Staufenbiel Last Down XL ja teised üle 3M

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Wed Dec 06, 2006 14:35

Kui on võimalus valida erinevat tüüpi tiivakonstruktsioonide vahel,siis millist eelistada,kas Styro-Balsa,või Ribbed surface?
Mismoodi on see styro balsa tiib ehitataud,vahtplast üleliimitud balsaga,või midagi sellist?

mart · Post by **mart** » Wed Dec 06, 2006 15:53

Konstruktsiooni valik söltub ikka sellest, et milleks seda mudelit kasutada tahad.
Kui plaanis mudeliga hästi aeeglaselt lennutada ja vigurlendu mitte harrastada, ehk mudelit vähe koormata, siis tavaliselt ka peaks mudel selle saavutamiseks hästi kerge olema. Sellise juhu jaoks sobilik sörestiktiib, mis maksimaalselt kerge aga piisavalt stabiilne, et soovitut saavutada.
Siia juurde tuleb ka hinna küsimus, sest sörestiktiiba saab teha ka süsinikkiust sörestikuga, mis annavad suure tugevuse, kuid töstavad ka mudeli hinda.
Järgmisks vöimaluseks on ribidest sörestikuga tiib katta mitte kile vaid balsaga, on ka stabiilsem, kui kilekattega.
Veelgi stabiilsem on stüro-balsa tiib. Peamine effekt selles, et kogu tiib seest vahust ja peal balsa kiht. Selline tiib on tavaliselt palju lähedasem soovitud profiilile ja tänu monoliitsusele ka häasti vastupidav, kuid raskem, kui sörestikusttiib.
Stüro-balsa tiivaga saab juba sooritada köiki lennuvigureid ja seda kasutatakse väga paljudel mudelitel.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Wed Dec 06, 2006 22:14

Niisiis,styro-balsa variant kui soovid vigurlendu ja muid nippe.
Balsasõrestik termika jaoks ,kus vaja võimalikult kerget mudelit.

Idee järgmine,osta styro-balsa tiibadega plaaner ja teha talle ise juurde veel ühed tiivad sõrestikkonstruktsiooniga,peaks päris hea ja universaalse komplekti saama.
Ja ega seda styro tiiba kodus põlve otsas ju valmis ei tee,osta on vist odavam.
mudel ise selline : http://www.modellbau-bichler.com/fenixh ... 57a6711fcd

Post by **lauri** » Wed Dec 06, 2006 23:10

Ervin2 wrote:Ja ega seda styro tiiba kodus põlve otsas ju valmis ei tee,osta on vist odavam.

Nii ta on... www.planex.ee sellega tegeleb - vaata pilti siit : http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=DSC01325

Lõigatakse styrost tiivaprofiil välja, liimitakse peale balsa ja pannakse kuivama sellise pakina nagu pildil näha - ongi valmis! Edasi sinu asi tiib ära vormistada, esi- ja tagaserv, servod, tüürid, katmine. Ropka siit foorumist on sellesama pakendi vist juba lennuvalmis saanud, teab lähemalt rääkida või mind parandada, kui milleski eksisin.

mart · Post by **mart** » Thu Dec 07, 2006 10:52

Ja ega seda styro tiiba kodus põlve otsas ju valmis ei tee,osta on vist odavam.

Teeb ikka küll. Pole üldse keeruline.

Selleks vaja sobilikku löiketraati ja toiteplokki, et traati kuumaks ajada.
Traat kinnitatakse vibu külge.
Vaja tiiva mölema otsa profiili, veidi tugevamast materjalist, metallist näiteks.
Plokki stüro vahtu.
Üks profiil ühte otsa ja teine teise otsa.
Mölemale profiilile asukoha markeeringud peale.
Üks mees ühte otsa ja teine teise vibu otsa.
Ja nii käiakse sünkroonis kontuur läbi ja ennäe tiiva südamik valmis.
Ei vöta 10´t minutitki aega.
Nüüd südamik lliimiga katta ja balsa pikikiudu peale ja välimised stüro plokid otsa ning kogu pakk raskuse alla kuivama. Raamatud sobivad selleks ideaalselt, saab turult odavalt, kui kodus pole.
Kui kuivanud, siis ette serva liist ja tagha serva ka.
Lihvida, vajalikud augud, jne....
Kile vöi värv peale ja kolme päevaga valmis.
Iseenesest palju lihtsam, kui sörestikust tiiba teha.

Post by **lauri** » Thu Dec 07, 2006 12:18

arne vist hiljuti ehitas omale selle lõikesüsteemi, oskab ehk infot jagada...

