Raptor täpiks
Moderator: Kristjan
Raptor täpiks
Kuna kahtlustan, et ma pole ainuke, kes leidis/leiaks antud aktsiooni vaid full-text-otsingut kasutades, siis panen siia [veidi loogilisemasse kohta;] ühe lingi:
http://foorum.pistik.com/viewtopic.php?t=5057
taustast veidi teises kohas:
http://foorum.pistik.com/viewtopic.php? ... c&start=90
I.
http://foorum.pistik.com/viewtopic.php?t=5057
taustast veidi teises kohas:
http://foorum.pistik.com/viewtopic.php? ... c&start=90
I.
"Gaasivedru" tundub olema tulevikus üpris vajalik mehhanism selliste intsidentide vältimiseks. Mõningad valmistajad toodavad ka vastavalt käituvaid elektroonilisi vahendeid. Ka osadel covernoridel on selline funktsioon olemas. Olen juba asja uurinud
Absoluutselt kõige vastu ei ole muidugi miski kaitstud
Absoluutselt kõige vastu ei ole muidugi miski kaitstud
Vedru/kumm on kõige lollikindlam lahendus. Mõikab ka siis, kui servo ära sureb ning ei vähenda teiste lülide töökindlust.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Vedru/kumm süsteemi toimimine sõltub muide üllatavalt palju kasutatavast servost. Odavama otsa servodel (mitte coreless) ei pruugi see toimida. Ka digiajastul on osade servode rattad/ülekanne ka elektrita olekus praktiliselt liikumatu (st. sõrmega väga raske pöörata/muuta), teistel jälle liiguvad ülivabalt. Niiet veelkord, tasub ka õige servo valida - mõistagi selline, mis kergelt liigutatav on [= coreless mootoriga]. Siis pole ka liiga tugevat vedru vaja kasutada, mis võiks tekitata mõttetu elektrikulu/mõjuda servo elueale.
Teine analoogne asi, mis juhtuda võib on lihtlabane throttle-hoova murdumine. Näiteks OS46SXH mootoritel oli see üsna tavapärane nähtus, kuna hoob oli sisuliselt paenutatud plekist Z-kujuline [külgvaates]. Kui nüüd servo käik (ATV) veidigi liiga suur oli, mängis ta igal täisgaas või/ja stopp lülitusel veidi ja väänas seda plekki. Ühel ilusal hetkel andis plekk väsimuse tõttu otsad. Servo ATV võis valeks minna (loe - pooma hakata) ka vaid ühel suunal, peale hooldust, kui kas karburaator veidi viltu peale sai, või muul viisil hoova keskkoha asukoht muutus. Näiteks. hoob ise käib ju kruviga vastava võlli külge ja asukoht on seega "libisev". Isegi kruvi veidi lahti põrumine annab sisuliselt tulemuseks uue seadistuse. Ja kuna enamasti kontrollitakse ATV-d throttle kangi üles/alla liigutamise abil, unustatakse "throttle cut" asend läbi proovimata. Mis on piisav.
Tõsi, kuna antud [Kpe "case"] juhul kadus ka kopteri juhtavus, siis selgelt viimase juhtumiga tegemist ei olnud. Ja viimasel juhul on lennutaja käes mitte väljalülitatava [ja näiteks täisgaasiga ja täispaagiga;)] pöörleva rootoriga kopter, mida ülejäänud osas saab juhtida. Mõistagi pole eriti tark labanurka nulliks ajada [pöörded tõusevad], seega paak tühjaks saada võib olla head närvi nõudev ülesanne.
I.
Teine analoogne asi, mis juhtuda võib on lihtlabane throttle-hoova murdumine. Näiteks OS46SXH mootoritel oli see üsna tavapärane nähtus, kuna hoob oli sisuliselt paenutatud plekist Z-kujuline [külgvaates]. Kui nüüd servo käik (ATV) veidigi liiga suur oli, mängis ta igal täisgaas või/ja stopp lülitusel veidi ja väänas seda plekki. Ühel ilusal hetkel andis plekk väsimuse tõttu otsad. Servo ATV võis valeks minna (loe - pooma hakata) ka vaid ühel suunal, peale hooldust, kui kas karburaator veidi viltu peale sai, või muul viisil hoova keskkoha asukoht muutus. Näiteks. hoob ise käib ju kruviga vastava võlli külge ja asukoht on seega "libisev". Isegi kruvi veidi lahti põrumine annab sisuliselt tulemuseks uue seadistuse. Ja kuna enamasti kontrollitakse ATV-d throttle kangi üles/alla liigutamise abil, unustatakse "throttle cut" asend läbi proovimata. Mis on piisav.
Tõsi, kuna antud [Kpe "case"] juhul kadus ka kopteri juhtavus, siis selgelt viimase juhtumiga tegemist ei olnud. Ja viimasel juhul on lennutaja käes mitte väljalülitatava [ja näiteks täisgaasiga ja täispaagiga;)] pöörleva rootoriga kopter, mida ülejäänud osas saab juhtida. Mõistagi pole eriti tark labanurka nulliks ajada [pöörded tõusevad], seega paak tühjaks saada võib olla head närvi nõudev ülesanne.
I.
Täitsa huvitavad ja head kommentaarid tulevad
Tegelikult pean siinkohal toonitama, et gaasiservo vedru poleks aidanud. Kopteri käitumist analüüsides jäid servod siiski nähtavasti voolu alla ja vedru effekt on siis null. Seda juhtub muidugi ainult siis, kui viga on vastuvõtjas mida ma ka kaldun endiselt arvama. Ja kas on üldse mingit kaitset selle vastu, kui vastuvõtja lihtsalt lambist nulli läheb? Jällegi ainult need samad autonoomsed failsafe seadmed millel on ka oma toide (kondensaator, seadmesisene patarei,...).
Gaasiservoks oli levinud sabaservo FUTABA 9254, mis iseenesest on küll kergesti liigutatav... Kummi või vedru olemasolul oleks tegelikult praegu olnud tunduvalt lihtsam konkreetset põhjust nimetada. Nii et endiselt - üheksa korda mõõda ja üks kord lõika .
Tegelikult pean siinkohal toonitama, et gaasiservo vedru poleks aidanud. Kopteri käitumist analüüsides jäid servod siiski nähtavasti voolu alla ja vedru effekt on siis null. Seda juhtub muidugi ainult siis, kui viga on vastuvõtjas mida ma ka kaldun endiselt arvama. Ja kas on üldse mingit kaitset selle vastu, kui vastuvõtja lihtsalt lambist nulli läheb? Jällegi ainult need samad autonoomsed failsafe seadmed millel on ka oma toide (kondensaator, seadmesisene patarei,...).
Gaasiservoks oli levinud sabaservo FUTABA 9254, mis iseenesest on küll kergesti liigutatav... Kummi või vedru olemasolul oleks tegelikult praegu olnud tunduvalt lihtsam konkreetset põhjust nimetada. Nii et endiselt - üheksa korda mõõda ja üks kord lõika .
Kui oli nii, et vastuvõtja väljunditesse jäid pulsid aga side katkes (ei reageerinud enam ehk jooksis kokku maa keeli), ei näe mina küll mingit trikki seda detektida. Vahest ehk ainult topeltvastuvõtja ja PIC, mis leiab et näe: 1-s väljund muutus aga teises mitte - anname talle saapaga. Kui aga väljundpulsid kaovad, on asi lihtne (lihtsam).Kpe wrote:...Kopteri käitumist analüüsides jäid servod siiski nähtavasti voolu alla ja vedru effekt on siis null. Seda juhtub muidugi ainult siis, kui viga on vastuvõtjas mida ma ka kaldun endiselt arvama. Ja kas on üldse mingit kaitset selle vastu, kui vastuvõtja lihtsalt lambist nulli läheb? ....
Kuidas kopteril tavaliselt failsafe käib - tõmbab pöörded maha või jätab samaks või veel midagi ?
Pole midagi paremat halvast ilmast !
