 3mm poola parketialust ja 3 õhtupoolikut. Kogukaal ilme elektroonikata ~110g.
EPS koopia(ilma eleroonideta):
EPP originaal: