Veel: kuigi ühegi kopteri varuosasid POEST Eestis saada pole, siis ntx. enamus JR Ergo varujuppe on mul endal olemas, ka Sceadu juppe on mõningaid ja mitmelt vanalt kysida. Freya/Eagle juppe annab samuti ka paarilt harrastajalt kysida. Raptoreid on Eestis ka.
Mis kõige olulisem - nii Hirobo kui TT(Raptor) varuosad on Soomes laos enamasti olemas, samuti saab mõlemaid juppe Taiwanist jm. odavatest võrgupoodidest. St., juppide suht kiire saadavus on tagatud ja üht-teist võib leida ka Tallinnast kiiresti....
Ehk siis, osta tasuks kopter millega võimalikult paljud harrastajad kodukandis lennutavad... Näiteks kui suvel läks ühel sommil HeliCampi esimesel päeval ühesuunalaager oli teisel see kodus olemas ja järgmine päev vana lendas jälle... Sama tootja kopteritel on pealegi osad jupid samad - kasvõi alguses pisemale kopterile seotatud vidinad võivad hiljem olla suure kopteri juures sama vajalikud. Kahtlmata mitte kõik, aga seegi on parem kui mittemidagi...
kopterite kandevõime?
Moderator: Kristjan
veel krässimisest
Noh, oleneb kuidas mu eelmist messi lugeda. Need olid siis krässid kogu koperdamiskarjääri vältel, mis jagunevad 5 aasta peale. Algusaastatel omades vaid ühte kopterit oli see muidugi kräss, 2 kuud juppide ootamist, mitu kuud (päeva, sekundit vms.) lennutamist ja tsükkel kordus...
Proovin meenutada esimest aastat (talv 2001 kuni talv 2002):
1) kräss nr 1 oli see labapoldi värk. tulemuseks labade, sabatoru, vastavate võllide ja laagrite vahetus. Nagu öeldud, vältimiseks oleks piisanud vastava teadmise olemasolust. Ehk siis, kräss juhtus tuules hõljutamisel. Mingil hetkel tuli vastutuult maandumine, _veidi liiga suure hooga_, aga kuna 1) labad olid puust ehk suht rasked 2) poldid olid liiga lahti 3) pitch oli negatiivne 4) tuul puhus labadele "selga" 5) põkkumine maaga oli tugevam -> siis laba puutus vastu sabatoru.
Päevik väidab, et: "10.11.2001 kräss Keilas, 1 paagitäis.
Tugev tuul, teise paagitäie esimene känguruhüpe pärituult lõpeb sabatoru tabamisega labade poolt. Purunevad labad, sabatoru, stabilisaator, üks servovarda kinnitus, kõveraks läheb ka peatelg. Remondi käigus tuleb peaaegu kogu kopter lahti võtta ja taas häälestada - see annab kopteri "nullist" kokkupanemisega samaväärse kogemuse."
See oli muide minu neljas paagitäis
Päevikust leiab muudki huvitavat:
7.4.2002 läks startimisel pooleks peahammasratta kinnituspolt. Liiga kõvasti ja liiga mitu korda kinni-lahti pingutatud.. Krässiks on seda muidugi palju nimetada.
08.6.2002 Maandumisel keerutas tolm ülesse ilmselt mingi kivikese, mis lõi 9x5 mm suure ja 1 mm sügava lohu ühe laba esiküljele.
14.6.2002-16.6.2002 Soomes Sami Juice kopteri laiba järel. sellest sai hiljem minu teine Ergo ("Phoenix").
2) kräss nr 2 oli vastu päikest lennutades rikkudes ohutustehnikat - kopter sattus osaliselt auto ja minu vahele. Tekkis paanika ja auto säästmiseks ei tõmmanud pitchi ülesse, sest polnud vastu päikest pimestunult enam päris kindel kumbat pidi kaldu kopter oli. Kopter tuli vastu asfaltplatis. Kinni pidades ohutustehnika reeglitest ning lennutades muruplatsil ning mitte vastu päikest poleks juhtunud...
01.5.2002 Irus - "Vastupäikest laisku kaheksaid treenidest peitis kopter ennast ära ja pidasin paremaks kopteri parandamist kui auto mõlkimist. Kräss #2, keerasin kopteri külili maha. Vahetamist vajasid: labad, flybar, peatelg, peatelje laagrid, rootoripea pikitelg, selle kummid, radiaal ja jõulaagrid, sabatoru, telik, sabaülekande rihm. Kogu kopter tuli lahti võtta, et kereraame rihti ajada. Veidi sai kannatada ka summuti."
3) kräss nr 3 oli seesama liivaste laagrite teema. Suht karm pauk, kuna kopter oli lõppfaasis täielikult juhitamatu. Aga huvitav kogemus, sest kokku kestis see võitlus vähemalt minuti (uskuge, see tundub sajandina).
23.6.2002 - Teise lennu keskel kaotas kopter seletamatult juhitavuse raadiohäire tõttu. Oletatavaks põhjuseks kas elektritoite häire (vana lüliti), kellegi samal sagedusel sisselülitatud raadio või laagri välisosa liikumahakkamine laagripuksis.
3. kräss. Katki: 1 pealaba, flybar, põiktelg, põiktelje puks, üks topeltlink, rootoripea keskosa, raadioalus, peatelg ja selle laagrid, peatelje piiraja, peahammasratas, sidurikell, sidur, sidurikella hoidja laagrid, sabatoru, 1 sabalaba, sabatelg."
4) kräss nr 4 oli kärsitus peale pikka varuosade ootamist. Sabalingi pikkus oli paigast ära, aga lolli peaga arvasin, et mis see siis ära ei ole õhus trimmi kruttida. See-eest jäid lumele super vinged krässimisjäljed (olemas ka veebis pildina) ja see kräss oli küll 100% raha väärt.
17.11.2002 - "Minu lend katkes mõtlematu sabatrimmimismeetodi tõttu, jättes lumele väga huvitavad jäljed: kõigepealt purunesid sabatiivikud ja saba servas lumele paari meetri suuruse kriipsu, seejärel käisid mööda maad peatiivikud, jättes sinna meetripikkuse vöötide ala.. Kopter tegi pool silmust, lendas raadioalusega vastu maad ja jäi siduri vabakäigul mootori töötades sinna lamama.. Kahjustused: pea ja sabalabad, pealabahoidja ja üks pisike kaksiklink, flybar telg, VAID põiktelg ja tema laagrid (?!), raadioalus, üks peatelje laager nõrgalt kahjustunud, sabaülekande korpus ja veidi mõlkis sabatoru.. KõIK muud teljed ja laagrid tunduvad korras olema! Kahju ca 2000 eek, kui servode pistikud ja elektroonika ise on terve või muid kahjusid ei ilmne."
http://www.heli-web.com/content.html?idx=1&topic=myheli (6 pilti)
Järgmisest perioodist meenub ca kaks kuni kolm korda püstkurvi ajal päikesesse sõitmine ja orientatsiooni kadumine. Need olid kõik veidi erinevad kuid kannavad üldnimetust esimesed kiire ja kauge lennutamise kogemused mitte kõige kontrastsema kabiiniga kopteril. Korra vale mudeli
valimine raadiost (kas midagi katki läks ei mäleta). Kindlasti midagi veel... Ahjah, see oli aeg, kus kusagilt ei saanud sellist JR Ergo paaki sobivat õhukeseseinalist kütusevoolikut, mis CoolPowerile vastu peab (ainuke teadaolev bränd on Hirobo originaalvoolik, kÕik muud mädanevad läbi) Kuna seda sisuliselt
kontrollida oli väga raske, siis sisuliselt igal teisel juhul sai sellest aru vaid siis, kui mootor poole paagi pealt seisma jäi... Vähemalt korra tähendas see krässi.
Vähemalt korra sai tuvastatud, et autorotatsiooni käigus paarsada meetrit lähemale vastu tugevat tuult ikka ei tule..
Siis meenuvad mõned hilisemad krässid selililennu ja flippide harjutamisel. Korra ununes lennureziimi lüliti hovering reziimi ja negatiivseid labanurkasid ei olnud ega tulnud. Korra kadus orientatsioon. Korra läks pimedas ja kaugel poosetamise nahka. See oli sisuliselt
minu viimane _karm_ kräss, vist 2005 sügis või oli see juba 2006 varakevad.. või 2005 varakevad...
2006 tõi kaasa sellised pisiviperused:
- pealtvaatajaga vestlemise ajal paagi tühjenemine. Kopter oli kaugel ja madalal, seega maandumine ebatäpne. Konsentratsioon oli hajunud ning seetõttu sain lahti (täiesti mõttetult) telikust, vist ka labadest, rootoripea võllidest ja laagritest.
- autorotatsiooni lõppfaasis liiga karm põke maaga. Tulemus ei meenu, ilmselt labad/võllid/telik.
- jalgupidi pöörlevasse rootorisse astumine. Ilm oli vihmane ja prillid märjad ning mingi harjumus toimis 2 cm valesti. Katkine laba (ja jalg). Seni ainuke kord, kus laba katkiminek POLE kaasa tulnud võllide ega laagrite purunemist.
ja lisaks seletamatu kräss HeliCampil. Tulemuseks piruetti tegeva kopteriga vastu asfalti. Eagle2 kontekstis suht ebameeldiv mats: süsinik kereplaadid üksi maksavad varanduse. Samas oli see üliõnnelik, katki VAID: Pea ja sabalabad, võllid/laagrid, kereplaat, alumine nurkraud, esimene raam, raadioalus, telik. Paar kriimu kabiinil ja sumpsil.
Kogu selle aja jooksul on krässimisel pihustunud üks GY401 güro (labatükiga lagipähe), 1 sumps ja mootori korpus. Kaks või kolm kütusepaaki. Kümmekond paari labasid. Tegelt võiks üritada täpsemalt kokku lugeda kui aega saan...
Aga jah, kunagi on meil olnud ka selliseid võistluseid (mina veel ei osalenud):
http://www.heli-web.com/content.html?lk ... opic=pics9
Protokoll: http://www.heli-web.com/content.html?lk ... mpetitions
I.
Proovin meenutada esimest aastat (talv 2001 kuni talv 2002):
1) kräss nr 1 oli see labapoldi värk. tulemuseks labade, sabatoru, vastavate võllide ja laagrite vahetus. Nagu öeldud, vältimiseks oleks piisanud vastava teadmise olemasolust. Ehk siis, kräss juhtus tuules hõljutamisel. Mingil hetkel tuli vastutuult maandumine, _veidi liiga suure hooga_, aga kuna 1) labad olid puust ehk suht rasked 2) poldid olid liiga lahti 3) pitch oli negatiivne 4) tuul puhus labadele "selga" 5) põkkumine maaga oli tugevam -> siis laba puutus vastu sabatoru.
Päevik väidab, et: "10.11.2001 kräss Keilas, 1 paagitäis.
Tugev tuul, teise paagitäie esimene känguruhüpe pärituult lõpeb sabatoru tabamisega labade poolt. Purunevad labad, sabatoru, stabilisaator, üks servovarda kinnitus, kõveraks läheb ka peatelg. Remondi käigus tuleb peaaegu kogu kopter lahti võtta ja taas häälestada - see annab kopteri "nullist" kokkupanemisega samaväärse kogemuse."
See oli muide minu neljas paagitäis
Päevikust leiab muudki huvitavat:
7.4.2002 läks startimisel pooleks peahammasratta kinnituspolt. Liiga kõvasti ja liiga mitu korda kinni-lahti pingutatud.. Krässiks on seda muidugi palju nimetada.
08.6.2002 Maandumisel keerutas tolm ülesse ilmselt mingi kivikese, mis lõi 9x5 mm suure ja 1 mm sügava lohu ühe laba esiküljele.
14.6.2002-16.6.2002 Soomes Sami Juice kopteri laiba järel. sellest sai hiljem minu teine Ergo ("Phoenix").
2) kräss nr 2 oli vastu päikest lennutades rikkudes ohutustehnikat - kopter sattus osaliselt auto ja minu vahele. Tekkis paanika ja auto säästmiseks ei tõmmanud pitchi ülesse, sest polnud vastu päikest pimestunult enam päris kindel kumbat pidi kaldu kopter oli. Kopter tuli vastu asfaltplatis. Kinni pidades ohutustehnika reeglitest ning lennutades muruplatsil ning mitte vastu päikest poleks juhtunud...
01.5.2002 Irus - "Vastupäikest laisku kaheksaid treenidest peitis kopter ennast ära ja pidasin paremaks kopteri parandamist kui auto mõlkimist. Kräss #2, keerasin kopteri külili maha. Vahetamist vajasid: labad, flybar, peatelg, peatelje laagrid, rootoripea pikitelg, selle kummid, radiaal ja jõulaagrid, sabatoru, telik, sabaülekande rihm. Kogu kopter tuli lahti võtta, et kereraame rihti ajada. Veidi sai kannatada ka summuti."
3) kräss nr 3 oli seesama liivaste laagrite teema. Suht karm pauk, kuna kopter oli lõppfaasis täielikult juhitamatu. Aga huvitav kogemus, sest kokku kestis see võitlus vähemalt minuti (uskuge, see tundub sajandina).
23.6.2002 - Teise lennu keskel kaotas kopter seletamatult juhitavuse raadiohäire tõttu. Oletatavaks põhjuseks kas elektritoite häire (vana lüliti), kellegi samal sagedusel sisselülitatud raadio või laagri välisosa liikumahakkamine laagripuksis.
3. kräss. Katki: 1 pealaba, flybar, põiktelg, põiktelje puks, üks topeltlink, rootoripea keskosa, raadioalus, peatelg ja selle laagrid, peatelje piiraja, peahammasratas, sidurikell, sidur, sidurikella hoidja laagrid, sabatoru, 1 sabalaba, sabatelg."
4) kräss nr 4 oli kärsitus peale pikka varuosade ootamist. Sabalingi pikkus oli paigast ära, aga lolli peaga arvasin, et mis see siis ära ei ole õhus trimmi kruttida. See-eest jäid lumele super vinged krässimisjäljed (olemas ka veebis pildina) ja see kräss oli küll 100% raha väärt.
17.11.2002 - "Minu lend katkes mõtlematu sabatrimmimismeetodi tõttu, jättes lumele väga huvitavad jäljed: kõigepealt purunesid sabatiivikud ja saba servas lumele paari meetri suuruse kriipsu, seejärel käisid mööda maad peatiivikud, jättes sinna meetripikkuse vöötide ala.. Kopter tegi pool silmust, lendas raadioalusega vastu maad ja jäi siduri vabakäigul mootori töötades sinna lamama.. Kahjustused: pea ja sabalabad, pealabahoidja ja üks pisike kaksiklink, flybar telg, VAID põiktelg ja tema laagrid (?!), raadioalus, üks peatelje laager nõrgalt kahjustunud, sabaülekande korpus ja veidi mõlkis sabatoru.. KõIK muud teljed ja laagrid tunduvad korras olema! Kahju ca 2000 eek, kui servode pistikud ja elektroonika ise on terve või muid kahjusid ei ilmne."
http://www.heli-web.com/content.html?idx=1&topic=myheli (6 pilti)
Järgmisest perioodist meenub ca kaks kuni kolm korda püstkurvi ajal päikesesse sõitmine ja orientatsiooni kadumine. Need olid kõik veidi erinevad kuid kannavad üldnimetust esimesed kiire ja kauge lennutamise kogemused mitte kõige kontrastsema kabiiniga kopteril. Korra vale mudeli
valimine raadiost (kas midagi katki läks ei mäleta). Kindlasti midagi veel... Ahjah, see oli aeg, kus kusagilt ei saanud sellist JR Ergo paaki sobivat õhukeseseinalist kütusevoolikut, mis CoolPowerile vastu peab (ainuke teadaolev bränd on Hirobo originaalvoolik, kÕik muud mädanevad läbi) Kuna seda sisuliselt
kontrollida oli väga raske, siis sisuliselt igal teisel juhul sai sellest aru vaid siis, kui mootor poole paagi pealt seisma jäi... Vähemalt korra tähendas see krässi.
Vähemalt korra sai tuvastatud, et autorotatsiooni käigus paarsada meetrit lähemale vastu tugevat tuult ikka ei tule..
Siis meenuvad mõned hilisemad krässid selililennu ja flippide harjutamisel. Korra ununes lennureziimi lüliti hovering reziimi ja negatiivseid labanurkasid ei olnud ega tulnud. Korra kadus orientatsioon. Korra läks pimedas ja kaugel poosetamise nahka. See oli sisuliselt
minu viimane _karm_ kräss, vist 2005 sügis või oli see juba 2006 varakevad.. või 2005 varakevad...
2006 tõi kaasa sellised pisiviperused:
- pealtvaatajaga vestlemise ajal paagi tühjenemine. Kopter oli kaugel ja madalal, seega maandumine ebatäpne. Konsentratsioon oli hajunud ning seetõttu sain lahti (täiesti mõttetult) telikust, vist ka labadest, rootoripea võllidest ja laagritest.
- autorotatsiooni lõppfaasis liiga karm põke maaga. Tulemus ei meenu, ilmselt labad/võllid/telik.
- jalgupidi pöörlevasse rootorisse astumine. Ilm oli vihmane ja prillid märjad ning mingi harjumus toimis 2 cm valesti. Katkine laba (ja jalg). Seni ainuke kord, kus laba katkiminek POLE kaasa tulnud võllide ega laagrite purunemist.
ja lisaks seletamatu kräss HeliCampil. Tulemuseks piruetti tegeva kopteriga vastu asfalti. Eagle2 kontekstis suht ebameeldiv mats: süsinik kereplaadid üksi maksavad varanduse. Samas oli see üliõnnelik, katki VAID: Pea ja sabalabad, võllid/laagrid, kereplaat, alumine nurkraud, esimene raam, raadioalus, telik. Paar kriimu kabiinil ja sumpsil.
Kogu selle aja jooksul on krässimisel pihustunud üks GY401 güro (labatükiga lagipähe), 1 sumps ja mootori korpus. Kaks või kolm kütusepaaki. Kümmekond paari labasid. Tegelt võiks üritada täpsemalt kokku lugeda kui aega saan...
Aga jah, kunagi on meil olnud ka selliseid võistluseid (mina veel ei osalenud):
http://www.heli-web.com/content.html?lk ... opic=pics9
Protokoll: http://www.heli-web.com/content.html?lk ... mpetitions
I.
krässi hinnast:
keskmine kräss 50se sisepõlekaga maksab muide umbes:
labad pluss peavõll pluss laagrid. Mõnikord lisaks sabatoru, või põiktelg ja labahoidjate survelagrid. Plastkopteri korral pole hullu kui ka midagi lisaks katki läheb. Ehk siis tõesti paari-kolme tonni kanti. Kõige kallimad jupid on labad ise...
Siinkohal ei saa jätta mainimata, et samas Eagle süsinikust kereplaatide komplekt maksab eee... oli vist 230 usd Õnneks on aegajalt juhtunud ka selliseid imesid, et tutikaid varuosasid saab listihinnast KORDI odavamalt. Kui ma väga ei eksi, siis needsamad plaadid sain reaalselt 50usd eest (ja mitte bayst, vaid poest!), mis kipub olema odavam kui nende valmistamiseks kuluva ekvivalentse koguse tooraine hind ebays. Kusjuures, too ebayst saadud sysinikplaadi kvaliteet ei ole ligilähedanegi originaali valmistamisel kasutatud materjaliga - paksustolerants, pinnatöötluse kvaliteet, optiliste vigade puudumine jms. on eri klassist.
I.
keskmine kräss 50se sisepõlekaga maksab muide umbes:
labad pluss peavõll pluss laagrid. Mõnikord lisaks sabatoru, või põiktelg ja labahoidjate survelagrid. Plastkopteri korral pole hullu kui ka midagi lisaks katki läheb. Ehk siis tõesti paari-kolme tonni kanti. Kõige kallimad jupid on labad ise...
Siinkohal ei saa jätta mainimata, et samas Eagle süsinikust kereplaatide komplekt maksab eee... oli vist 230 usd
Õnneks on aegajalt juhtunud ka selliseid imesid, et tutikaid varuosasid saab listihinnast KORDI odavamalt. Kui ma väga ei eksi, siis needsamad plaadid sain reaalselt 50usd eest (ja mitte bayst, vaid poest!), mis kipub olema odavam kui nende valmistamiseks kuluva ekvivalentse koguse tooraine hind ebays. Kusjuures, too ebayst saadud sysinikplaadi kvaliteet ei ole ligilähedanegi originaali valmistamisel kasutatud materjaliga - paksustolerants, pinnatöötluse kvaliteet, optiliste vigade puudumine jms. on eri klassist. I.
Simu > odav kopter > täislaks poolt olen kahe käega! Aga ise tegin esimsesed lennud Trex450 väikese elektrikopteriga. Ei kurda küll, meeletult stabiilseks saab teha (lisades raskused flybari otsa jms väiksed nüansid). Ok, ei oma võrdlusmomenti suurte bensukate või sisepõlemismootoriga kopteritega ja võibolla kunagi ei astu seda teed. Aga esimseseks kopteriks Trex450 sobib küll minumeelest. Eeliseks on see, et Finless Bob'i poolt on tehtud nii ehitamis kui timmimisvideod inglise keeles (kogupikkusega mitu-mitu tundi). Nende abil saab ka täiesti võihik oma kopteri adekvaatselt kokku panna ja ära timmida. Videod on saadaval RunRyderi foorumis Finless Bob'i sektsioonis. Seal on näidatud ära kõik, kuhu panna threadlocki, kuidas rootoripea kokku käib, kuidas labanurka nimida, kuidas CCPM liikumist ühtlustada jne.ints wrote:Jah, on küll mõtet minna teed simu -> odav -> kallis.
30st sisepõlekat ega pisikest elektrikat esimeseks kopteriks ei soovita. Kas liiga raske õppida või vastupidi, liiga kaugel tegelikust tundest...
Teine Trex450 eelis on see, et teda saab ka tagahoovis lennutada. Ise tegin elu esimese lennu suvila hoovis kadaka, vahtra ja tamme vahel... kus oli vaba ruumi umbes 10x10x10m.
Kolmas Trex450 eelis on see, et ta on väike, lihtne kaasa võtta ja lihtne ehitada/hooldada. Võib vabalt kohvri köögilaual lahti võtta ja teed vajalikud toimingud ära. 50 või 90 mõõdus kopteri lammutamiseks peab ikka üks väga korralik töölaud olema!
Neljas Trex450 eelis on see, et pistik.com laos on vajaminevad jupid kohapeal olemas. Veebruari keskpaigaks on enamik kuluvadi juppe olemas, hetkel ainult peamised (OWB, ülekanded jms). Trex450 kopterdajaid peaks Eestis olema ikka viis-kuus tükki juba küll.
Endal on järgmine samm eeldatavasti Trex600, mille jupid on veel odavamad, kui Trex450 omad kui juba juppide hindades juttu tuli. Trex450 jupid ei maksa ka suurt midagi + näiteks main shaft on 3-ne komplekt, flybar rod on 2-ne komplekt jne. Niiet varuosa hinda vaadates tuleb kindlasti ka seda arvestada, mitu tk komplektis on!
Lauri Laidna - www.pistik.com
toetan suuresti Laurit.
ainult nädalavahetusel lennata on vähemalt alguses vähe, tähtis on tihedus. seega oluline lennutamise koht. kui võimalik oma maja taga põllul siis suur sisepõlekas on ok. kui aga platsile sõiduks läheb ikka 1/2+ tundi siis kokkuvõttes aja- ja ka bensukulu on suured. väikese ja elektrika jaoks leiab koha kergemalt. ise harjutan hõljutamist ja pöördeid Tallinna kesklinnas kortermaja hoovis 100m välisministeeriumist ja 150m usa saatkonnast. hommikul enne tööleminekut 15min suts, päeval tööl akud täis, töölt tulles jälle. lisaks jätkub juba hommikul saadud kaifist pikalt päeva peale
t-rex 450 ei oska kommenteerida. ise soovitaksin pigem järgmist 700-900 klassi elektrikat (mitte 90, siin näitavad arvud rootori diameetrit) e siis eolo/spirit või quick ep-8. on stabiilsemad ja annavad juba suurema kopteri tunde ja alustada saab sama väikeselt platsilt kui t-rex 450ga. kahjuks valik selles suuruses väike ja hinnad lähenevad suuremate omadele. eolot kasutatakse ka kaameraplatformina, niiet kui on juba vähegi julgust siis võib sellele odava digiseebika külge riputada ja saab pildistamise tunde kätte. Kristian võib ka seda näidata.
ainult nädalavahetusel lennata on vähemalt alguses vähe, tähtis on tihedus. seega oluline lennutamise koht. kui võimalik oma maja taga põllul siis suur sisepõlekas on ok. kui aga platsile sõiduks läheb ikka 1/2+ tundi siis kokkuvõttes aja- ja ka bensukulu on suured. väikese ja elektrika jaoks leiab koha kergemalt. ise harjutan hõljutamist ja pöördeid Tallinna kesklinnas kortermaja hoovis 100m välisministeeriumist ja 150m usa saatkonnast. hommikul enne tööleminekut 15min suts, päeval tööl akud täis, töölt tulles jälle. lisaks jätkub juba hommikul saadud kaifist pikalt päeva peale
t-rex 450 ei oska kommenteerida. ise soovitaksin pigem järgmist 700-900 klassi elektrikat (mitte 90, siin näitavad arvud rootori diameetrit) e siis eolo/spirit või quick ep-8. on stabiilsemad ja annavad juba suurema kopteri tunde ja alustada saab sama väikeselt platsilt kui t-rex 450ga. kahjuks valik selles suuruses väike ja hinnad lähenevad suuremate omadele. eolot kasutatakse ka kaameraplatformina, niiet kui on juba vähegi julgust siis võib sellele odava digiseebika külge riputada ja saab pildistamise tunde kätte. Kristian võib ka seda näidata.
Elektrimootoriga kopteri mehaanika eluiga on suurusjärk suurem. Elektrimootori momendi muutus pöörde jooksul on suhteliselt püsiv väärtus. Kolbmootori pööre on plahvatus, meeletu kiirendus ja edasi inertsiga uue plahvatuseni - siis tsükliline ja mehaanika "annab otsad" väga palju varem. Eelduseks muidugi, et ise peeneks ei lase.
Õppimise seisukohalt on elektrikas ideaalne ja kütuserahaga võidab samuti oluliselt.
Õppimise seisukohalt on elektrikas ideaalne ja kütuserahaga võidab samuti oluliselt.
trex450-ga olen edukalt ka Mustamäel maa-aluse parkla katusel lennanud... see mul lähim taoline plats, 2 minutit autoga sõitu ja kohal... üks lend ja koju tagasi! Kui viitsiks, laseks 2 akut tühjaks, see teeb kokku kuni 30 minutit, mis on üheks päevaks piisav! Eks linnas on häireid rohkem, inimesi ja muid segavaid tegureid, kuid kui mingi algtase käes on ja kellegi turvalisus ohus pole, siis on mugav küll!
trex450 on täislastis 700g kanti ja maksimaalne lennukaal umbes 1000g kanti. Seega 300-400g lasti annab peale panna!
Eks veidi suurema rootoridiameetriga (Trex on kuni 700mm) oleks ehk õigem, ise valisin Trex'i selle populaarsuse tõttu ja nö out-of-box on ta juba täiesti 3D valmis. Muidugi tuleb pill ümber seadistada algaja settingutelt 3D lennuks... vähemalt minul kopteri taha midagi ei jää, piloot laisk ja ei viitsi lennutada
trex450 on täislastis 700g kanti ja maksimaalne lennukaal umbes 1000g kanti. Seega 300-400g lasti annab peale panna!
Eks veidi suurema rootoridiameetriga (Trex on kuni 700mm) oleks ehk õigem, ise valisin Trex'i selle populaarsuse tõttu ja nö out-of-box on ta juba täiesti 3D valmis. Muidugi tuleb pill ümber seadistada algaja settingutelt 3D lennuks... vähemalt minul kopteri taha midagi ei jää, piloot laisk ja ei viitsi lennutada
Lauri Laidna - www.pistik.com
Nonii, ongi käes igipõline teema, kumb parem: kas sisepõlekas või elektrikas... Tegelikult on see paljuski maitseasi, tegurid mis on olulised on IMHO natukene teises kohas.
Ehk, minu arvates oleks mõistlik teha eeltoodusse paar täpsustust:
1. Mehhaanika võimalik eluiga ei ole reaalselt oluline piirang. St, kopter vananeb eelkõige tänu moraalsele vananemisele. Ehk siis lihtlabaselt - varuosasid pole enam saada. Elektrikopterid on tehnoloogiliselt uustulnukad, mudelite vahetumine toimub kiiremas taktis. Ilmselt vananeb pigem elektrikas seetõttu moraalselt kiiremini ;-(
2. Elektrimootorid tekitavad pisemat vibratsiooni, mistõttu kaamerakinnitus võib olla oluliselt lihtsam.
3. Elektrikopterite kandevõime on viimasel ajal lähenenud jõudsasti sisepõlekate kandevõimele.
4. Kindlasti on ka elektrikopteriga alustamine ok, kui ta on piisavalt suur. 50-se sisepõleka üks pealaba on 550 kuni 600mm pikk. Sama pikkade labadega elektrikas on täpselt sama hea või isegi parem, sest sisepõlemismootori segu timmimisega seonduvad aspektid jäävad ära. Õppimine lihtsustub.
5. Kahjuks on elektrikate akud endiselt jube kallid. Paar-kolm komplekti (õppides oleks hea teha min. 2..3 lendu järjest, veel parem kui 4. Lennu pikkus võiks olla 15 minutit või kauem..) akusid plus laadija plus balancer teeb välja päris palju galloneid kütust. Aku võimalik seebistumine ning vananemine või riknemine krässis lisab hinda/riski. Samas ei saa näpud õliseks. Küll võib aga põlema minna auto või maja..
6. Peebu ja Lauri point harjutamiskoha mõõtudest aga on minu arvates ÄÄRMISEL OLULISE väärtusega märkus. St, kui pisem kopter tähendab võimalust tihedamalt harjutada on see ülioluline pluss. Samas, suurema kopteri hea timmimine on lihtsam ning kopter on stabiilsem = lendab paremini, huvi ei kao õppimise käigus nii kergesti. Kõige parem oleks seega omada kodus täismõõtudega harjutusplatsi;) Kuivõrd hea idee on kodus RC seadmeid kasutada sõltub konkreetsest juhust ja sisemisest kindlusest, et 2km raadiuses ei tule keegi samasugusele suurepärasele ideede, samal kanalil. SpreadSpectrum saatjate levimisel väheneb see risk ehk aktsepteeritavale tasemele.
Ehk siis, otsustama peab igaüks ise. Mul on kyll kah mõned (liiga pisikesed) elektrikad, aga need tolmavad paraku riiulis. Teisalt, Kristjan jälle plaanis vähemalt vahepeal igasugustest sisepõlekatest üldse loobuda.. Maitsed, võimalused, eesmärgid on erinevad.
I.
Tegelikult on see paljuski maitseasi, tegurid mis on olulised on IMHO natukene teises kohas.Ehk, minu arvates oleks mõistlik teha eeltoodusse paar täpsustust:
1. Mehhaanika võimalik eluiga ei ole reaalselt oluline piirang. St, kopter vananeb eelkõige tänu moraalsele vananemisele. Ehk siis lihtlabaselt - varuosasid pole enam saada. Elektrikopterid on tehnoloogiliselt uustulnukad, mudelite vahetumine toimub kiiremas taktis. Ilmselt vananeb pigem elektrikas seetõttu moraalselt kiiremini ;-(
2. Elektrimootorid tekitavad pisemat vibratsiooni, mistõttu kaamerakinnitus võib olla oluliselt lihtsam.
3. Elektrikopterite kandevõime on viimasel ajal lähenenud jõudsasti sisepõlekate kandevõimele.
4. Kindlasti on ka elektrikopteriga alustamine ok, kui ta on piisavalt suur. 50-se sisepõleka üks pealaba on 550 kuni 600mm pikk. Sama pikkade labadega elektrikas on täpselt sama hea või isegi parem, sest sisepõlemismootori segu timmimisega seonduvad aspektid jäävad ära. Õppimine lihtsustub.
5. Kahjuks on elektrikate akud endiselt jube kallid. Paar-kolm komplekti (õppides oleks hea teha min. 2..3 lendu järjest, veel parem kui 4. Lennu pikkus võiks olla 15 minutit või kauem..) akusid plus laadija plus balancer teeb välja päris palju galloneid kütust. Aku võimalik seebistumine ning vananemine või riknemine krässis lisab hinda/riski. Samas ei saa näpud õliseks. Küll võib aga põlema minna auto või maja..
6. Peebu ja Lauri point harjutamiskoha mõõtudest aga on minu arvates ÄÄRMISEL OLULISE väärtusega märkus. St, kui pisem kopter tähendab võimalust tihedamalt harjutada on see ülioluline pluss. Samas, suurema kopteri hea timmimine on lihtsam ning kopter on stabiilsem = lendab paremini, huvi ei kao õppimise käigus nii kergesti. Kõige parem oleks seega omada kodus täismõõtudega harjutusplatsi;) Kuivõrd hea idee on kodus RC seadmeid kasutada sõltub konkreetsest juhust ja sisemisest kindlusest, et 2km raadiuses ei tule keegi samasugusele suurepärasele ideede, samal kanalil. SpreadSpectrum saatjate levimisel väheneb see risk ehk aktsepteeritavale tasemele.
Ehk siis, otsustama peab igaüks ise. Mul on kyll kah mõned (liiga pisikesed) elektrikad, aga need tolmavad paraku riiulis. Teisalt, Kristjan jälle plaanis vähemalt vahepeal igasugustest sisepõlekatest üldse loobuda.. Maitsed, võimalused, eesmärgid on erinevad.
I.
T-Rex 600 täiesti TIPTOP ja eriti kui support ja ladu on koha peal (Tallinnas 
) andke aga tuld.
Samas mina ei arva, et algaja ei tohiks sisepõlekaga alustada kuna mootorijamad võivad pidurdama hakata. Arvan, et LiPode laadimine ja ladustamine on oluliselt rohkem peavalu valmistav kui mootori timmimine ja käimashoidmine. Lisaks sisepõleka linnasisene lennutamine...
Ja kui konkreetselt rääkida kasutajast aj, kes nii ehk naa müttab looduses pidevalt, ei näe ma lennutusplatside olemasoluga kuskil lõunamaakonnas probleeme.
Jutt käis juba JR GSR`ist. Lennuaja poolest on ta elektrikatest ja metanoolmootoritest peajagu üle. Ainus probleeb, nagu mainitud sai, on "crash cost", mida T-Rexiga võrrelda ei saagi.
K.
) andke aga tuld.Samas mina ei arva, et algaja ei tohiks sisepõlekaga alustada kuna mootorijamad võivad pidurdama hakata. Arvan, et LiPode laadimine ja ladustamine on oluliselt rohkem peavalu valmistav kui mootori timmimine ja käimashoidmine. Lisaks sisepõleka linnasisene lennutamine...
Ja kui konkreetselt rääkida kasutajast aj, kes nii ehk naa müttab looduses pidevalt, ei näe ma lennutusplatside olemasoluga kuskil lõunamaakonnas probleeme.
Jutt käis juba JR GSR`ist. Lennuaja poolest on ta elektrikatest ja metanoolmootoritest peajagu üle. Ainus probleeb, nagu mainitud sai, on "crash cost", mida T-Rexiga võrrelda ei saagi.
K.
Küsimus, et mis kulub ja mis varuosasid põhiliselt läheb??? Tahaks teada, aga veel ei tea.lihtlabaselt - varuosasid pole enam saada
Vibratsioon ongi see eri mootorite pöördemomendi ühtlus ühe pöörde jooksul (eeldusel, et muu on tasakaalus), mis kolbmootoril on lootusetu.
T.Rex450-e 3s aku, umbes 2000 mAh pole sugugi kallis. E-bayst sain uhiuue sellise 325 krooniga. 50€ sealt head 3s akut saada on ülireaalne.
Suurema elektrika mingi 6s 5000 mAh on tõesti kallis.
Ma ei vaidle seda põhimõttelist vaidlust, vaid usun siiralt, et mingi T-Rex450 on tõesti üks parimaid ja odavamaid alustamise võimalusi.
Näide sellest, mida letilt võetud mudel suudab maailmameistri käes:
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=445
Trex600 varuosasid saab ehk suve poole laos hoida, kui keegi on ka reaalselt seda kopterit lennutamas seni pole nagu mõtet...
Muideks julgen väita, et tänasel päeval võib olla elektrikopteri tõstejõud täiesti võrreldav sisepõlemismootori omaga. Seda põhjusel, et brushless elektriootorid on juba võimsamad, kui sisepõlemismootorid (arvestagem ka kasutegurit ehk väljudvõimsust!). Elektrimootoriga kopteri tõstejõudu vähendab muidugi kobakas aku, mis sisepõlekal on ainult kütuse kaal...
Elektrika ainus puudus... ei kipu kuidagi autorotatsiooni harjutama
seni pole nagu mõtet...Muideks julgen väita, et tänasel päeval võib olla elektrikopteri tõstejõud täiesti võrreldav sisepõlemismootori omaga. Seda põhjusel, et brushless elektriootorid on juba võimsamad, kui sisepõlemismootorid (arvestagem ka kasutegurit ehk väljudvõimsust!). Elektrimootoriga kopteri tõstejõudu vähendab muidugi kobakas aku, mis sisepõlekal on ainult kütuse kaal...
Elektrika ainus puudus... ei kipu kuidagi autorotatsiooni harjutama
Lauri Laidna - www.pistik.com
ok. plaan on nüüd vist koos. Müttan kuu-kaks simuga, siis üritan kokku panna ja lendama saada ühe trexi ja siis on mul ehk ka pilt selge, kuna ja mis tehnikaga oma ülejäänud projekti kallale minna saaks.
Aga kumb, 600 või 450? Esimesel nagu näha varuosadega kohapeal natuke hapud lood veel, samas eelistaks ma suuremat lendajat. On neil veel peale suuruse mõni oluline erinevus?
Aga kumb, 600 või 450? Esimesel nagu näha varuosadega kohapeal natuke hapud lood veel, samas eelistaks ma suuremat lendajat. On neil veel peale suuruse mõni oluline erinevus?
Tulles tagasi nüüd esimese kopteri valiku juurde, siis mida ma nüüd teeks teisiti -
Hetkeolukorras trex 450le alternatiivi ei näe - seda tänu Laurile, kes Eestisse asja kätte toob ja ka varuosi pakub.
Eksootikaga saaks ilmselt juppide tellimine keerulisem olema.
Raudselt oleks mul oluliselt rohkem lennutunde, kuna 15 minutit õuepeal põristamiseks ikka leiab. Praeguse raptoriga ma seda teha ei saa, lihtsalt minu oskuste jaoks ei jagu õues piisavalt ruumi. Samas igakord mingi mitukümmend km sõitu platsile ja pärast tagasi, kulutavad just sellise aja, et lendamiseks aega enamasti ei jaguks.
Akulaadija ostaks perspektiiviga. Et kunagi ka suurema elektrikopteri muretsen.
Samas, kui aeg või plats probleemiks poleks, võib ka julgelt suurema kopteriga alustada.
Hetkeolukorras trex 450le alternatiivi ei näe - seda tänu Laurile, kes Eestisse asja kätte toob ja ka varuosi pakub.
Eksootikaga saaks ilmselt juppide tellimine keerulisem olema.
Raudselt oleks mul oluliselt rohkem lennutunde, kuna 15 minutit õuepeal põristamiseks ikka leiab. Praeguse raptoriga ma seda teha ei saa, lihtsalt minu oskuste jaoks ei jagu õues piisavalt ruumi.
Samas igakord mingi mitukümmend km sõitu platsile ja pärast tagasi, kulutavad just sellise aja, et lendamiseks aega enamasti ei jaguks.Akulaadija ostaks perspektiiviga. Et kunagi ka suurema elektrikopteri muretsen.
Samas, kui aeg või plats probleemiks poleks, võib ka julgelt suurema kopteriga alustada.
Trex600 puhul on kallim aku ja servod. Vastuvõtja (PCM) güro (GY401) oleksid samad mõlemal kopteril. Varuosad peaksid Trex600 odavamad olema.
Kõige suurem hinnavahe peaks tulema akust. Üritan Trex600 komplekti kokku lüüa soovituste ja populaarsuse (mida kõige rohkem kasutatakse) järgi...
Trex600 on ise-enesest juba ka päris adekvaatne kaamera-kopter. Hetkel ei oska peast öelda, palju ta lisa-raskust tõsta jõuab, kuid kindlasti üle 500g.
Kõige suurem hinnavahe peaks tulema akust. Üritan Trex600 komplekti kokku lüüa soovituste ja populaarsuse (mida kõige rohkem kasutatakse) järgi...
Trex600 on ise-enesest juba ka päris adekvaatne kaamera-kopter. Hetkel ei oska peast öelda, palju ta lisa-raskust tõsta jõuab, kuid kindlasti üle 500g.
Lauri Laidna - www.pistik.com
[J] - katki minevad asjad on tegelt eelpool kirjas.
Ok, korra veel:
1) labad ja stabilisaatorivardad
2) labade katkiminemise üks vorme on sabatorusse jooksmine
3) telik, kui maanduda liiga suure hooga.
