Selline probleem
Minu esimene Multiplex EasyStari komplektis olnud odav saatja-vastuvõtja komplekt töötab kindlalt kuni 400m raadiuses. 600m on ühenduse katkemine ja sellest põhjustatud servode tõmblemised garanteeritud. OK. Odav värk, mida ikka tahad.
Ostsin omale uue MX-12 saatja, millel ei tohiks nagu signaali nõrkuse probleeme olla. Kahjuks pole see nii. Originaal kvartsidega ja komplektis olnud R700 vastuvõtjaga on tööpiirkond veelgi väiksem. Kui Multiplexi komplekti saata töötas maapinnal sisselükatud antenniga ca. 70m, siis MX-12 35-40m. Kuna saatja signaali tugevus väheneb kauguse ruuduga, on uus MX-12 mitmeid kordi nõrgem.
Selge, et midagi on valesti. Vähemalt üks kahest komponendist ei tööta korralikult. Pinged on kõik OK, olen toitnud nii BEC´ist kui ka eraldi 4.8V patareist. Ei mingit vahet.
Nüüd minu küsimus: Kas oskab keegi soovitada, kus ma saaksin saatja väljatugevust kontrollida, kas või teenustööna. Kuni see küsimus pole selge, pole mõtet mõistatada.
Või oskab keegi siiski mingit muud hüva nõu soovitada?
Võimalikud probleemid MX-12 saatjaga.
Kui tööle jõuan uurin kas olemasolev aparatuur seda võimaldab. Ideejärgi peaks olema võimalik kui seadmed ümber häälestada. Polarisatsioonid, band-id jne.
Samas saaks logaritmilise võimsuse välja ju arvutada lõppastmest tulevate pingete järgi aga siin on vaja korralik valem koostada ning jälle peamurdmist. Kõrgemat matemaatikat vaja meelde tuletada või õigemini meenutada RF loenguid
Muide sul teise vastuvõtjaga pole võimalik proovida? Või siis vastupidi. Kohe peaks pilt selge olema mis värk on. Ning seda, et antenn peab olema väljatõmmatud olekus mitte sees kuna väga suur osa RF- süsteemide võimendamisel on antennil. Ma ütleks selle odava kohta nii, et seal on midagi puus hoopis. (sumbuvused, ülekostvused või kurat teab ehk saadab üldse mingit müra välja aga mitte puhast signaali)Proovi ka väljatiritud antenniga MX-12 süsteemi maapeal.
Otsenähtavuse korral peab signaal päris kaugele levima. Ja levibki.
Samas saaks logaritmilise võimsuse välja ju arvutada lõppastmest tulevate pingete järgi aga siin on vaja korralik valem koostada ning jälle peamurdmist. Kõrgemat matemaatikat vaja meelde tuletada või õigemini meenutada RF loenguid
Muide sul teise vastuvõtjaga pole võimalik proovida? Või siis vastupidi. Kohe peaks pilt selge olema mis värk on. Ning seda, et antenn peab olema väljatõmmatud olekus mitte sees kuna väga suur osa RF- süsteemide võimendamisel on antennil. Ma ütleks selle odava kohta nii, et seal on midagi puus hoopis. (sumbuvused, ülekostvused või kurat teab ehk saadab üldse mingit müra välja aga mitte puhast signaali)Proovi ka väljatiritud antenniga MX-12 süsteemi maapeal.
Otsenähtavuse korral peab signaal päris kaugele levima. Ja levibki.
Nonii, milles on probleemi. Võtke püksid jalast ära, ei-ei mitte teie. Sealt kus teie vaatate on hardcore, mina näen asja softi poole pealt.
Pole selle ala asjatunja, kõik teadmised enamvähem üldfüüsikast pärit.
Kõigepealt ütleksin, et mind absoluutväärtused ei huvitagi, kuna ei oska neid millegagi võrrelda. Suhtelisi väärtusi peaks olema lihtsam hinnata.
Mul on teised vastuvõtjad MZK, need on paremad, kuid mitte 100m. Väljatõmmatud antenniga pole külmaga viitsinud jalutada, aga kui just peab, siis peab.
Võib ju olla, et asi ongi vastuvõtjas, mis oleks minu jaoks meeldiv uudis.
Kõigepealt ütleksin, et mind absoluutväärtused ei huvitagi, kuna ei oska neid millegagi võrrelda. Suhtelisi väärtusi peaks olema lihtsam hinnata.
Mul on teised vastuvõtjad MZK, need on paremad, kuid mitte 100m. Väljatõmmatud antenniga pole külmaga viitsinud jalutada, aga kui just peab, siis peab.
Võib ju olla, et asi ongi vastuvõtjas, mis oleks minu jaoks meeldiv uudis.
Võta ühendust Aleksandriga (telefon 51 68 704),mul on tema ehitatud lühike antenn ja ma sain aru,et sellise asja ehitamisel on vaja saatja antenniga kokku häälestada,seega ta omab infiot,kuidas väljatugevust kontrollida.Minu lühike antenn töötab tõrgeteta (saatja on Futaba FX16),mööda maad mõõtsin ära u 200 sammu,rohkem ei viitsinud kõndida,kuna pidasin enda jaoks seda kaugust piisavaks.
Need kaugused on nüüd küll müstiliselt väikesed aga see on kindel, et õhus kõrgel lennates ulatub signaal kordades kaugemale. Ega seal, kus sa mõõtmisi tegid kõrgepingeliine lähedal polnud? Olen ise ka katsetanud levi kaugusi ja kõrgepingeliini läheduses kadus kuskil 100 m peal signaal sootuks (mõlemat käes hoides: lennukit ja saatjat teine mees). Kuid tühermaal sain 700 m mõlemaid 1,5 m kõrgusel hoides, päris vastu maad pole proovinud, kuid ükskord nägin kuidas Kuno midagi sarnast tegi. Tema lennuk oli maas ja levihäireid 300 m kauguseni polnud, kui õigesti mäletan. Mõlemal juhul oli tegu F-14 seeria pultidega (Futaba siis). MX12 pole jõudnud testida aga siiani pole ka probleeme olnud.
Saladuskatte all võin sosistades öelda, et äkki Aleksandr suudab aidata.
Saladuskatte all võin sosistades öelda, et äkki Aleksandr suudab aidata.
Selline kahe saatja võrdlemine kokkulükatud antenniga on küsitav! Ühel saatjal on näiteks antenni kinnitus kere põhjas ja antenn kokkulükatud kujul ei ulata saatja korpusest rohkem kui 2-3cm väljapoole. Teisel saatjal on võibolla antenni kinnitus korpuse küljes ja antenn ulatub seetõttu ka kortpusest 15-20cm välja! Vahe on meeletu!
Minu MX12 töötab maast 10cm kõrgusel püsti olles (antenn täielikult koos) odava 6ch Robbe/Futaba vastuvõtjaga umbes 40-50m (hinnanguline!) ja korraliku Graupner SMC 14 PCM vastuvõtjaga nii 100m kanti.
Sinu saadud tulemus on kuidagi VÄGA väike, tuleks kindlasti edasi uurida! Aga selline risti-rästi erinevate saatjate võrdlemine ei ole ka tõene. Ühe saatjaga ja erinevate vastuvõtjatega saab hästi võrrelda ja TULEBKI võrrelda. Iga mingi aja tagant tasuks töökaugust kontrollida ja hinnata, ega see märgatavalt väiksem pole, kui peaks. Platsi peal silma järgi väga hea seda teha.
Ise nägin suvel vaeva oma CF kerega kopteriga, mis FM PPM'i puhul staatilist häiret suutis tekitada. Lõpptulemus oli see, et töökaugust ei mõjuta, staatiline häire sama nii lähedal kui kaugel.
Minu MX12 töötab maast 10cm kõrgusel püsti olles (antenn täielikult koos) odava 6ch Robbe/Futaba vastuvõtjaga umbes 40-50m (hinnanguline!) ja korraliku Graupner SMC 14 PCM vastuvõtjaga nii 100m kanti.
Sinu saadud tulemus on kuidagi VÄGA väike, tuleks kindlasti edasi uurida! Aga selline risti-rästi erinevate saatjate võrdlemine ei ole ka tõene. Ühe saatjaga ja erinevate vastuvõtjatega saab hästi võrrelda ja TULEBKI võrrelda. Iga mingi aja tagant tasuks töökaugust kontrollida ja hinnata, ega see märgatavalt väiksem pole, kui peaks. Platsi peal silma järgi väga hea seda teha.
Ise nägin suvel vaeva oma CF kerega kopteriga, mis FM PPM'i puhul staatilist häiret suutis tekitada. Lõpptulemus oli see, et töökaugust ei mõjuta, staatiline häire sama nii lähedal kui kaugel.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Ausalt öeldes, suurimad jamad tekkisidki Juuru esimesel platsil, so. kõrgepingaliinide läheduses. Olgugi, et ei tahaks seda uskuda.
Kokkulükatud antenniga ligikaudset hindamist soovitavad isegi valmistajate kodukad. Kui vahed on suurusjärkudes, on ka nii võimalik võrrelda.
Lauri ütleb, et "odava" vastuvõtjaga võtab tal 40-50m. Ega siin suur vahe polegi, minu graupneri R700 võtab samadel tingimustel 30-40m.
Pole oma MZK oma korralikult proovinud, seda peab kahekesi tegema.
Aleksandriga juba rääkisin pühapäval Harku järvel. Ja räägin veel.
Omale segaseid asju uurin võimalusel alati mitmest allikast, tulemused peavad ka olemasolevate isiklike teadmistega kokko langema.
Kokkulükatud antenniga ligikaudset hindamist soovitavad isegi valmistajate kodukad. Kui vahed on suurusjärkudes, on ka nii võimalik võrrelda.
Lauri ütleb, et "odava" vastuvõtjaga võtab tal 40-50m. Ega siin suur vahe polegi, minu graupneri R700 võtab samadel tingimustel 30-40m.
Pole oma MZK oma korralikult proovinud, seda peab kahekesi tegema.
Aleksandriga juba rääkisin pühapäval Harku järvel. Ja räägin veel.
Omale segaseid asju uurin võimalusel alati mitmest allikast, tulemused peavad ka olemasolevate isiklike teadmistega kokko langema.
Kokkulükatud antenniga asja testimine on BULLSHIT ruudus. SiinkohaLl jäävad tootjate soovitused arusaamatuks sest vähegi endast lugupidav RF asjade tootja sellist jama ei ajaks.
Proovi panna raadio mängima millel on teleskoopantenn ja mis on kokkulükatud. Kas kannatab signaalivastuvõtt või mitte? Kannatab ja väga palju. (siin on raadio vastuvõtja rollis aga vahet pole, mu jutt käib antennidest ja nende osatähtsusest RF süsteemides) Ütleme, et kui saatja peaks andma välja või vastuvõtja võtma vastu võimendusühiku milleks olgu tinglikult 1 siis kokkulükatud antenniga on see healjuhul 0,2-0,4 vms. ühikut.
Aga edu ja jaksu probleemi lahendamisel. Kusjuures on reaalne võimalus mõõta saatjatugevust. Hetkel kontrollitakse moblaantenne ja võimendieid aparatuuriga aga eduliselt saan ümberhäälestada asjad kui vaja. Lükkame saatja kappi, mõõdame tulemusi koos antenniga ja lahtise antenniga ning vaatame mis delta me sealt välja mõõdame. Arvan, et see on korralik ja siit ka sul sellised mõõtmistulemused mis ei ole just korrektselt teostatud.
Proovi panna raadio mängima millel on teleskoopantenn ja mis on kokkulükatud. Kas kannatab signaalivastuvõtt või mitte? Kannatab ja väga palju. (siin on raadio vastuvõtja rollis aga vahet pole, mu jutt käib antennidest ja nende osatähtsusest RF süsteemides) Ütleme, et kui saatja peaks andma välja või vastuvõtja võtma vastu võimendusühiku milleks olgu tinglikult 1 siis kokkulükatud antenniga on see healjuhul 0,2-0,4 vms. ühikut.
Aga edu ja jaksu probleemi lahendamisel. Kusjuures on reaalne võimalus mõõta saatjatugevust. Hetkel kontrollitakse moblaantenne ja võimendieid aparatuuriga aga eduliselt saan ümberhäälestada asjad kui vaja. Lükkame saatja kappi, mõõdame tulemusi koos antenniga ja lahtise antenniga ning vaatame mis delta me sealt välja mõõdame. Arvan, et see on korralik ja siit ka sul sellised mõõtmistulemused mis ei ole just korrektselt teostatud.
Nonii, milles on probleemi. Võtke püksid jalast ära, ei-ei mitte teie. Sealt kus teie vaatate on hardcore, mina näen asja softi poole pealt.
See on ainus kasutatav meetod töökauguse hindamiseks reaal-elus, platsil, kus iganes. Kui pakud mõne parema välja, siis oleks ainult hea!ttr wrote:Kokkulükatud antenniga asja testimine on BULLSHIT ruudus.
m.o.t.t
Lauri Laidna - www.pistik.com
Natuke imelik meetod on kuna reaalelus töötab seljuhul süsteem kofitsiendiga 0,2 vms nagu ma ennest mainisin, seega saab ju väga ebareaalse mõõtetulemuse tegelikust väärtusest. See kuidas erinevad saatajd käituvad sõltub vägagipalju sellest kuidas nad häälestatud on.
Kõige reaalsema tulemuse saab siis kui antenn väljas, aega palju, keegi sõber teises otsas ja peab olema otsenähtavus. Just arutasin RF inseneridega seda teemat ja täitsa nõustusid sellise asjaga. Muud asja välja ei genereeri põlveotsas. VÄ see kui keegi teab saatja täisväljundvõimsust ja vastuvõtja sisendtundlikkust. Siis piisab arvutustest.
Isiklikult arvan, et su MX-12 töötab laitmatult ja probleem seisneb just hindamismetoodikas või pigem selles, et selle metoodikaga saadavad tulemused on eri aparaatidel isesugused. Puuduks nagu ühine nimetaja.
Samuti on raadiolaine pikkus sõltuvuses antennipikkusega jne.ja mina hoiaks heameelga ennast RF teadusest väga kaugel eemal aga kuna töö on selline siis pean ka sellega tegelema. Ütleme välja, et on ikka teadus.
Ok ilmselt räägime 2-est eri asjast Lauri räägib üldisest hinnangu andmisest ma seletan mõõtmistehnoloogiast kus saab reaalse tulemuse.
Lugupidamisega Teie
Tambovi Konstant
Kõige reaalsema tulemuse saab siis kui antenn väljas, aega palju, keegi sõber teises otsas ja peab olema otsenähtavus. Just arutasin RF inseneridega seda teemat ja täitsa nõustusid sellise asjaga. Muud asja välja ei genereeri põlveotsas. VÄ see kui keegi teab saatja täisväljundvõimsust ja vastuvõtja sisendtundlikkust. Siis piisab arvutustest.
Isiklikult arvan, et su MX-12 töötab laitmatult ja probleem seisneb just hindamismetoodikas või pigem selles, et selle metoodikaga saadavad tulemused on eri aparaatidel isesugused. Puuduks nagu ühine nimetaja.
Samuti on raadiolaine pikkus sõltuvuses antennipikkusega jne.ja mina hoiaks heameelga ennast RF teadusest väga kaugel eemal aga kuna töö on selline siis pean ka sellega tegelema. Ütleme välja, et on ikka teadus.
Ok ilmselt räägime 2-est eri asjast Lauri räägib üldisest hinnangu andmisest ma seletan mõõtmistehnoloogiast kus saab reaalse tulemuse.
Lugupidamisega Teie
Tambovi Konstant
Nonii, milles on probleemi. Võtke püksid jalast ära, ei-ei mitte teie. Sealt kus teie vaatate on hardcore, mina näen asja softi poole pealt.
Saatja on häälestatud töötama ÕIGE pikkusega antenniga. Koos antenniga eri saatjaid omavahel võrrelda ei saa. Vale pikkuse või antenni teleskoobijätkude halva kontakti korral langeb väljakiiratav võimsus katastroofiliselt.
Õhus on töökaugus seejuures alati 2-3 korda suurem kui maapinna vahetus läheduses.
Seadmed mõõtmiseks on näiteks Sideameti tehnikaosakonnal. Nemad saaksid spektripildi koos väga täpsete numbriliste väärtustega ühe hetkega.
Kokkulükatud antenniga on mõistlik riistade korrasolekut kontrollida (korras riista töökaugus enne teada), et poleks vaja "maailma otsa" kõmpida.
Õhus on töökaugus seejuures alati 2-3 korda suurem kui maapinna vahetus läheduses.
Seadmed mõõtmiseks on näiteks Sideameti tehnikaosakonnal. Nemad saaksid spektripildi koos väga täpsete numbriliste väärtustega ühe hetkega.
Kokkulükatud antenniga on mõistlik riistade korrasolekut kontrollida (korras riista töökaugus enne teada), et poleks vaja "maailma otsa" kõmpida.
Last edited by [J] on Tue Jan 30, 2007 20:17, edited 1 time in total.
No ja mida mina siin üritan selgeks teha siis. Tänud J-ile kes pani asjale punkti. Spektripildi ja numbrites tulemused saaks ise ka ära teha. Peakski mingipäev oma saatjale tiba mõõtmisi teostama. Ainus mida saab tõesti teha niimoodi on kontrollida riistade korrasolekut nagu J-mainis.
Unustasin, oma osa on ka vastuvõtjal või nagu enne mainisin, tema sisendi tundlikusel.
Ütleme nii, et kui saatja asub maas siis on tema kiirgusvõimsus nt 2dB aga meeter maapinnast eemal on võimsus juba nt. 6 dB. Vot millised ja millest üüratud vahed tulevad. Aga see on keeruline teema, isegi mul pole asi korralikult selge.
Spektripildi ja numbrites tulemused saaks ise ka ära teha. Peakski mingipäev oma saatjale tiba mõõtmisi teostama. Ainus mida saab tõesti teha niimoodi on kontrollida riistade korrasolekut nagu J-mainis.Unustasin, oma osa on ka vastuvõtjal või nagu enne mainisin, tema sisendi tundlikusel.
Ütleme nii, et kui saatja asub maas siis on tema kiirgusvõimsus nt 2dB aga meeter maapinnast eemal on võimsus juba nt. 6 dB. Vot millised ja millest üüratud vahed tulevad. Aga see on keeruline teema, isegi mul pole asi korralikult selge.
Nonii, milles on probleemi. Võtke püksid jalast ära, ei-ei mitte teie. Sealt kus teie vaatate on hardcore, mina näen asja softi poole pealt.
Selle pagana antenni pikkusega räägime üksteisest mööda.
Iga vähegi raadiotehnikast mööda käinud peab teadma õige antennipikkuse olulisusest. Ei tohi olla pikem, ega lühem. Elementaarne..
Kokkulükatud antenn on alati permanentselt nõrgalt töötav, seda taotuslikult. Pole vaja ülemäära kõmpida.
Tulin just õuest, karbis oli kaks eraldi vastuvõtjat IR R700 la MZK SEXTA. Naine oli kokkulükatud antenniga saatjaga I korruse aknal, 3m maapinnast. R700 töötas kuni 120m, Sexta 160m. Ei saa midagi aru, saatja oli ka kõrgemal.
Ttr´il on äkki õigus, et kõik on korras???
Igaljuhul pean asja veel uurima ja siis Aleksandriga ühendust võtma.
Kui Sa ttr oma saatjat uurima hakkad, äkki saad ka minu oma vaadata?
Iga vähegi raadiotehnikast mööda käinud peab teadma õige antennipikkuse olulisusest. Ei tohi olla pikem, ega lühem. Elementaarne..
Kokkulükatud antenn on alati permanentselt nõrgalt töötav, seda taotuslikult. Pole vaja ülemäära kõmpida.
Tulin just õuest, karbis oli kaks eraldi vastuvõtjat IR R700 la MZK SEXTA. Naine oli kokkulükatud antenniga saatjaga I korruse aknal, 3m maapinnast. R700 töötas kuni 120m, Sexta 160m. Ei saa midagi aru, saatja oli ka kõrgemal.
Ttr´il on äkki õigus, et kõik on korras???
Igaljuhul pean asja veel uurima ja siis Aleksandriga ühendust võtma.
Kui Sa ttr oma saatjat uurima hakkad, äkki saad ka minu oma vaadata?
Bingo - saatja kõrgemal hakkab looma.
Loe juttu kus rääksin kiirgussignaali muutumisest eri kõrgustel.
Korras ta sul on. Muud ei oska öelda aga eks annan teada kui oma puldi mõõtekappi lükkan. Puht sportlikust huvist või pigem tänu sellele teemale teen seda.
Seniks muretut mudellennundamist.
Loe juttu kus rääksin kiirgussignaali muutumisest eri kõrgustel.
Korras ta sul on. Muud ei oska öelda aga eks annan teada kui oma puldi mõõtekappi lükkan. Puht sportlikust huvist või pigem tänu sellele teemale teen seda.
Seniks muretut mudellennundamist.
Nonii, milles on probleemi. Võtke püksid jalast ära, ei-ei mitte teie. Sealt kus teie vaatate on hardcore, mina näen asja softi poole pealt.
Eespool juba oli, aga veel kord - et töökaugust 2 korda suurendada, peab saatja kiirgama 4 korda võimsamalt (ruudus).
Poole tundlikuma vastuvõtjaga töötab aga poole kaugemalt.
Seega kaugus sõltub palju rohkem vastuvõtja tundlikusest (vastuvõtjal samuti ei tohi antenni pikkust muuta).
Mina mõõdaks saatjate võrdlemiseks õige pikkusega saatja antenniga ja sama vastuvõtjaga mis on ilma antennita (et vähem kõndida), või siis sõidaks selle kilomeetri jalgrattaga vastuvõtja peos.
PCM käiks muidugi poole kaugemalt.
Poole tundlikuma vastuvõtjaga töötab aga poole kaugemalt.
Seega kaugus sõltub palju rohkem vastuvõtja tundlikusest (vastuvõtjal samuti ei tohi antenni pikkust muuta).