Ropka · Post by **Ropka** » Thu Dec 07, 2006 12:32

probleem tekib siis kui vaja seda toiteplokki millesti aretama hakata, eriti kui ei tea ka millest

takistustraati päris lambist ka ju poodi ostma ei minda et ah anna paar meetrit midagi. ikka peab arvutava võimsuseid ja pikkusi jne

noja linnakorteris seda kremplit kokku saada ja siis kõiki teisi mürgitama hakata sellega...

ühesõnaga päris põlveotsa asi see ikka vist ei ole. (kui teised magama ära lähevad siis hakkad sina penoplasti põletama toa teises nurgas või)

mart · Post by **mart** » Thu Dec 07, 2006 12:45

Ilmselt pani selle "koduse" möistega veidi puusse, nimelt puudub mul linnakorteri suhtes kogemus penoka löikamisega. Kui 1976 aatstal mustamäe korteris proovisin köögis impulssreaktiivmootorit katsetada, siis tekkis küll konflikt esivanemate ja naabritega.
Hetkel on minu "koduseks" tingimuseks eramaja all keldris olev tööruum, kus olen seda proovinud ja edukalt.
Traadi saab osta poest ja toiteplokiks kautan ümber ehitatud arvuti toiteplokki.

Arne kogemusi tasub kuulata küll.

Ropka · Post by **Ropka** » Thu Dec 07, 2006 13:54

teema juurde jätkuks, siis pildilolev lennuk on mul ka vahtplastist tiivaga ja kaetud jõupaberiga! ja selle peal kile.
igaks juhuks jäikuseks ka männiliist raskuskeskme koha peal (üleval ja all)

kokkuvõtteks on tiib nii kõva et vabalt võib sellega mõnele üle küüru lajatada, ei juhtu midagi.

teine hea eelis on veel see, et kui lennuki maasse lased, siis katki läheb ta ühe koha pealt, tuleb lihtsalt tükk ära otsast, läheb pooleks vms.
selle liimid kinni ja tiib jälle korralik. samas situatsioonis oleks ribitiib mahakandmisele määratud.
paberi (koos PVA liimiga) eelis balsal on veel see, et balsa murdub hästi sakiliseks ja deformeerub kõvasti, läheb mõlki ja pressib peno vormist välja, seega balsa tuleks maha lõigata ja katkine koht uuesti teha.

kui aga parandamine plaanis ei ole, siis vali omale meelepärsasem valmistusviis.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Sat Dec 16, 2006 19:10

Plaaneritel üldiselt tiivad suht kõvad ja isegi ribidega tavatiib kannatab päris kõva matsu välja.Volarega oman kogemust on teine mitu korda maasse tulnud,peale pisikese kerelappimise pole probleeme olnud,nii mõnigi siin kirjutanu on vähemalt ühte matsu Viljandis näinud,praeguseks on masin jälle lennukorras,vajab veel värvimist ainult.
Pöördudes tagasi suure ja ilusa ja raske poole,müügile tuli värske Last Down versioon : http://www.modellhobby-shop.de/e-vendo. ... 14862b2a15
Mudel väga meeldib,suur kiusatus on rahakotile väike tuulutus teha,aga peaks vist Maksimiga vestlema enne temal on ASH 26E,mis peaks sisuliselt samasugune raske nui olema(ca1,35kg.empty),ehk keegi teab teed juhatada Maksimini,foorumis ta vist ei osale.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Wed Jan 17, 2007 20:23

Peale pikki kõhklusi ja põdemisi,sai Elipsoid lõpuks ära ostetud!
Teretulnud on kõikvõimalik piltlik,kirjalik ja suuline abi selle mudeli kokkupanekuks.
Nagu arvata oli,on kaasasolevad juhendid väga napisõnalised.
Õnneks midagi ülemõistusekäivat pole,tahaks aga ta korralikult ja õieti kokku panna.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Wed Jan 17, 2007 21:02

Esimesed muljed on head.
Korralikud materjalid,hästi tehtud,konstruktsioon suht lihtne ja arusaadav.
Natuke keerulisem on juhikutega,tundub.

Pilte ka: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=album20

Post by **lauri** » Wed Jan 17, 2007 22:40

Selle lennukiga pead nüüd küll suvel F5J võistlema hakkama

Mis ta pinnakoormatus tuleb ka umbes, oled arvutanud nii umbes?

Võsalendur · Post by **Võsalendur** » Wed Jan 17, 2007 22:59

Minu mäletamist mööda võideti sellisega üks F5J etapp läinud hooajal:D 7purgi klassis lendas. Värv oli ka sama:)

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Thu Jan 18, 2007 0:44

Kui suveks korralikult lendama õpin,siis võiks proovida küll.
Tehnilisest osast ei oska veel midagi öelda,tean ainult et õhku hakkab teda vedama Mega brushless 22/20/3E ja ilmselt 7 purki akut.
Tiivapinda on tal ca 49,3dm ja kaalu koos varustusega ca 1,5kg.