Labade katkiminek tähendab reeglina ka vastava võlli või vähemalt vastavate laagrite purunemist. Võlle saab kontrollida klaasplaadil veeretades, kõige pisemgi "viskamine" tähendab, et tuleb välja vahetada.. Sabalabade korral tuleb kontrollidal isaks võllile ka hub-i ehk siis kesktükki. Pealabade korral laperdamisvõlli ja labahoidjate laagreid. Üsna tihti saavad laperdamisvõlli kõveraks minemise käigus pihta ka labahoidja survelaagrid.
Ülejäänu sõltub juba õnnest. Või selle puudumisest. Kui ikka kõvale pinnasele täiskiirusel maha keerata ei jää kopterist suurt midagi alles. Ehk siis kõik muud variandid on ülaltoodu ja kopteri täieliku hävimise vahepealsed. Näiteks teliku purunemisele järgneb kõvema matsu korral kütusepaagi, raamiplaatide, kabiini, mootori, summuti, raadioaluse või mõne keredetaili deformeerumine.
Sabatoru kõveraks minemisega kaasneb tihti ka vastavate tugede ja sabaülekande (rihma või kardaani) purunemine. Lisaks võib pihta saada ka sabaülekande kast, finnid (hmm, neile polegi veel eestikeelset nime.. - äkki sobib "kiil", sest tiiva mõõtu nad ju välja ei anna;).
Kui kräss juhtub nii, et mootor jääb täispööretele läheb katki kindlasti sidurikell, halval juhul peahammasratas, siduri keskosa, mõni sabaülekande lüli...
Kui kräss juhtub suurtel pööretel pöörleva rootoripea abil läheb kindlasti katki mÕni nõrgem lüli pearootoris. Konkreetne sõltub kopterist, näiteks on kaval metallpea korral siiski kasutada plastlabahoidjaid, siis lähevad katki need, mitte mõni teine jupp...
Üldiselt - igal kopterimargil on oma "lemmikosad", mis on tihti ka just disainitud katki minema... Näiteks Eagle2-el on kopruse ja sabatoru vahel spetsiaalselt plastist sabatoru kinnitus, et säästa sabatoru, kardaani, raamiplaate...
Ok, korra veel:
1) labad ja stabilisaatorivardad
2) labade katkiminemise üks vorme on sabatorusse jooksmine
3) telik, kui maanduda liiga suure hooga.
Labade katkiminek tähendab reeglina ka vastava võlli või vähemalt vastavate laagrite purunemist. Võlle saab kontrollida klaasplaadil veeretades, kõige pisemgi "viskamine" tähendab, et tuleb välja vahetada.. Sabalabade korral tuleb kontrollidal isaks võllile ka hub-i ehk siis kesktükki. Pealabade korral laperdamisvõlli ja labahoidjate laagreid. Üsna tihti saavad laperdamisvõlli kõveraks minemise käigus pihta ka labahoidja survelaagrid.
Ülejäänu sõltub juba õnnest. Või selle puudumisest. Kui ikka kõvale pinnasele täiskiirusel maha keerata ei jää kopterist suurt midagi alles. Ehk siis kõik muud variandid on ülaltoodu ja kopteri täieliku hävimise vahepealsed. Näiteks teliku purunemisele järgneb kõvema matsu korral kütusepaagi, raamiplaatide, kabiini, mootori, summuti, raadioaluse või mõne keredetaili deformeerumine.
Sabatoru kõveraks minemisega kaasneb tihti ka vastavate tugede ja sabaülekande (rihma või kardaani) purunemine. Lisaks võib pihta saada ka sabaülekande kast, finnid (hmm, neile polegi veel eestikeelset nime.. - äkki sobib "kiil", sest tiiva mõõtu nad ju välja ei anna;).
Kui kräss juhtub nii, et mootor jääb täispööretele läheb katki kindlasti sidurikell, halval juhul peahammasratas, siduri keskosa, mõni sabaülekande lüli...
Kui kräss juhtub suurtel pööretel pöörleva rootoripea abil läheb kindlasti katki mÕni nõrgem lüli pearootoris. Konkreetne sõltub kopterist, näiteks on kaval metallpea korral siiski kasutada plastlabahoidjaid, siis lähevad katki need, mitte mõni teine jupp...
Üldiselt - igal kopterimargil on oma "lemmikosad", mis on tihti ka just disainitud katki minema... Näiteks Eagle2-el on kopruse ja sabatoru vahel spetsiaalselt plastist sabatoru kinnitus, et säästa sabatoru, kardaani, raamiplaate...
Mis kulub?
Kõige spetsiifilisemad on ilmselt nupu kummid. Laagreid, linke ja lingikuule saab ju asendada suht suvalise margi vastu. Sidurikella hõõrdepinda samuti. Ühesuunalaagrit ehk ka.
Küll võivad mõned plastjupid lihtlabaselt katki minna lihtsalt "kasutamise" käigus. Kasvõi mingi spetskujuga V-link vms. Seda kasvõi tavalise seadistamise käigus veidi rohmakalt linki avades.
Tavaliselt on probleem aga ikka selles, et kasvõi peale pisikrässi pole mingit konkreetset juppi saada ja paljusid neist ei ole isegi CNC pingi olemasolul kuigi mõistlik ise otsast lõpuni järele teha - odavam on osta uus kitt.
Näiteks perek. Murtovaaradel on seismas riiulis üks legendaarne Kalt Whisper. Ma ei mäletagi, kas see vahepeal lendas või mitte, aga igal juhul otsiti taga vist ühte hammasratast ja labahoidjat vms. Tänapäeval võib neid saada vaid juhul, kui õnnestub kellegi uunikumide riiulilt teine samasugune kopter ära osta.
Varuosade probleem ei kehti mitte ainult tootmisest maha võetud kopterite, vaid ka enamuse (vähemtuntud) hiina valmistajate kohta. Kui varuosasid pole, siis neid pole. Samas, mitte ainult hiina... Üldiselt on tark osta kopter, mille varuosasid ei saa mitte ainult ühest polest, vaid mida saab kõikidelt kontinentidelt. Mida suurema leviga on kopter, seda pikemalt talle ka varuosasid valmistatakse. Mida suurema levikuga on kopter, seda pikemalt saab eBayst doonorkoptereid osta... Mida suurema levikuga on kopter, seda pikemalt on ta tootmises... Seda rohkem on 2nd party tuuningosade valmistajaid... jne.
I.
Kõige spetsiifilisemad on ilmselt nupu kummid. Laagreid, linke ja lingikuule saab ju asendada suht suvalise margi vastu. Sidurikella hõõrdepinda samuti. Ühesuunalaagrit ehk ka.
Küll võivad mõned plastjupid lihtlabaselt katki minna lihtsalt "kasutamise" käigus. Kasvõi mingi spetskujuga V-link vms. Seda kasvõi tavalise seadistamise käigus veidi rohmakalt linki avades.
Tavaliselt on probleem aga ikka selles, et kasvõi peale pisikrässi pole mingit konkreetset juppi saada ja paljusid neist ei ole isegi CNC pingi olemasolul kuigi mõistlik ise otsast lõpuni järele teha - odavam on osta uus kitt.