Mina mõõdaks saatjate võrdlemiseks õige pikkusega saatja antenniga ja sama vastuvõtjaga mis on ilma antennita (et vähem kõndida), või siis sõidaks selle kilomeetri jalgrattaga vastuvõtja peos.
PCM käiks muidugi poole kaugemalt.
Saatja tegevusulatusest
Olin aastaid tsiviilkaitse radist. Selle eest anti puhkusele 3 tasustatud päeva juurde ja sai nädala õppustel olla.. Kokku puutusin raadiojaamadega alates ~20mW kuni 30 ja 100kW. Enamus raadiojaamu olid ~1W ja sagedusalad nii 20 - 40MHz.
Mx-12 saatja tarbib 10V juures 175mA, see lubab oletada, et väljundvõimsus ongi kuskil 1W. R700 vastuvõtja tundlikkus on ~10mkV - hea näitaja.
Sellistel tingimustel sai lühikese antenniga maapinnalt maapinnale kindla ühenduse üle 1km. Seda horisontaali keeratud antenniga ja liikumise pealt.
Olen töötanud ka väikeste maa-õhk raadiojaamadega. Täpseid andmeid ei mäleta, võimsust oli kindlasti alla 1W, amplituudmodulatsioon ja kõrge sagedus. Need töötasid lennuaparaatidega mitme kilomeetri pealt.
Nii, et julgeks arvata, et saatjas(või mõnes kvartsis) on siiski viga.
Mx-12 saatja tarbib 10V juures 175mA, see lubab oletada, et väljundvõimsus ongi kuskil 1W. R700 vastuvõtja tundlikkus on ~10mkV - hea näitaja.
Sellistel tingimustel sai lühikese antenniga maapinnalt maapinnale kindla ühenduse üle 1km. Seda horisontaali keeratud antenniga ja liikumise pealt.
Olen töötanud ka väikeste maa-õhk raadiojaamadega. Täpseid andmeid ei mäleta, võimsust oli kindlasti alla 1W, amplituudmodulatsioon ja kõrge sagedus. Need töötasid lennuaparaatidega mitme kilomeetri pealt.
Nii, et julgeks arvata, et saatjas(või mõnes kvartsis) on siiski viga.
Kõik sisselükatud antenniga süsteemi saatja - vastuvõtja katsetamist kiritiseerijad võivad maha rahuneda. Isklikult mind huvitab vaid süsteemi toimimine normaalses lennuolukorras. Saatja käes ja mudel õhus.
Seda poleemikat alustasin vaid oma vägagi ebameeldivate kogemuste tõttu, kus signaali nõrgenemisel tabab lendavat mudelit otsekui langetõvehoog - kõik servod tõmblevad kõikvõimalikes suundadas. OK. Multiplexi Easy Star kannatab matsu, kuid mul on ka teisi mudeleid.
Selle probleemi ma lahendan. Kui saan sotti, räägin siin foorumis edasi. Seniks tänud kõikidele oponentidele ja kaasamõtlejaile.
PS. Ei osta enam iialgi ühtegi failsafe´ta vastuvõtjat
Seda poleemikat alustasin vaid oma vägagi ebameeldivate kogemuste tõttu, kus signaali nõrgenemisel tabab lendavat mudelit otsekui langetõvehoog - kõik servod tõmblevad kõikvõimalikes suundadas. OK. Multiplexi Easy Star kannatab matsu, kuid mul on ka teisi mudeleid.
Selle probleemi ma lahendan. Kui saan sotti, räägin siin foorumis edasi. Seniks tänud kõikidele oponentidele ja kaasamõtlejaile.
PS. Ei osta enam iialgi ühtegi failsafe´ta vastuvõtjat
No siis võiks teha ühe korraliku katsetuse ka juba. Saatja on täispikkuses antenniga kellegi käes (täpselt nii nagu lennutadest!) ja tema liigutab kangi iga mõne aja tagant. Sina liigud mööda maad erinevate vastuvõtjatega saatjast eemale, igal vastuvõtjal ühes kanalis servo signaali jälgimiseks. Nii peab ehk isegi kilomeetri liiukuma, kuid võrdlus tulemused saab päris täpsed! Tegelikult ei tohiks vastuvõtja käes olla, see mõjutab, kuid ehk pole lugu nii hull...
Lauri Laidna - www.pistik.com
Huvilistele veel niipalju, et kui pole PCM ei peagi kange liigutama. Tava FM-vastuvõtjaga hakkavad tüürid vastuvõtu kadumise piiril värisema ja edasi tõmblema.