Post by **lauri** » Thu Jan 18, 2007 1:15

No kui just kellelegi vastu pead ei lennuta seda, siis ju võistlustel väga hea harjutada. Kuni 600sekki lendu ja täpsusmaandumine lipule.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Mon Jan 22, 2007 13:39

Kas oleks mõtekas sellele Mega brushless mootorile ka reduktor vahele aretada,mida se juurde annaks?

mart · Post by **mart** » Mon Jan 22, 2007 14:19

Mida suuremat proppi kasutada saad, seda paremaks läheb propi kasutegur ja seoses sellega ka kogu ajami kasutegur.
Vöiks isegi öelda, et propi valikust söltub köik.
Mootori ja muude komponentide kasutegurid on niigi head ja sealt eriti suurt vöitu saada pole lihtne, küll aga sobiliku propi valikuga..
Sul oli vist plaanis kasutada 22-20-3 Mega mootorit.
7x GP2200 purgiga peaks 12x6 propiga saama 7600 pööret ca 50A juures ja paigaloleku tömmet ca 1600g. Ajami kasutegur oleks ca 63%
Kui vahele panna 2.5:1 ülekanne, siis saaksid 18.5x12 propiga 3400 pööret ja 2100g tömmet 45A juures, kasutegur 65%.
Viimasel juhul läheb mudel otseloodis ülesse, ehk 10m/sek vöi enam.
Seega 7purgi F5J vöistluse 40 sek tööaja juures oleks stardikörgus pea 400m.
Eks arvuta veel ise üle ja leia optimaalne variant.
7x gp2200 akupaki, möödunud hooaja oma annavad vabalt 75A välja, saad mu käest 25 EUR´ga.
Hetkel veel 2 pkki üle, kui huvi on.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Mon Jan 22, 2007 21:04

Aga kui kasutada veel outrunnerit Mega RC 600/30/5 ja MEGA gearbox'i suhtega 3,5:1,mõtlesin sellele mootorile eelkõige sellepärast,et hea parajalt raske 195g ja välisrootoriga peaks ka jõud parem olema.
Elipsoidile ei soovitata alla 200gr mootorit panna.
Motocalk oli vist see hea tarkvara,millega sai neid arvutusi teha.

Samas olen pisut hädas akuraami ja servode paigutamisega,millised võiks olla optimaalsed kohad?
Ega seal tegelikult palju võimalusi pole,akuraam kaldega ülespoole tiibade vahele,või natuke ettepoole,servod mootori taha,vasuvõtja akuraami alla.
Ehk on fotomaterjali?

mart · Post by **mart** » Tue Jan 23, 2007 12:52

Ma ei oska kohe midagi head Mega RC 600/30/5 kohta sellise valiku juures arvata. Köik arvutused annavad väga nigela tulemuse.
Peamiseks pöhjuseks mootori suht madal pöörete arv voldi kohta, mis ülekande valiku raskeks teeb.
Kui teda aga ilma reduktorita kasutada, siis tulemus veidi sobilikum.
16x8 prop teeks kusagil 4450 pööret 32A juures ja annaks tömbeks veidi üle 1600g.
Mis asja muidugi sellises kombinatsioonis huvitavaks teeksid oleksid gp1300 akud p&m. Kerged ja annavad selle voolu ka hästi välja.
Kui röhku vähesele kaalule panna, siis see suund oleks täiesti möeldav.
Mis muidugi väga hea tulemuse annab, Hacker B408L+Maxon4.4:1 ja 17x11 prop. 4100 pööret, 2100g tömmet ja 58A voolu. Koos 7xgp2200 akudega kaluks ajam ca 500g. Selline kombinatsioon veab mu 3.3 m plaaneri 6m/sek ülesse. Kergem mudel läheks püstloodis.
Huvi korral oleks mul selline ajam ka pakkuda.
Vöimalusi mitmeid.......

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Wed Jan 24, 2007 2:29

Võrdlesin neid välisrootoriga mootoreid,kõigil enamvähem 800-1000 pööret voldi kohta,ilmselt jõud on suur ja puudub tõepoolest vajadus reduktori järele.
Samade firmade,sama võimsad inrunnerid aga vastavalt 1300-1600 rpm/V.

Igati on ilmselt õigustatud outrunneri kasutamine ilma reduktorita ja võimalikult suure propiga(nii suurega kui võimalik),samuti kasutada kergeid akusid(mitte LIPO),saaks hea kergemat sorti plaaneri,selline mõte oli ka mul.

tulnuk · Post by **tulnuk** » Thu Jan 25, 2007 0:13

Ameerikas liiguvad juba esimesed 2/3A suuruses akud millel mahtu 1500mAh, need oleks üsna ideaalsed easygliderile. Loodetavasti ilmuvad need ka Euroopas peagi saadavale.