Näiteks perek. Murtovaaradel on seismas riiulis üks legendaarne Kalt Whisper. Ma ei mäletagi, kas see vahepeal lendas või mitte, aga igal juhul otsiti taga vist ühte hammasratast ja labahoidjat vms. Tänapäeval võib neid saada vaid juhul, kui õnnestub kellegi uunikumide riiulilt teine samasugune kopter ära osta.
Varuosade probleem ei kehti mitte ainult tootmisest maha võetud kopterite, vaid ka enamuse (vähemtuntud) hiina valmistajate kohta. Kui varuosasid pole, siis neid pole. Samas, mitte ainult hiina... Üldiselt on tark osta kopter, mille varuosasid ei saa mitte ainult ühest polest, vaid mida saab kõikidelt kontinentidelt. Mida suurema leviga on kopter, seda pikemalt talle ka varuosasid valmistatakse. Mida suurema levikuga on kopter, seda pikemalt saab eBayst doonorkoptereid osta... Mida suurema levikuga on kopter, seda pikemalt on ta tootmises... Seda rohkem on 2nd party tuuningosade valmistajaid... jne.
I.
Katsetus
RealFlight 3.5-s panin T-Rex450-le 10 Ah akut peale ja Selig 4083 profiiliga labad. Lendas normaalasendis päris kenasti. Ainus häda, et järsu jõnksu puhul paindusid labad läbi ja jooksid sabapoomi taha kinni (aku 1,2 kg). Edasine siililegi selge.
Usun, et tulemus "väga jama" ei olnudki ja simulaatoris saab eriti suured vead oma konstruktsioonidelt maha lihvida küll.
Usun, et tulemus "väga jama" ei olnudki ja simulaatoris saab eriti suured vead oma konstruktsioonidelt maha lihvida küll.
Samas julgen arvata, et igausgu ekstreemsete lahenduste puhul on simulaatori tõpärasus väiksem kui tavatingimustes! CSM v10 simu näiteks jookseks selliste mudeli settingute peale tõenäoliselt lihtsalt kokku
Trex450 toodetakse ka mittesümmeetrilise profiiliga labasid (alt sirged), kuid vähemalt sügisel polnud neid kahjuks saada...
Trex450 toodetakse ka mittesümmeetrilise profiiliga labasid (alt sirged), kuid vähemalt sügisel polnud neid kahjuks saada...
Lauri Laidna - www.pistik.com
Omab keegi infot, kas nüüd juba saab seda osta? Kodulehelt võrgupoest justkui jäi mulje, et saab. Vähemalt ostukorvi lubati lisada.Kristjan wrote:Siiski, pidades silmas, et mainitud on 2.5kg kaaluvat kaamerat on ainukeseks võimalikuks kasutatavaks elektrikopteriks Maxi Joker, kuna ainult sellega saab sellist massi üles tõsta selliselt, et lennu- ja manööverdamisvõime veel sälivad. Ka väiksemad kopterid tõstavad sama massi üles, kuid ohutult lennata pole enam nii lihtne kuna ollakse tõstejõu piiri peal.
http://www.minicopter.de/en/Maxi_Joker2.html
See on spetsiaalselt aerofotode ja aerovideode tegemiseks konstrueeritud kopter, mis on momendil maailmas defitsiit ja uuena ei ole seda hetkel võimalik osta - vähemalt nädal aega tagasi veel ei olnud.
Lisaks, oskab keegi öelda, mida täpsemalt lennuvõimeline komplekt sisaldama peaks?
2601 Maxi-Joker 2 TT kit
1030 mainblades Maxi-Joker right/cw 800 mm (2)
1037 tailrotor blades Maxi-Joker 122 mm CF (2)
1620 Plettenberg HP 370/40/A2 Heli (8mm)
1640 controller Kontronik Jazz 55-10-32
Lisaks veel güro, raadio, servod, akud.
Mida see Maxi-Joker 2 TT kit täpsemalt sisaldab? Kas sellest eelmainitud nimekirjast piisab, või on veel midagi tarvis?
Ennetamaks küsimusi, et milleks vaja on, siis tarvis on kopterit ca 1,5-3 kg teadusaparatuuri õhku tõstmiseks. Eelistaks elektrikopterit, kuna see on puhtam ja töökindlam, ning väike vibratsioon tuleb samuti kasuks. Väga pikad lennuajad pole prioriteet, kuna RC kopteriga väga kaugele lennata niikuinii ei saa. Ise lennutada ei oska ja eeldatavasti ei saagi kunagi oskama, seega lennutamise teenus tuleb imselt sisse osta.
Või oskab selle info põhjal keegi mõnda muud kopterit peale maxi joker 2 soovitada? Kuidas Eestis maxi joker 2 varuosade saadavusega lood on?
Joel
Saab osta jah.
TT kit sisaldab kõike, mis vaja, et saba üles tõsta.
Aga - mõni aeg tagasi sai veel valida mitme erineva sabatoru pikkuse ja rihma pikkuse vahel, niiet see tuleb omale selgeks teha. Mina lõikasin omale ise sobiva sabatoru olemasoleva rihma järgi valmis.
Samas kui osta Maxi Joker 2 TT Ord.-No. 2601 siis on see probleem kohe lahendatud.
Varuosade saadavusega lood? Mis lood, tellid ära ja ongi saadud...
1.5-3 kg tõstimisega jääb lennuaeg 8-10min piiridesse. Akupakke seega vaja vähemalt 3 tükki. 12S 5000mAh akupakid on hinnaklassis ca. 8000-10000 eek/tk.
K.
TT kit sisaldab kõike, mis vaja, et saba üles tõsta.
Aga - mõni aeg tagasi sai veel valida mitme erineva sabatoru pikkuse ja rihma pikkuse vahel, niiet see tuleb omale selgeks teha. Mina lõikasin omale ise sobiva sabatoru olemasoleva rihma järgi valmis.
Samas kui osta Maxi Joker 2 TT Ord.-No. 2601 siis on see probleem kohe lahendatud.
Varuosade saadavusega lood? Mis lood, tellid ära ja ongi saadud...
1.5-3 kg tõstimisega jääb lennuaeg 8-10min piiridesse. Akupakke seega vaja vähemalt 3 tükki. 12S 5000mAh akupakid on hinnaklassis ca. 8000-10000 eek/tk.
K.
...kuidas teada saada palju kopter tõsta jaksab? Kas ainult google ja katsetuste abil?
Tööl vähemalt küsitakse ,et kas poodi õlle järgi saab minna:D
Lamav4 proovisin väikest mutrivõtit(kaalu ei mäleta)... umbes meetri kõrgusele tõusis
Ehk siis kas on näiteks mingid ligilähedased numbrid erinevate suurus klassidega kopteritele? Või oleneb see veel millestki muust?
Tööl vähemalt küsitakse ,et kas poodi õlle järgi saab minna:D
Lamav4 proovisin väikest mutrivõtit(kaalu ei mäleta)... umbes meetri kõrgusele tõusis
Ehk siis kas on näiteks mingid ligilähedased numbrid erinevate suurus klassidega kopteritele? Või oleneb see veel millestki muust?
Hirobo EVO 50//T-rex 600FBL //T-rex 450SE //Gaui EP550* // Honey bee king II*//Lama V4*