Kvaliteetfirmade saatjad on häälestatud piloodi KÄES töötamiseks ja näiteks laual väljakiirguv energia väheneb. Laborimõõtmistes kasutatakse inimese ekvivalendina 10% soolalahust, nagu lisatud pildil.
Kvaliteetfirmade saatjad on häälestatud piloodi KÄES töötamiseks ja näiteks laual väljakiirguv energia väheneb. Laborimõõtmistes kasutatakse inimese ekvivalendina 10% soolalahust, nagu lisatud pildil.
Meenus just, et veidi korralikematel/kallimatel pardale paigutatavatel pingenäidikutel on ka "glitch counter" sisse ehitatud. See loeb siis glitche ehk häireid, mis temani jõuavad. Peale lendu (või niisama testides) saab järgi vaadata kas ja mitu häiret tööaja jooksul oli. Loomulikult ei tööta see PCM ja vist ka FailSafe PPM kasutamise puhul...
Lauri Laidna - www.pistik.com
Hei!
Väga pöhjapanev arutelu.
Lisan omalt poolt möned isiklikud kogemused.
1. R700 vastuvötjat ei kasuta enam üheski mudelis. Viimased katsetused olid aastaid tagasi ja R700 loobumine töi ka rahu lennutamisesse. Milles probleem oli - on mulle selgusetu. Tulemuseks oli mitu "kaotatud" mudelit.
R700 julgeksin kasutada ca 200-300 m raadiuses.
2. Väga oluline on antenni paigutus.
3. Ei lennuta mudeleid körgepingeliinide, saatjamastide jne. läheduses.
4. Palju häireid eetris. Erinevatel mittemudelismi alastel saatjatel, sagedustel, körgemad vöi madalamad harmoonilised sagedused, mis segavad. Meie platsil kindlad kohad, kus lennata ei saa. Pea köikidel PPM kasutajatel seal probleeme.
5. Kasutan ise Schulze alpha-5.35 ja alpha-8.35w vastuvötjaid. Nad annavad ka ülevaate müra hulgast. PCM ka kindel variant, kuid mulle tundub "klots" liiga suur olevat.
6. Jätan mobiiltelefoni autosse vöi lülitan lennutamise ajaks välja.
Väga pöhjapanev arutelu.
Lisan omalt poolt möned isiklikud kogemused.
1. R700 vastuvötjat ei kasuta enam üheski mudelis. Viimased katsetused olid aastaid tagasi ja R700 loobumine töi ka rahu lennutamisesse. Milles probleem oli - on mulle selgusetu. Tulemuseks oli mitu "kaotatud" mudelit.
R700 julgeksin kasutada ca 200-300 m raadiuses.
2. Väga oluline on antenni paigutus.
3. Ei lennuta mudeleid körgepingeliinide, saatjamastide jne. läheduses.
4. Palju häireid eetris. Erinevatel mittemudelismi alastel saatjatel, sagedustel, körgemad vöi madalamad harmoonilised sagedused, mis segavad. Meie platsil kindlad kohad, kus lennata ei saa. Pea köikidel PPM kasutajatel seal probleeme.
5. Kasutan ise Schulze alpha-5.35 ja alpha-8.35w vastuvötjaid. Nad annavad ka ülevaate müra hulgast. PCM ka kindel variant, kuid mulle tundub "klots" liiga suur olevat.
6. Jätan mobiiltelefoni autosse vöi lülitan lennutamise ajaks välja.
Vastuvõtjate võrdlusandmed
Vastuvõtjate võrdlustabel Thomas Scherrer'ilt Taanist, R700 hulgas: http://webx.dk/rc/RX-measurements/komplet-listen.htm.
R700 iseloomustus eraldi: http://webx.dk/rc/RX-measurements/Graup ... erR700.htm.
Veel üks koht vastuvõtjate reaalsete töökaugustega: http://www.lukesrcplanes.com/pb/wp_0c03 ... 4166533434.
Taanlane mõõtis R700 tundlikkuseks 0,7 mkV/m ja läbilaskeribaks -70dB juures 67.3kHz. Radisti seisukohalt on selline kombinatsioon väga halb. Ainuüksi antenni soojusmüra on kuskil tasemel 0,15mkV. Sisse tuleb ta kahekordselt, sest ühekordse muundusega vastuvõtjal pole peegelkanal nõrgendatud. Pluss looduslikud atmosfääriäired. Pluss kõik muud häired.
Kasuliku signaali ribalaius on umbes 4khz, aga sisse tulevad suuremal või vähemal määral signaalid ulatuses 2x67.3=134kHz. Praktikas tähendab see, et AVR(automaatne võimenduse regulaator) töötab mürade järgi, vähimgi müra viib võimenduse alla.