Olavi · Post by **Olavi** » Thu Jan 25, 2007 16:56

Minu lühikese elueaga Elipsoid liikus Hyperion Z3025-06 outrunner mootoriga täitsa kenasti. See mootor on kergem kui tehase soovitatud mootorid ja tehase akuraami paigutatud akuga oli raskuskese oi kui taga. Aku tuli oluliselt ettepoole tõsta ning seepärast soovitaks kerge mootori korral servod niimoodi paigutada, et aku saaks võimalikult ettepoole panna. Ma ei jõudnud veel paigutamise osas ümberkorraldamisteni ja akul oli ajutine eespoolne asukoht ning lisaks ligikaudu 50g tina ninas. Koos tinaga oli lennukaal minu mäletamist mööda natuke üle 1600g.

Lennutamisel oli esialgu harjumatu väiksemate plaaneritega võrreldes pikem reageerimisaeg - käsust manöövri alguseni läks veidi aega.

Kui oleks lennuki korralikult timmi saanud, siis ta peaks vist silma paistma suhteliselt madala vajumiskiirusega, igatahes tekkis mulje, et ka ilma oluliste mullideta lendab pikalt.

Miinustest:

* Tiib pole eriti tugev ja ei kannata ekstreemseid manöövreid, võistlusel laskumisel võttis tiivakatte plagisema. Kahju, et ka kallima hinna eest ei pakuta söega tugevdatud talaga tiiba.

* Kui on plaan ka võistelda, siis tugevda kindlasti kere ninaosa. Mul oli võistluse lõpuks esimene pragu keres ja mõnede maandumiste järel tekkis neid juurde. Kabiini avatud osa "raam" vajab jäikust tõstvat struktuuri, muidu on nurkades praod garanteeritud. Samamoodi tekkisid vertikaalsed mõrad kabiini külgedele - kleepisin tugevduseks mõned kihid klaasriiet

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Fri Jan 26, 2007 1:40

Miks jäi Elipsoidi eluiga lühikeseks,kuuldavasit tegid sellega mehetegusid?
Ehk on ka alles pildimaterjali?

Võsalendur · Post by **Võsalendur** » Fri Jan 26, 2007 22:47

Stardis sõideti tiivast vintsitamiiliga läbi. Oli vist pikalennuvõistlus kui õigesti mäletan.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Sun Feb 04, 2007 23:01

Kuidas oli elipsoidile mootori ja mootoriraami paigaldamisega?
Kas outrunner mahtus ilma eriliste ümberehitamisteta ära?
Mil moel raam õigete kaldenurkade alla saada?

mart · Post by **mart** » Mon Feb 05, 2007 10:20

Eksa Olavi oska asja kohta täpselt öelda, ma poetaks paar söna oma kogemustest.

Mootori kaldenurkade paikaajamine tuleb muidugi mudeli stabiilsele otselennule kasuks, kuid elektriplaanerid pole vigurlennu mudelid ja seal see nurkade paikaajamine pole nii oluline. Mootor töötab vaid mudeli ülesse vedamiseks, edaspidi lend niigi ilma töötava mootorita.
Kallet küljepeale vöib suurema tiivaga mudelil vabalt ignoreerida.
Kalle alla on kergematel mudelitel kasulik paika ajada, ei pea stardil liialt körgustüüriga korrigeerima.
Oma suurel plaaneril istub mul mootor otse teljel. Stardil, mootori tööajal, on körgustüür juurde mixitud, et liialt ülesse ei lähe, et surmasölme tegema ei hakkaks.

Olavi · Post by **Olavi** » Thu Feb 08, 2007 1:06

Minul mahtus konkreetne mootor kenasti ja kuna Enn tegi tuntava kalde alla ja paremale, siis lennuk kiskus ainult natuke ning kõrgustüüri ei pidanudki eriti miksima.

Ervin2 · Post by **Ervin2** » Thu Oct 04, 2007 13:37

Haige inimene,nagu ma olen,leidsin järjekordse ilusa mängukanni,sellist üle kolmest olen nüüd juba pikalt mõelnud aasat lõpus ilmselt teen ära,otsustasin seekord ka siis rohkem pappi välja käija.
Asi ise selline:

VALENTA Dragonflly Stron E wingspan 3,50 m , lenght 1,50 m , wingarea 68 qdm , weight 2,0 Kg , airfoil MH 32.
Raha küsitakse 410 eurot.

Asi 2,natuke kallim ja suurem:

VOLCANO wingspan 3,7m , lenght 1,47 m , wingarea 67 qdm , airfoil HQ1,5/12 , weight 3,2 Kg.
500 eurot.
mõlemad lõigatud ninaga st. elektriversioon.
Ja võimalik V-Tail:

Mudelismifoorum

Staufenbiel Last Down XL ja teised üle 3M

Küsimus suurele ringile

ELIPSOID

ELIPSOID