Hea oleks muidugi see poter üles leida, siis saaks põhjalikumalt analüüsida mis juhtus. Kuulsin siin jutte, et kopter olevat ümber oma telje tiirlema jäänud? Kas sa ei võiks tähendada seda, et gürol polnud toidet peal?
Millal sa Kalle viimast korda lendasid selle kopteriga, enne ära lendu?
Kas ei võinud olla aku viga, et aku vana ja väsind (kogemus talvepäevadest, nii minu aku kui ka intsu aku olid omadega küpsed peale talvist seisu, kuigi laadija näitas, et kõik nagu ok)?
Millal sa Kalle viimast korda lendasid selle kopteriga, enne ära lendu?
Kas ei võinud olla aku viga, et aku vana ja väsind (kogemus talvepäevadest, nii minu aku kui ka intsu aku olid omadega küpsed peale talvist seisu, kuigi laadija näitas, et kõik nagu ok)?
YAK 54
T-REX 700
kanal: 2,4G
Maksim Keks 5228035
T-REX 700
kanal: 2,4G
Maksim Keks 5228035
To Felch:
Failsafe hakkab tööle kahel juhul: kui aku pinge pardal on liiga madal või kaob side saatjaga (jällegi madal pinge, aga seekord saatjas). Sellisel juhul jääb alles cyclic ja collective kontroll ja throttle võetakse maha eelseadistatud tasemele (suhteliselt vabalt valitav). Mõlemad juhud eeldavad korras vastuvõtjat ja saatjat mis selle režiimi käivitavad. Saatja aku oli korras, pardaaku värkelt laetud. Saatja sai ülekontrollitud - töötab. Vastuvõtja elanud läbi lugematu arv crache, kuid seni probleemideta.
To Keks:
Lendasin paar nädalat enne intsidenti. Ilm oli kõvasti külmem . Probleeme ei olnud. Saba hakkas küll pöörlema, kui seda võib ka mitte toimiv vastuvõtja tekitada. Lihtsalt signaali ei tule.
Aku ja koos sellega ka pardatoite allesjäämises veenab mind asjaolu, et kopter jäi oma olekus (rippumine) stabiilseks. Selliste manöövrite käigus, mis ta tegi, oleks labad ilma servode vastujõuta kindlasti juhtketta asendit muutnud ja kopter oleks kaotanud stabiilsuse. See kõik on muidugi teooria... The truth is out there!
Failsafe hakkab tööle kahel juhul: kui aku pinge pardal on liiga madal või kaob side saatjaga (jällegi madal pinge, aga seekord saatjas). Sellisel juhul jääb alles cyclic ja collective kontroll ja throttle võetakse maha eelseadistatud tasemele (suhteliselt vabalt valitav). Mõlemad juhud eeldavad korras vastuvõtjat ja saatjat mis selle režiimi käivitavad. Saatja aku oli korras, pardaaku värkelt laetud. Saatja sai ülekontrollitud - töötab. Vastuvõtja elanud läbi lugematu arv crache, kuid seni probleemideta.
To Keks:
Lendasin paar nädalat enne intsidenti. Ilm oli kõvasti külmem . Probleeme ei olnud. Saba hakkas küll pöörlema, kui seda võib ka mitte toimiv vastuvõtja tekitada. Lihtsalt signaali ei tule.
Aku ja koos sellega ka pardatoite allesjäämises veenab mind asjaolu, et kopter jäi oma olekus (rippumine) stabiilseks. Selliste manöövrite käigus, mis ta tegi, oleks labad ilma servode vastujõuta kindlasti juhtketta asendit muutnud ja kopter oleks kaotanud stabiilsuse. See kõik on muidugi teooria... The truth is out there!
Minu loogika ütleb et sellele et ta täpiks lendas aitas kaasa just see et ta enda ümber tiirles. Isegi kui swash oli/jäi kuskile poole kaldu, siis see tiirlemine takistas tal ühele poole ära vajumise.
Mitte et ma tarka tahaks panna. Lihtsalt sama efekti nägin kui mu peaaegu 3 aastane poiss simus kopteriga lendas. Nii kaua kui ta vasakut kangi koguaeg viltu hoidis, kestis lend oluliselt kauem :)
Mitte et ma tarka tahaks panna. Lihtsalt sama efekti nägin kui mu peaaegu 3 aastane poiss simus kopteriga lendas. Nii kaua kui ta vasakut kangi koguaeg viltu hoidis, kestis lend oluliselt kauem :)
Fast Hobbies - Mudelipood internetis
Pärnu mudelipood - Lao tn 10-5, Pärnus
Tel: (+372) 712 00 11
E-post: info@fasthobbies.eu
Internetis: www.fasthobbies.eu
Pärnu mudelipood - Lao tn 10-5, Pärnus
Tel: (+372) 712 00 11
E-post: info@fasthobbies.eu
Internetis: www.fasthobbies.eu
Just! Läbi selle õnnetuse tean (ja loodetavasti ka oskan ) ühe väga atraktiivse 3D lennu manöövri "saladust" . Ehk kunagi proovin....JazZ wrote:Minu loogika ütleb et sellele et ta täpiks lendas aitas kaasa just see et ta enda ümber tiirles. Isegi kui swash oli/jäi kuskile poole kaldu, siis see tiirlemine takistas tal ühele poole ära vajumise.
Mitte et ma tarka tahaks panna. Lihtsalt sama efekti nägin kui mu peaaegu 3 aastane poiss simus kopteriga lendas. Nii kaua kui ta vasakut kangi koguaeg viltu hoidis, kestis lend oluliselt kauem
Kui side kaob -> need kanalid mis on progetud HOLDi, jäävad viimast korras pulssi kordama. Need mis on progetud konkreetsesse asendisse (tavaliselt throttle) liiguvad sinnna.
Kpe, mis marki vastuvõtja/saatja Sul on?
Minul tegi talvepäevadel güro reseti, kusjuures aku mahtuvus suht korras. Miks aga seda elektrit temast enam välja ei tule, on hea küsimus - regu näitas konkreetselt, et pinge oli alla vajaliku, ja güro niisama resetti ka ei tee.
Eeldusel, et Sul oli Spectrum [mäletamist mööda on neil komme madala pinge korral samuti resetti teha, mistõttu neile isegi müüakse eraldi lisakondekat, vabasse servokanalisse lülimiseks], kas võis olla, et güro ja vastuvõtja üheaegne reset pingelangusest tagas selle, et ülejäänud servod säilitasid oma asendi (sabagüro ilmselt resettuva güro "ooteolekus", kus ta eeldab, et kopterit ei liigutata, voolu minu meelest ei tarbi). Ja liikuvas kopteris güro ennast resettida ei suudagi.
Võimalik, et resettuv Spectrumi vastuvõtja hoiab lihtsalt kõiki servosid holdis (see seletaks, miks throttle hold ei aktiveerunud või aktiveerus vaid selleks hetkeks, kui throttle servo liigutamiseks polnud piisavalt elektrit võtta ja sellele järgnes kohe reset -> keegi võiks ju katsetada... Igal juhul võtab ka tal see mingi aja aega, mille jooksul oleks võinud kopter käituda veidi teistmoodi kui selle äratoimetamise järel... Kas cyclic juhtimine taastus? Kui ei, võiks asi klappida?
Teoorial oleks jumet, kui Sa jama tekkimise hetkel suht järsu või kõiki servosid kaasava kangiliigutuse tegid. Kuigi tunnistan, et mina isegi ei pidanud seda väga tegema, KUID järsk topeltkangiliigutus aitas olukorra taastekitamisele edukalt kaasa.
Kpe, mis marki vastuvõtja/saatja Sul on?
Minul tegi talvepäevadel güro reseti, kusjuures aku mahtuvus suht korras. Miks aga seda elektrit temast enam välja ei tule, on hea küsimus - regu näitas konkreetselt, et pinge oli alla vajaliku, ja güro niisama resetti ka ei tee.
Eeldusel, et Sul oli Spectrum [mäletamist mööda on neil komme madala pinge korral samuti resetti teha, mistõttu neile isegi müüakse eraldi lisakondekat, vabasse servokanalisse lülimiseks], kas võis olla, et güro ja vastuvõtja üheaegne reset pingelangusest tagas selle, et ülejäänud servod säilitasid oma asendi (sabagüro ilmselt resettuva güro "ooteolekus", kus ta eeldab, et kopterit ei liigutata, voolu minu meelest ei tarbi). Ja liikuvas kopteris güro ennast resettida ei suudagi.
Võimalik, et resettuv Spectrumi vastuvõtja hoiab lihtsalt kõiki servosid holdis (see seletaks, miks throttle hold ei aktiveerunud või aktiveerus vaid selleks hetkeks, kui throttle servo liigutamiseks polnud piisavalt elektrit võtta ja sellele järgnes kohe reset -> keegi võiks ju katsetada... Igal juhul võtab ka tal see mingi aja aega, mille jooksul oleks võinud kopter käituda veidi teistmoodi kui selle äratoimetamise järel... Kas cyclic juhtimine taastus? Kui ei, võiks asi klappida?
Teoorial oleks jumet, kui Sa jama tekkimise hetkel suht järsu või kõiki servosid kaasava kangiliigutuse tegid. Kuigi tunnistan, et mina isegi ei pidanud seda väga tegema, KUID järsk topeltkangiliigutus aitas olukorra taastekitamisele edukalt kaasa.
Last edited by ints on Thu Mar 10, 2011 0:54, edited 1 time in total.
See on minu teada rohkem selline kuulujutu teema. Mingi aeg tagasi kui see teema aktuaalne oli, leidsin ma isegi mingi test video kuskilt, kus näidati ära mis pinge juures vastuvõtja sureb ja kui ma hästi mäletan, siis vähemalt selles testis suri Futaba vastuvõtja enne kui Spektrum'i oma. Igaljuhul surid mõlemad kõvasti madalama pinge juures kui tootekirjelduses minimaalseks märgitud oli.ints wrote:Eeldusel, et Sul oli Spectrum [mäletamist mööda on neil komme madala pinge korral samuti resetti teha]
EDIT: Minu bad, mäletasin valesti. Nii Futaba FASST kui Spektrum DSM2 surid täpselt sama pinge juures. Spektrum taastas lingi mõni millisekund kiiremini.
Last edited by JazZ on Thu Mar 10, 2011 0:57, edited 1 time in total.
Fast Hobbies - Mudelipood internetis
Pärnu mudelipood - Lao tn 10-5, Pärnus
Tel: (+372) 712 00 11
E-post: info@fasthobbies.eu
Internetis: www.fasthobbies.eu
Pärnu mudelipood - Lao tn 10-5, Pärnus
Tel: (+372) 712 00 11
E-post: info@fasthobbies.eu
Internetis: www.fasthobbies.eu
Kui kuulujutt, siis igastahes mõjus - neid lisakondekaid kasutatakse päris tihti
Kusjuures, kondekas ei aita tühja aku vastu, aga jÄrsu pingelanguse piigi vastu. Ei usu, et keegi seda testi selliselt tegi...
Minu kogemus Futabaga talvepaeval oli igastahes selline, et [Futaba] 601 güro sai reseti, [Futaba] vastuvõtja aga mitte.
Mis iseenesest ei tähenda, et ka Futaba vastuvõtja sarnaselt ei võiks käituda
Aga güro mark, nii huvi pärast?
Ahjah - minu teooria võtmekoht kipub olema vist küsimuses, miks ei tulnud vastuvõtja resetist välja? Huvitav, kas õnnestuks korrata sellist situatsiooni, et aku on parasjagu nii täis, et resetist taastumise servoliigutus viib pingeanguni, millele järgnev uus reset?
Või on kellelgi parem idee?
Kusjuures, kondekas ei aita tühja aku vastu, aga jÄrsu pingelanguse piigi vastu. Ei usu, et keegi seda testi selliselt tegi...
Minu kogemus Futabaga talvepaeval oli igastahes selline, et [Futaba] 601 güro sai reseti, [Futaba] vastuvõtja aga mitte.
Mis iseenesest ei tähenda, et ka Futaba vastuvõtja sarnaselt ei võiks käituda
Aga güro mark, nii huvi pärast?
Ahjah - minu teooria võtmekoht kipub olema vist küsimuses, miks ei tulnud vastuvõtja resetist välja? Huvitav, kas õnnestuks korrata sellist situatsiooni, et aku on parasjagu nii täis, et resetist taastumise servoliigutus viib pingeanguni, millele järgnev uus reset?
Või on kellelgi parem idee?
Last edited by ints on Thu Mar 10, 2011 1:06, edited 1 time in total.
No mina ei tea kellel seal vaidluses õigus oli, minule jäi mulje et seal vaieldi lihtsalt selle üle kellele kumb kaubamärk rohkem meeldib ja tegelikult ei jõutudki millegini.ints wrote:Kui kuulujutt, siis igastahes mõjus - neid lisakondekaid kasutatakse päris tihti ;-)
Kusjuures, kondekas ei aita tühja aku vastu, aga jÄrsu pingelanguse piigi vastu. Ei usu, et keegi seda testi selliselt tegi...
Minu kogemus Futabaga talvepaeval oli igastahes selline, et [Futaba] 601 güro sai reseti, [Futaba] vastuvõtja aga mitte.
Mis iseenesest ei tähenda, et ka Futaba vastuvõtja sarnaselt ei võiks käituda ;)
Aga güro mark, nii huvi pärast?
Ma olen kasutanud nii Futaba kui Spektrumi tehnikat ja õnneks pole kumbagiga probleeme olnud.
Fast Hobbies - Mudelipood internetis
Pärnu mudelipood - Lao tn 10-5, Pärnus
Tel: (+372) 712 00 11
E-post: info@fasthobbies.eu
Internetis: www.fasthobbies.eu
Pärnu mudelipood - Lao tn 10-5, Pärnus
Tel: (+372) 712 00 11
E-post: info@fasthobbies.eu
Internetis: www.fasthobbies.eu
Aku oli Kallel Nimh ja enne, kui elektroonika oma töö madala pinge pärast lõpetaks, muutub kopter servode jõuetuse tõttu väga uimaseks.
Kuna tegemist on agresiivset lendu armastava piloodiga, siis tühi see aku kindlasti ei olnud.
Kuna tegemist on agresiivset lendu armastava piloodiga, siis tühi see aku kindlasti ei olnud.
Raptor X50/Airwolf/Mi-24 Hint/Agusta 109/AH-1 Cobra/T-28 Trojan
don`t fly faste then yours angel can fly!
don`t fly faste then yours angel can fly!
On ikka. Elliitfirma vastuvõtja töökindlus on ääretult kõrge. Kuidas seda tagatakse on paar raamatutäit juttu ja teadmisi. Valmis vastuvõtjaid testitakse enne müüki paiskamist spets stendidel ja režiimides. Need vastuvõtjad pole muidugi paarikümnedollarised odavkaubad ...viga on vastuvõtjas mida ma ka kaldun endiselt arvama. Ja kas on üldse mingit kaitset selle vastu
Õnnetuses paugu saanud vastuvõtjat kallil mudelil kasutada ei või, sest mõni tekkinud külmjoode-kontaktiviga võib alati ja igal hetkel toimima hakata. Osta tuleb poest ja uhiuus, sest käest-kätte müüdava elulugu pole iial kindel.
See kehtib muidugi kalli tipptehnika korral ja vahulennukite puhul on mõttetu peenutsemine.
Siin tõepoolest ülireaalne põhjusevõimalus!Vastuvõtja elanud läbi lugematu arv crache, kuid seni probleemideta
Paugu saanud vastuvõtjat tasub väga põhjalikult testida mingite odavate riistade peal kui võimalik.
Selline on minu veendumus vastuvõtjate teemal. Uskumine-mitteuskumine igaühe isiklik eralõbu.
No ise kaldun ka arvama, et just eelnenud kukkumised, nii umbes 3 aasta jooksul, olid jätnud oma jälje. Ja tulemus andis ennast täiesti ootamatult tunda.