Seepärast vist ongi reklaamides tundlikkuseks antud 10mkV, mis on reaalne väärtus.
Võrdluseks, professionaalsetes vastuvõtjates on ribalaius -70bB juures alla 10kHz. Ja peegelkanalit pole.
Vastuvõtul kõrgel müratasemel kasutatakse atenuaatorit e. signaali nõrgendajat. Kummalisel kombel sisendsignaali nõrgendamisel reaalne tundlikkus antud müratasemel tõuseb.
Veel leidsin kirjandusest, et lagedal maal 1W saatjaga on signaali tugevus 1km kaugusel 1-3 mkV/m.
R700 iseloomustus eraldi: http://webx.dk/rc/RX-measurements/Graup ... erR700.htm.
Veel üks koht vastuvõtjate reaalsete töökaugustega: http://www.lukesrcplanes.com/pb/wp_0c03 ... 4166533434.
Taanlane mõõtis R700 tundlikkuseks 0,7 mkV/m ja läbilaskeribaks -70dB juures 67.3kHz. Radisti seisukohalt on selline kombinatsioon väga halb. Ainuüksi antenni soojusmüra on kuskil tasemel 0,15mkV. Sisse tuleb ta kahekordselt, sest ühekordse muundusega vastuvõtjal pole peegelkanal nõrgendatud. Pluss looduslikud atmosfääriäired. Pluss kõik muud häired.
Kasuliku signaali ribalaius on umbes 4khz, aga sisse tulevad suuremal või vähemal määral signaalid ulatuses 2x67.3=134kHz. Praktikas tähendab see, et AVR(automaatne võimenduse regulaator) töötab mürade järgi, vähimgi müra viib võimenduse alla.
Seepärast vist ongi reklaamides tundlikkuseks antud 10mkV, mis on reaalne väärtus.
Võrdluseks, professionaalsetes vastuvõtjates on ribalaius -70bB juures alla 10kHz. Ja peegelkanalit pole.
Vastuvõtul kõrgel müratasemel kasutatakse atenuaatorit e. signaali nõrgendajat. Kummalisel kombel sisendsignaali nõrgendamisel reaalne tundlikkus antud müratasemel tõuseb.
Veel leidsin kirjandusest, et lagedal maal 1W saatjaga on signaali tugevus 1km kaugusel 1-3 mkV/m.
Tahtsin samuti lisada, et eriti hinnangud pole ilmselt adekvaatsed.
Võrreldud on väga erinevaid vastuvõtjaid. Näiteks oli vanematel mudelitel riba laius (tegelikult kitsus) oluline häirekindluse seisukohast. Uutel on igasugu DSP, TSR, keraamilised filtrid ja palju muud, mis parandavad häirekindlust ja laiem riba võib olla taotluslik.
Kindlasti oli mõõdetud üht vastuvõtjat, mis annab küll mingi pildi, kuid ei pruugi olla eriti kindel.
Sellegipoolest on toodud tabel väga huvitav ja kasulik
PS. Käisin täna Alliku Rahvusvahelisel, vastuvõtjaks seekord MZK Sexta.
Ei mingit probleemi, naljapärast proovisin lõpus ka sisselükatud antenniga maas. Saatja vöö kõrgusel, vertikaalses asendis. Mudel 9 aastase poisi käes, ka meetri kõrgusel. Esimesed vahelejätmised ilmnesid 130m peal.
Paistab, et põhisüüdlaseks jääb R700 vastuvõtja?
Võrreldud on väga erinevaid vastuvõtjaid. Näiteks oli vanematel mudelitel riba laius (tegelikult kitsus) oluline häirekindluse seisukohast. Uutel on igasugu DSP, TSR, keraamilised filtrid ja palju muud, mis parandavad häirekindlust ja laiem riba võib olla taotluslik.
Kindlasti oli mõõdetud üht vastuvõtjat, mis annab küll mingi pildi, kuid ei pruugi olla eriti kindel.
Sellegipoolest on toodud tabel väga huvitav ja kasulik
PS. Käisin täna Alliku Rahvusvahelisel, vastuvõtjaks seekord MZK Sexta.
Ei mingit probleemi, naljapärast proovisin lõpus ka sisselükatud antenniga maas. Saatja vöö kõrgusel, vertikaalses asendis. Mudel 9 aastase poisi käes, ka meetri kõrgusel. Esimesed vahelejätmised ilmnesid 130m peal.
Paistab, et põhisüüdlaseks jääb R700 vastuvõtja?