Ise pean küll Futaba`t nn. eliitfirmaks ja siiani pole põhjust olnud vastupidiseks arvamuseks. Loomulikult ei muutu minu suhtumine mainitud valmistajasse. Pigem muutun ettevaatlikumaks defekteerimisel pärast kukkumist..... Tegelikult püüan üldse mitte midagi enam ära lõhkuda .
Ise pean küll Futaba`t nn. eliitfirmaks ja siiani pole põhjust olnud vastupidiseks arvamuseks. Loomulikult ei muutu minu suhtumine mainitud valmistajasse. Pigem muutun ettevaatlikumaks defekteerimisel pärast kukkumist..... Tegelikult püüan üldse mitte midagi enam ära lõhkuda .
Eeldusel, et vastuvõtja on kinnitatud nagu nitrokatel vajalik nn. raadioriiulile (otsene kokkupõrge maapinna jms. välistatud) ja on sinna kinnitatud ikka läbi korraliku, vibra summutava min. 1cm paksu pehmenduse (parim on DuBro foam) - st. nagu kord ja kohus - ja pole saanud kopterilaba(jäänuse)ga otselööki (=jäljed vastuvõtja korpusel) ei tahaks nagu külmjoodete tekkimisse siiski uskuda.
Või on mul lihtsalt vedanud - ükski JR 35MHz ega Futaba 2.4GHz vastuvõtja pole ei niisama ega peale krässi probleeme valmistanud. Pole ka nagu sattunud internetis otsa komistama muudele Futaba2.4Rx hädadele kui toitega seonduvad episoodid (ja temp)...???
Tõsi, peale labaga güro pooleks raiumist olen üritanud raadioriiulile, elektroonika PEALE asetada mitmekordse mullikile, mis küll ilmselt üksi väga palju ei aita, aga koos fiibercanopy küljest rebenenud tükkidega võiks siiski suuta laba(jäänuste) otselööke veidi leevendada...
PS. Kuidas suudab labajäänuk (pealegi läbi canopy!) raadioriiulisse lennata on muidugi müstika ja seab kahtluse alla tsentrifugaaljõu eksisteerimise. Ok, reaalselt ilmselt toimub see muidugi laba maapõrkest.
Seega, ma ise peaks TUNDUVALT tõenäolisemaks kopteri korpuse vibrast tingituna näiteks toite või servojuhtme isolatsiooni maha kulumist ja lühistumist vastu elektrit juhtivat (metall või süsinik)detaili. Näiteks raam, spacerid jms. Näiteks servo signaal-toide [vist] lühisel tõmbas üks eleroni servo mu Ergo üleeelmisel Helicampi madallennul lihtsalt mättasse. Minu jaoks väljendus see kopteri väga stabiilse käitumisena, v.a. et üks tasapind reverseerus -> collective up asemel liikusid vaid kaks ülejäänud servot -> justkui oleks kõrgustüüri abil mättasse juhtinud. Huvitav oli see, et teised servod reageerisid _hetke_. Kuna vibra plus selline lühis võib oma olemuselt olla katkendlik, siis võiks see hea juhuse korral sarnaneda ka "pideva resetiga".
Enne 2.4GHz ajastut oleks hea põhjendus olnud kvartsi lahkumine (pesast või toimivast olekust).
Kui Kpe kirjeldus poleks selline nagu ta on, võiks tõenäoliseks pidada ka midagi vooluahelas: lüliti ise (kas on kord aastas vahetatud?), pistiku(klemmide) joodised, lihtlabaselt vastuvõtja küljest eemaldunud pistik vms.
I.
Või on mul lihtsalt vedanud - ükski JR 35MHz ega Futaba 2.4GHz vastuvõtja pole ei niisama ega peale krässi probleeme valmistanud. Pole ka nagu sattunud internetis otsa komistama muudele Futaba2.4Rx hädadele kui toitega seonduvad episoodid (ja temp)...???
Tõsi, peale labaga güro pooleks raiumist olen üritanud raadioriiulile, elektroonika PEALE asetada mitmekordse mullikile, mis küll ilmselt üksi väga palju ei aita, aga koos fiibercanopy küljest rebenenud tükkidega võiks siiski suuta laba(jäänuste) otselööke veidi leevendada...
PS. Kuidas suudab labajäänuk (pealegi läbi canopy!) raadioriiulisse lennata on muidugi müstika ja seab kahtluse alla tsentrifugaaljõu eksisteerimise. Ok, reaalselt ilmselt toimub see muidugi laba maapõrkest.
Seega, ma ise peaks TUNDUVALT tõenäolisemaks kopteri korpuse vibrast tingituna näiteks toite või servojuhtme isolatsiooni maha kulumist ja lühistumist vastu elektrit juhtivat (metall või süsinik)detaili. Näiteks raam, spacerid jms. Näiteks servo signaal-toide [vist] lühisel tõmbas üks eleroni servo mu Ergo üleeelmisel Helicampi madallennul lihtsalt mättasse. Minu jaoks väljendus see kopteri väga stabiilse käitumisena, v.a. et üks tasapind reverseerus -> collective up asemel liikusid vaid kaks ülejäänud servot -> justkui oleks kõrgustüüri abil mättasse juhtinud. Huvitav oli see, et teised servod reageerisid _hetke_. Kuna vibra plus selline lühis võib oma olemuselt olla katkendlik, siis võiks see hea juhuse korral sarnaneda ka "pideva resetiga".
Enne 2.4GHz ajastut oleks hea põhjendus olnud kvartsi lahkumine (pesast või toimivast olekust).
Kui Kpe kirjeldus poleks selline nagu ta on, võiks tõenäoliseks pidada ka midagi vooluahelas: lüliti ise (kas on kord aastas vahetatud?), pistiku(klemmide) joodised, lihtlabaselt vastuvõtja küljest eemaldunud pistik vms.
I.
vabandan teema solkimise pärast aga kui vahepeal oli mõttes kopterimaailma maanduda siis kogu eelnev jutt paneb hetkeks kahtlema...
a-la kas lüliti on kord aastas vahetatud jne, jne
mina olen aeg ajalt põhjalikumalt kontrollinud jootmiskohad üle, ka pistikud ja siiamaani on sellega piirdunud (paar nädalat tagasi avastasin lüliti klemmi lähedalt, et juhe hakkab ilmselt murduma, jootsin uuesti kinni, kinnitasin nipukatega ja ongi jälle ok)
arusaadav, et kui lennukil pardalt toide kadunud siis halvemal juhul maandub merre nagu Kunol, veel halvemal aga kellegi auto-maja aknasse jne aga kopter reeglina kohe alla pudeneb ja ilmselt kukkuv kopter siiski suht ettearvamatu käitumisega, kui lennuk
ilmselt on igal asjal oma põhjus ja nii näiteks ka see sama lüliti vahetus a-la klemmid lülitil kuluvad-väsivad, lihtsalt kogu see teema suht keeruline tundub aga ilmselt võib asi olla ka minus
a-la kas lüliti on kord aastas vahetatud jne, jne
mina olen aeg ajalt põhjalikumalt kontrollinud jootmiskohad üle, ka pistikud ja siiamaani on sellega piirdunud (paar nädalat tagasi avastasin lüliti klemmi lähedalt, et juhe hakkab ilmselt murduma, jootsin uuesti kinni, kinnitasin nipukatega ja ongi jälle ok)
arusaadav, et kui lennukil pardalt toide kadunud siis halvemal juhul maandub merre nagu Kunol, veel halvemal aga kellegi auto-maja aknasse jne aga kopter reeglina kohe alla pudeneb ja ilmselt kukkuv kopter siiski suht ettearvamatu käitumisega, kui lennuk
ilmselt on igal asjal oma põhjus ja nii näiteks ka see sama lüliti vahetus a-la klemmid lülitil kuluvad-väsivad, lihtsalt kogu see teema suht keeruline tundub aga ilmselt võib asi olla ka minus